Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted:
Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: * Antropomorfism * Apertseptiivsus
Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi:
- nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine)
Kui näeme mingit pilti, siis kõigepealt eraldame sellest mingi osa. Tajusüsteemis on erinevad osakonnad, mis tegelevad erinevate küsimustega. Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid? Kuidas on kontekst seotud ,,ülalt-alla" töötlusega ning mis võib juhtuda, kui konteksti mõju on liiga tugev? Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus.
Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust: · Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal. · Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Esineb ka subjektiivseid kontuure- kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur, mida tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ühendatud. · Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja
Liikumise tajumisel eristatakse kahte aspekti. Nendeks on lokaalne aspekt ja globaalne aspekt (Gibson, 1986). a) Lokaalne aspekt Lokaalne liikumissignaal tekib liikuvate objektide tajumisel meie nägemisväljas, mis tähendab, et objektid liiguvad mingi taustsüsteemi suhtes. Näiteks autod, pallid, inimesed jne. b) Globaalne aspekt Kui kõik meie nägemisväljas muutub, on tegemist globaalse optilise aspektiga. Globaalne optiline muutus ehk tajupildi muutus tekib pea pööramisel ja ruumis asukohta muutes ehk liikudes. Liikumismulje tekkimine: 1.objekti reaalne liikumine 2.stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (näiteks kinofilmi ja telesaate ,,elavane", liikuvana tajumine ehk animatsioon) 3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva
o retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; o närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; o vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine TAJU ... on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. TERVIKLIKU TAJUPILDI TINGIMUSED Lähedus- ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna TAJU OMADUSED
on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine.
Taju on lõppprodukt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson, kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata. Taju omadused(kujundid): 1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja, kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe) 2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s. 3. taju pildi järeltoime näit. nägid valgussähvatust, aga reaalselt on see sähvatus juba läbi. 4. taju konstantsus e püsivus tajutavate asjade omadused jäävad samaks vaatamata sellele, et tajumistingimused muutuvad. See on suurus, värvus, kuju kohta kehtiv
(tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud. Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt. Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust: lähedus (lähedal asetsevaid objekte tajutakse tervikuna), suletus (suletud kontuuriga objektid või subjektiivsed kontuurid), sarnasus (ühesuguseid objekte eristatakse värvuse, suuruse, paiknevuse jne järgi) ja hea jätk (joone kõveruse muutumatus või vähene muutus mingis punktis siis tajutakse ühtse tervikuna). Taju omadused: püsivus – objetki tajumine ühesugusena olenemata muutunud
objektile. * Gibsoni tajuteooria ehk ökoloogiline tajuteooria erinevalt Helmholtzist ta väidab, et pole vaja mingeid arvutusi jms, vaid tajukujund tekib vahetult, ilma eelnevate protsessideta. Ta väidab, et andmekogudest valitakse mingid muutumatud tunnused, mis on vaid üheselt mõistetavad, tekitavadki tajukujundi. * Taju omadused on: -) Inimese tajuvõimel on piirid inimene ei taju kõike (nt röntgenkiirgust või ultraheli ei taju). -) Tajupildi kujunemiseks on vaja mingi ajahetk see ei toimi mingi lõpmatu kiirusega, vaid sõltub sellest kui kiiresti toimuvad protsessid inimese närvides tajuks on vajalik aeg. -) Taju pilt tekib hetk hiljem ja samas ka kestab kauem tajukujundil on järeltoime või pilt. -) Taju kontstantsus ehk tajupüsivus tähendab seda, et tajutavate objektide omadused jäävad samaks erinevates tingimustes samaks (nt inimene tajub järve ikka järvena ka siis
J., (näit. Gibson, 1950); konstruktiivsed teooriad (constuctivist theories), mille üheks peamiseks esindajaks on Gregory, R.L., (näit. Gregory, 1998); ühendatud teooria (synthesis theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Neisser, U., (näit. Neisser, 1976); algoritmiline teooria (computational theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Marr, D., (näit. Marr, 1982). Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Taju protsess Sensoorse stiimuli vastuvõtt- Tulevad erinevad stiimulid
vastavas õppeprogrammis ei osalenud ja see tõi erinevused veelgi ilmekamalt esile. Esitatud näide on väga optimistlik ja rõhutab, et tajumise täpsust on võimalik arendada. Kindlasti on mitmeid organisatsioonilise tegevuses ettetulevaid probleeme ennetada, kui sedasorti õpetust rakendatakse. Isikutajus on vähemalt kaks osapool ning tõlgendamisel on oluline roll selles protsessi. See loob pinnase selleks, et püütakse endast jäävat muljet suunata või ennast sobival viisil esitleda. Tajupildi või mulje suunamine on protsess, milles pingutatakse selleks, et mõjutada ja kontrollida teistele jäävat muljet. Sageli püütakse saavutada teiste silmis sotsiaalselt soovitav kuvand ning metafooriliselt öeldes, baseerub nähtus su elu võrdlemisele teatriga. Inimesed on kui näitlejad, kes etendavad erinevaid rolle ja jätavad pealtvaatajatele teatava mulje. Mulje suunamisel manipuleeritakse nii välimuse kui ootuspäraste käitumisviisidega
Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Eeldatavasti saavutatakse see nn. sügavustunnuste arvestamisega (kas automaatselt või alateadlike järelduste tulemusena). Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused: (1) objektide osaline kaetus, (2) objektide suhteline suurus, (3) lineaarne perspektiiv, (4) tekstuurigradiendid. Ülaltoodud juhud käsitlevad tajupildi staatikat. Sügavustaju dünaamilised tunnused tulenevad vaatleja ja/ või tema ümbruse liikumisest. Liikumisparallaks on mulje ümbruse liikumisest liikuva vaatleja korral. Objektid näivad liikuvat vaatleja liikumisele vastassuunas; lähedased objektid liiguvad kiiresti ja kaugemad aeglaselt. Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie suunas ja tagurpidi liikumisel (nt.
Samuti võib sellise kahjustusega inimene jätta tähelepanuta kõik, mis toimub temast vasakul, ta loeb ainult vasakut poolt ajalehest ja sööb toitu ainult taldriku vasakult poolelt. Kiirusagara kahjustuse korral võib kaasneda võimetus tunda ära objekti mingi teise nurga alt vaadatuna, kuna taju on häiritud. Kuna kiirusagaras toimub sensoorse info töötlus ja koostöös teiste suurajukoore aladega tervikliku tajupildi loomine meist endist ja meid ümbritsevast keskkonnast, siis häired kiirusagara kahjustumisel takistavad ühel või teisel viisil luua endast ja ümbritsevast maailmast adekvaatset pilti ja ühendada erinevad aistingud terviklikuks tajuks. 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid. Aju kõige suurem osa on otsmikusagar, kõige väiksem kuklasagar. Kuklasagar jääb kiiru-kuklavaost tahapoole.
Amsterdami loomaaias isahüüp ja direktor. Hakid ja ujumispüksid Tähendus sõltuvalt subjekti seisundist (meeleolust) - kaitsetoon, eluasemetoon, söömistoon (vähk ja meriroos), koer ja istetoon, neeger (redeli tajupilt täieneb omasoorituse mõjupildiga). Me oleme kõikide oma omailma objektidega läbiviidavate soorituste jaoks töötanud välja mingi mõjupildi. Otsimispilt ja otsimistoon. Otsimispilt hävitab tajupildi (raha, kann). Uexkülli omailm on justkui maailm, kus igat subjekti ümbritseb seebimull, milles eksisteerib talle omane aeg ja ruum. Tõsi, aeg ja ruum hakkab tähtsust omama alles keerukamate organismide juures, siis, "kui on vaja eristada suurt hulka tajumärke, mis ilma omailmalise ajalise ja ruumilise toestikuta kokku langema hakkaksid". Sarnaselt Uexkülli omailma mõistega kasutab Juri Lotman mõistet semiosfäär
liigutusi. · Kui laps end õõtsutab, õõtsu sinagi. Kui ta hüpleb, tee samamoodi. · Hoia lapse käest kinni ja tee muusika taktis erinevaid liigutusi. Hüpelge, laske liugu, jookske, keerutage, kõndige kikivarvul jne. · Liigu vabalt muusika rütmis ja julgusta last sama tegema. Kui ta näeb, et sa naudid muusikat, naudib seda ka tema. UURINGUTE ANDMETEL on kokkupuude muusikaga oluline kõne ka motoorse arengu ning tervikliku tajupildi moodustumise seisukohalt. Muusikaelamuse jagamine tuleb kasuks lapse ajule ja pakub teile mõlemale palju rõõmu. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida. 41 · Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?" · Tõmba kinnas kätte ja ütle: "Oi, kui pehme kinnas!"
• Ring- kromosoom (20) • 1960 N.Geschwind & W.Levitsky- anatoomil.asümmeetria (planum temporale) • 1970.a. USA v populaarne: Sperry Prefrontaalne düsfunktsioon • Mida paremini me mõistame, kuidas 2 ajupoolkera reaalsusest tajupildi tekitamisel • Depressiooni, maania skisofreenia ja autism koostööd teevad • Agressiivne käitumine- automaatsed ja sundteod (rk. välistele stiimulitele) – seda edukamalt mõistame oma aju loomulikke andeid • E sdr.(Fried), - eriti jõhker ja vägivaldne käitumine, ilma et tegijal oleks vastikust või hirmu – seda tõhusamalt suudame aidata NS haigustega inimestel taastuda (JB Taylor)
annaabi.ee 
