nemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pi- gem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi- valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused.
üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuride kuldne taust on tinglik ja figuurid on tasapinnalised ning neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Ikoonimaal o Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. o Vanimad on maalitud enkaustikatehnikas - o Alates 8. sajandist võeti jälle kasutusele tempera värvid, ning maaliti laudadest tahvlitele. o Ikoonimaal oli kanooniline kunst - o Näiteks ümberpööratud perspektiiv o Kõige levinum oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikonstaas sein, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast, ka sellel asusid ikoonid. Tarbekunst oli väga rikkalik. o Eelistati kalleid materjale - Hõbedat - Kulda - Kalliskive o Eelistati keerulisi tehnikaid - Nt. brokaatkangad
20.sajandi tuntuim menüüarendaja oli Auguste Escoffier Klassikaline tänapäevane menüü koosneb kaheksast käigust. : - appetizer - soup - fish entree - vegetable - salad - dessert - cheeses Sellise struktuuriga menüü juured ulatuvad revolutsioonijärgsele Prantsusmaale, kus restauraatorid tutvustasid toidukaarti oma patroonidele. Menüü kirjutati tollal suurtele posterisuurustele tahvlitele ja pandi välisukse juurde, et külalisi meelitada. Need olid ilusti, käsitsi kirjutatud, ning mõeldud vaid klentide informeerimiseks. Alles 1900-ndate algul sai populaarseks, igaühele eraldi ulatatav menüü. See põhineb juba 19.saj algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: - Külm eelroog - kuum eelroog - supp/puljong - kalaroog - pearoog - kuum vaheroog - Külm vaheroog -Sorbett -Liha-või linnuliharoog
põrandal maas hoidma. Üks meeldivatest asjadest on ka veel see, et ruumides on suured avarad aknad, mis lasevad suhteliselt palju valgust sisse ning loodusvaade akendest on ka päris ilus. Lisaks meeldib mulle, kuidas on asetatud projektori ekraan kõrgemale tavalisest tahvlist. See võimaldab õpetajal samal ajal tahvlile kirjutada ja ei pea nägema vaeva iga kord ekraani alla tõmbamisega. Väike meeldiv detail on ka see, et tahvlite jaoks on eraldi valgustus tahvli kohal. Lisaks tahvlitele ja laudadele on ka huvitav see, et klassiruumide seinad on eredat värvi, mis tekitab sellise efekti, et ruum oleks valgem ja valgust rohkem. Olen samuti tähele pannud, et aknalauad on mõnusat tibukollast värvi, mis on väga mõnus silmadele. On ka palju asju, mis ei ole väga meeldivad ruumide puhul. Üksiklaudu on küll kerge liigutada ja ruumi mahub ehk rohkem inimesi, aga asjad ei mahu laua peale väga hästi ära. Isiklikult
tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalate nimel olulistel puhkudel: templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel ja muidugi ka seoses surma või sõjaga.
Testamendi prohvetid ja paremas osas põlvitavad apostlid ning seisavad paavstid. Tagaplaanil on naispühakud ja märtrid. Horisondil paiknev linn kujutab taevast Jeruusalemma. Külgmistel tahvlitel on kujutatud kõikide pühakute püha temaatikat. Ülemisi maale ei seo omavahel ühtne tegevus. Keskel on Jumal, tema kõrval istuvad Maarja ja apostel Johannes. Nende kõrval paiknevad tahvlid musitseerivate inglitega ning kõige külgmistele tahvlitele on maalitud alasti inimfiguurid ehk Aadam ja Eeva. Kui altar sulgeda siis väliskülje alumise pildirea keskel on maalitud Ristija Johannese ja apostel Johannese skulptuurid ning külgnevatele tahvlitele altari tellijad Jodocus Vydt ja tema abikaasa Isabella Borluut. Ülemise osa maalid moodustavad ühtse kuulutamise stseeni. Selle kohal on maalitud Vana Testamendi prohvetid ja sibüllid. Genti altari sõnumit võib mitmeti tõlgendada
meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI- XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt-Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli vlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov
koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju maske ja suuri rüüsid ning kõrgeid jalanõusid, et rahvale silma paista. Tänapäeval kostüümid karakteri iseloomustamiseks. 3) Nii tänapäeval kui ka Vana-Kreekas teater tasuline. Erinevused: 1)Vana-Kreekas rajati teatrid künka jalamile, tänapäeval lavastatakse etendused teatrihoonetes, kultuurimajades või vabaõhulavadel. 2) Vana-Kreeka
Jumalikud Töölesundijad. 2. Tema süda ei tohi teda jätta. 3. Sheniu või jumalate pealik Osiris ei tohi tema nime haisvaks muuta. 4. Tema vastu ei tohi õhutada valetunnistajat. 5. Õigeksmõistva kohtuotsuse võib talle esitada peale seda, kui ta süda on kaalutud.6 6 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 108 Pilt 2. Ani papüüruselt pärinev hieroglüüfides kiri. See tekst ongi see, mis graveeriti skarabeusekujulistele tahvlitele, mis kehva südamega inimestega hauda kaasa pandi. Pilt 3. Südant asendavad skarabeusidkujulised tahvlid. Terve Ani papüüruse leiab aadressil: http://projects.vassar.edu/bookofthedead/ Peatükk CXXV See on üks kõige huvitavam ja märkimisväärsem peatükk Surnuteraamatus ja see illustreerib egiptlaste ülevat moraali ja spirituaalseid kontseptsioone XVIII dünastia ajal. Peatüki avaosas peavad surnud seisma Osirise Kohtusaali ukse ees,
reguleerimisel. Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks.
Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e.Kr · Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe · Tegeldi põllumajandusega peamiselt
ümberkirjutistest, ei saa me kindlad olla, et seadused olid tahvlitel täpselt samamoodi organiseeritud nagu neid praegu struktureeritakse. Seepärast ei saa me ka kindlad olla, kas seaduste argumentatsiooni struktuur on kooskõlas sellega, mida me tänapäeval õigeks peame. Ajalooline tagapõhi Analoogsed allikad Lisaks kaheteistkümne tahvli seadustele kirjutati kõik preetorite ediktid (Edictum perpetuum) samuti tahvlitele (Meyer 2007, lk 6). Kirja on pandud mitmeid sätteid, mis olid samadel teemadel kui kaheteistkümne tahvli seadused. Näiteks võib ühes preetori ediktis lugeda, et ,,kes peidab ennast võlausaldajate eest, peab andma enda valduse müügiks" (Johnson jt 2003, lk 191). Ka kaheteistkümne tahvli kolmas tahvel sätestab võlausaldaja ja võlgniku õigused. Siiski ei saa neid seadusi lugeda analoogseteks õigusallikateks, sest nad ei moodustanud terviklikku
ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «KÕRGE VEOS». (9) Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema helkpinnaline või valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «RASKE VEOS». (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-8 toodud tahvlitele võib kanda suurveose laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli püstmõõdet. (11) Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega. [RTL 2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003] §15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto,
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima
seintel seinamaalideks rohkem ruumi, seda mujal ei olnud, sest aknad suurenesid ja sellega arenes ka vitraazide areng. Inimeste ja rahvahulkade kujutamisel hakati kasutama ruumilist võtet ehk üksteise taha hakati joonistama inimesi. Lisaks vitraazidele tekkis nüüd freskode kadumisega tahvelmaalid. Nende põhiliseks tekkepõhjuseks oli just see, et tahvelmaale sai transportida ja liigutada. Esimesed neist olid tehtud puidust tahvlitele ning need tehti tiibaltari jaoks. Miniatuurmaalid olid ka endiselt levinud, aga nüüd hakkasid nende loomisega tegelema munkade asemel usuga mitte nii palju seotud inimesed. (Kunstiabi: ,,Maal ja skulptuur Itaalias"; Kunstiabi: ,,Maal ja skulptuur mujal maailmas") 2.4.3. Skulptuur Võrreldes varasemaga hakkasid skulptuurid järjest oma taustast välja tulema. Nüüd oli neid võimalik vaadata nii eest kui ka külgedelt, kuid tagaküljel oli kuju ikkagi tausta küljes kinni.
õigeiks; karjaseile, ütlen mina: aga nemad nimel avad end õige usu uskujaiks. Vaata häid ja Õigeid! Keda nad vihkavad kõige enam? Seda, kes murrab nende väärtuste tahvlid, murdjat, roimarit'1': - aga see ongi looja. Vaata kõigi uskude uskujaid! Keda nad vihkavad kõige enam.' Seda, kes murrab nende väärtuste tahvlid, murdjat, roimarit: - aga see ongi looja.- Kaaslasi otsib looja, mitte korjuseid, mitte ka karju ja uskujaid. Kaasloojaid otsib looja, neid, kes uutele tahvlitele kirjutavad uusi väärtusi. Kaaslasi otsib looja, kaaslõikajaid: sest kõik on tal küps lõiku¬seks. Aga tal puuduvad sajad sirbid: nii kitkub ta välja viljapäid ning on pahane. Kaaslasi otsib looja ning neid, kes oma sirpi oskavad teritada. Neid hüütakse kord hävitajaiks ning hää ja kurja põlgajaiks. Kuid põimajad on nad ja pidustajad. Kaasloojaid otsib Zarathustra, kaaspõimajaid ning kaaspidus-tajaid otsib Zarathustra: mis tegemist on tal karjade, karjaste ja korjustega!
meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI-XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt- Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov
heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu
olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris?
olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris?
Tema otsused said olla pari- mad: tema elu, iga sõna ja zest olid jumala ilmutus. Usuti hauatagusesse maailma. Kirjutamise protsess ja kõik kirjutatu oli seotud jumaliku algega. Kirjapandud tekst oli alati papüüruserullil. Tulid kasutusele hieroglüüfid, mis tähendab kreeka keeles sissekraabitud märki. Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne. Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE 3.1 Juudid- heebrealased. Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4
Tema otsused said olla pari- mad: tema elu, iga sõna ja zest olid jumala ilmutus. Usuti hauatagusesse maailma. Kirjutamise protsess ja kõik kirjutatu oli seotud jumaliku algega. Kirjapandud tekst oli alati papüüruserullil. Tulid kasutusele hieroglüüfid, mis tähendab kreeka keeles sissekraabitud märki. Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne. Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE 3.1 Juudid- heebrealased. Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4 · Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse
kraabitud tekstid. Vanimaid kiilkirjaga savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. Vana- Kreekas ja Vana-Roomas kasutati ka metall- ja puutahvleid. Vana-Hiinas raiuti kirjamärgid 14. sajandist eKr kuni 1. sajandini peitli abil pronksesemetele. Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid. Euroopas kasutati puu- ja vahatahvleid. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Kirjanduslikku teksti tahvlitele talletada oli tülikas, selleks oli vastuvõetavam papüürus. Papüürust õpiti valmistama esmakordselt 4000. aasta paiku eKr Egiptuses. Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. Hilisantiigis ja varakeskajal kasutati kirjutustahvleid. Seejärel hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma.
Kreeka tekstid-kus figureerivad foniiklased, seal on neist juttu üldsõnaliselt, et peamiselt mereröövlid, rohkem on neist jutte Kartaagolastest, väga palju infot me ei saa. Asüüria tekstid, küllaltki informatiivsed, asüüria kuningad hiline 8 saj -7 panid aastase täpsusega kirja oma sõjaretked. Seal kajastub ka teiste riikide ajalugu kuid ainult välisvallutajatena. Meil pole arvestatavat kohapealselt allikmaterjali(v.a VT) Kirjutasid mitte savi tahvlitele, vaid hävivale materjalile, papüürusele.Millalgi oli rikkalik foniikia kirjavara, mis pole meieni jõudnud, üksikud raidkirjad on aga need on kuningate hauaraidkirjad valdavalt. * Kujunes rodu linnriike, kolm kuulsamat: Byblos, koht kus foniikia kiilkiri ehedal kujul valmis sai, kaks uut suurriiki Sidon ja Tyros. Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult