mõlemast otsast ahenenud nahklihasmõik nahklihasmõik Elundkonnad Katted Liikumine lihaste abil ripsmete/harj (kuidas, aste abil mille abil) Toit vetikatest,bakte ritest, taimejuurtest ja teistest loomadest Toidu hankimine kehaväline Seedimine seedimine Eritamine Erituselundite ks on paar kaelarakke Närvisüstee neelutängist Koosneb närvitängust ja ja nendest m kõhtmisest lähtuvatest närviketist
Ümarusside toitumine Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb
võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Seeni kasutatakse meditsiinis erinevate haiguste raviks, see avastati juba Vana-Kreekas, et seentega saab ravida mitmeid nahavigastusi. Seente kasutamine meditsiinis on mõistlik, kuna seentest saab antibiootikume haiguste raviks.
ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi. Ta rändab Itaalia ja Balkani kaudu Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Juuni teisel poolel on pesas 4...5 pruunikat-rohekat muna, mida emas- ja isaslind hoolega valvavad. Pojad kooruvad juuli algul ning lahkuvad pesast juba 10...11 päeva pärast. Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. Eestis on ööbik III kategooria kaitsealune liik.
ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael. Tüüpilised Eesti metsades kasvavad kandseened on riisikad, puravikud,
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul relj. Sp. Künklike piirkondade muldkate on märgatavamalt mitmekesisem kui tasandikel aeg-muld muutub ja saavutab arengu käigus küps.seisundi. looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet,mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu.*mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitaiinevarud aastatuhandete vältel ammenduvad,sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid.Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp
Remm.1984). 5 (http://bugguide.net/node/view/22485) Joonis 2 Suur roojasitikas (Aphodius fossor) (http://www.estonica.org/media/files/images/45/) Joonis 3 Sitasitikas (Geotrupes stercorarius) Põrniklaste alamsugukonna teise suure rühma moodustavad põrnikad (Pleurosticti).Põrnikatele on iseloomulik vähem läikiv ilma udemeteta tundlanups. Vastsed elavad mullas, toituvad kõdust, taimejuurtest ja kõdupuidust. Täiskasvanud mardikad toituvad lehtedest, õitest, noortest võsudest või ei toitu üldse. Põrnikate hulka kuuluvad sellised liigid, kes on ohtlikud põllumajandusele või metsale. Üks tuntuimaid selle rühma alamsugukonnast on maipõrnikas (Melolonthinae). Massiivse rulja kehaga,mustad või pruunikad, mõnikord kaetud karvade või valgete soomustega (H.Remm.1984). 6
torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad
Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu
Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis
Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine. Selle tõttu on erinevates kohtades erineva vanusega mullad. Aktiivsed mullatekketegurid.
Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Juuni teisel poolel on pesas 4...5 pruunikat-rohekat muna, mida emas- ja isaslind hoolega valvavad. Pojad kooruvad juuli algul ning vanemate päevad mööduvad nüüd poegadega toimetades ja laulmiseks enam aega ei jäägi. Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. .
ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiagaorganismid ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad,puujuurte sümbiondid või parasiidid ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm) Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: -mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid)-suguliselt, kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn.
Rabamuld suure hapesusega. Rabaturvastest enim lagunenud puuturbad, kõige vähem samblaturbad.. toitainete nappus, lämmastiku varud kasinad, kuigi lämmastikku on rabaturvastes rohkem kui mineraalmuldades on see enamik org ühendites ja taimedele raskesti omastatav. 5)METSAPARANDUSE OBJEKTID (LIIGNIISKED TURVAS JA MINERAALMULLAD, EKSTREEMSETE KASVUTINGIMUSTEGA MUUD ALAD) turvasmuld. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad
Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne
looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate lõugadega mardikad. Vastsed arenevad kõdunevas lehtpuupuidus ja areng kestab sageli kaua, kuni kuus aastat. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani
üks tema tütartuum migreerub järgmisse rakku. Protsessi jätkudes on peagi kõik hüüfi tuumad paaristuumsed. Tuuma migreerumise teed tähistavad hüüfi vaheseinte kohale tekkivad pandlad. Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes. Roosteseentel on alternatiivne vorm eoseid tootva pinna moodustamiseks. Ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal.
Toitumine Putuktoiduline. Otsib lehekõdust ja põõsaste madalamatelt okstelt ja lehtedelt mardikaid, eelkõige kärsaklasi, poilasi, naksurlasi, jooksiklasi. Meeldib süüa ka sipelgaid, hulkjalgseid, ämblike, kärbseid ja putukate vastseid. Sügisel toitub ka vähesel määral marjadest ja seemnetest. Pesitsemine Pesa ehitab maapinnale puujuurte vahele või tihedalt läbipõimunud põõsaharudele maapinna lähedale. Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4...5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. 14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub.
Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja 25 kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Pojad kooruvad juuli algul ning vanemate päevad mööduvad nüüd poegadega toimetades ja laulmiseks enam aega ei jäägi. Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. (lisa 20. pilt ööbikust). . 26 MÕISTATUSED KEVADEST 1. Valge poiss, rohelised juuksed
Paljud liigid elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Vastsed ise laibal ei toitu. Suurimad nende hulgas on must-raisamatja Necrophorus humator ja harilik raisamatja N. vespillo. Sugukond põrniklased Scarabaeidae. Mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud või konud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticola, taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis, maipõrnikas Melolontha melolontha.
asetatakse puhkeolekus seljale vastamisi kokku. Eestis suurim päevaliblikas on pääsusaba, looduskaitse all on mustlaik-apollo. Palju kahjureid, tuntumad nendest on suur-kapsaliblikas, naeriliblikas. Eestis tavalised liigid on väike-koerliblikas, päevapaabusilm, Öölased on keskmise suurusega või suured (paelöölased), omapärase tiivamustriga, peamiselt öösel tegutsevad liblikad. Neil on hästi arenenud imilont. Röövikud toituvad mullas taimejuurtest või maapealsetest taimeosadest. Nende hulgas on palju taimekahjureid. Vaksiklased on saleda keha ja suurte laiade tiibadega peamiselt ööliblikad. Nende röövikutel on tavaliselt ainult kaks paari ebajalgu, seetõttu liiguvad edasi vaksates. 63. Eestis umbes 4500 liiki. Kahetiivalised on mõõtmetelt enamasti väikesed (1-50 mm), väga mitmesuguse kuju ja värvusega putukad. Üks liigirikkaim selts, kellele vaevalt leidub võrdset.
Üheaegselt mineralisatsiooniga toimub ka mullale iseloomuliku aine – huumuse tekkimine ehk humifikatsioon. Orgaanilise aine lagunemist ja tagasitoomist aineringesse võimaldab mullaelustiku (põhiliselt mikroorganismide) tegevus. Teiselt poolt aga soodustab orgaanilise aine rohkus mikroorganismide tegevust. Eriti palju on mikroorganisme (baktereid ja seeni) taimejuurte vahetus läheduses ehk risosfääris; risosfääri ulatus on siiski vaid mõni sentimeeter taimejuurtest. Mikroorganismide elutegevus on intensiivne vaid teatud kindlas temperatuurivahemikus. Enamiku mikroorganismide tegevus lakkab, kui temperatuur langeb alla 0°C. Vajalik on ka sobiv niiskus: kui niiskust on kas liiga vähe või liiga palju, pidurdub või lõpeb mikroorganismide tegevus. Mikroorganismide tegevust mõjutab ka kasvupinnase reaktsioon. Näiteks ei talu enamik bakterid tugevalt happelist keskkonda; seened aga võivad elada nii aluselises, neutraalses kui mõõdukalt
toitev turbakiht toitesooladest rikas (eutroofne), rabas vaene (oligotroofne), siirdesoos keskmise viljakusega (mesotroofne). Turba pindmises 20 cm paksuses kihis on rabades: lupja 27 korda vähem kui madalsoodes, lämmastikku vastavalt 6,6 ja fosforit 2,9 korda vähem, kaaliumi puhul on erinevus väike. Turba mahumass on madalsoos keskmiselt kaks korda suurem kui rabas, mis taimede kasvu seisukohalt on üsna oluline. Mahumassist sõltub mulla toitesoolade sisaldus. Mida kergem on taimejuurtest läbipõimitud turbakiht, seda vähem on temas toitesooli. Toitesoolade võrdse protsentuaalse sisalduse korral on kaks korda raskemas turbakihis ka kaks korda rohkem toitesooli. Mullaviljakuse suure erinevuse tõttu erinevad madalsood ja rabad teineteisest kardinaalselt ka taimkatte poolest. Madalsoo taimkate on kõige liigirikkam ja rabade oma kõige liigivaesem. Rabas kasvab spetsiifiline taimkate, kus domineerivad kääbuspõõsad ja turbasamblad, rabade
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes
inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida.
annaabi.ee 
