SULAMID Sulam on kahe (või enama ) metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: a) ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: F...
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest ...
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Mirjam Talts Lahused Referaat 2014 Sisukord Sisu Sisukord......................................................................................................................................2 Lahus...........................................................................................................................................3 Lahuste valmistamine.................................................................................................................4 Lahuste kontsentratsioonid.........................................................................................................5 2 ...
Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
KORDAMISKÜSIMUSED: KT.NR. 3 (ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED) 1.Mis on elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid? Too näiteid!-Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks.Elektrolüüdid on soolad,happed ja alused.Mitteelektrolüüdid on ained,mis ei esine lahuses ioonidena.Mitteelektrolüüdid on näiteks: lihtained( hapnik,jood),oksiidid(CO,NO,Al2O3) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos,etanool,benseen jt.) 2. Mis on tugevad ja nõrgad eletrolüüdid? Too näiteid! Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.Tugevad elektrolüüdid on soolad(K2SO4),tugevad happed ja leelised.Nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks.Nõrgad elektrolüüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused ...
SULAMID Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: • ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre • ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Tähtsamad sulamid Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega • Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. • Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad • Samuraiteras (+Mo), mõõgad, • Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) • Rootsi terased (+V), tööriistad,...
Metallid on läbipaistmatud, iseloomuliku läikega, plastsed, suure soojus ja elektrijuhtivusega ained. Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks. Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu ...
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon...
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjusta...
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamiste...
OHUTUSNÕUDED KEMIKAALIDE KASUTAMISEL Erli Kaseväli 9. klass MÜRGISUS Uuritakse loomade peal Kui süüa mõnikümmend grammi keedusoola võib inimene surra Kemikaale ei tohi maitsta Ei tohi nende aurusid sisse hingata(va lõhnaõlid ja -veed) Keemiatoodete kasutamisel tuleks kätte panna kummikindad Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude j...
Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu ...
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed k...
Metallide reageerimine kontsentreeritud hapete ja veega: K Ba Ca Na Mg Al Zn Fe Sn Pb H 2 Cu Hg Ag Pt Au HNO3 Sool+H2O+N2O Sool+H2O+NO2 Ei Konts (va Ca, Al) (va Fe) HNO3 Sool+ H2O+NH3 Sool+ H2O+NO Ei Lahj H2SO4 Sool+ H2O+H2S Sool+ H2O+SO2 Ei Konts (va Al) (va Fe) H2O Hüdroksiid+H2 Oksiid Ei reageeri H2O +H2 Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega nt O2. 3Fe + 2O2 -> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lah...
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasaka...
KEEMIA Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui...
Ravimid Egert Ertel Ravim e arstim on orgaaniline keemiline ühend, mis muudab organismi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla: tahked (nt tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed (salvid ,pastad, plaastrid), vedelad (tinktuurid ja lahused) või gaasilised. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas Ravimid jagunevad käsimüügiravimid, retseptiravimid, piiratud kasutusega retseptiravimid. Millisesse klassifikatsiooni ravim kuulub, otsustab Ravimiamet müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel. Käsimüügiravim Käsimüügiravim on ravimpreparaat, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav. Käsimüügiravimid on retseptiravimitest vähem mürgised ja suhteliselt ohutud ka suuremate annuste ja üle annustamise puhul. Retseptiravim Retseptiravim on ravim, mille ostmiseks on vaja arsti poolt väljast...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Näiteks: 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui t...
Variant 3 1. Laengute vastastikune toime (Coulomb`i seadus)- jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2.Elektrivool- Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E .See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Seda nim. elektrivooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielekt...
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoks...
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid...............................................................
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 9 Koordinatiivühendid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud ko...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütiline töö nr. 7 dissotsiatsioon Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite vär...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 11 Redoksreaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 28.11.2018 esitatud: arvestatud: 05.12.2018 Laboratoorne töö XI Redoksreaktsioonid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli redoksreaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioonmolekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia kümme katset. Esimeses katses tuli valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett. Loksutada intensiivselt. Jälgida värvust peale loks...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD ...
Rauasulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett • Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusi...
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS...
KORDAMINE Puhas aine ja ainete segu Puhas aine Aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest. Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lah...
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klas...
Metallid Metallilised elemendid asuvad perioodilisus tabelis, perioodide alguses. Nende välise elektronkihil on reeglina 1-3 elektroni. Aatomi raadiused on suured. Hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, Metallilistele elementidele vastavad lihtained on metallid. Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HCl...
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Ained Elektrolüüdid mitteelektrolüüdid ained, mis jagunevad täielikult ained, mis ei anna või osaliselt ioonideks lahustes lahustesse ioone, vaid esinevad molekulide ning aaatomitena tugevad nõrgad oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1 ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26 K-J Ljubov Kuzmina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogias Kohtla-Järve 2013 SISSEJUHATUS Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest. Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi. KODUAPTEEGI SISU Koduapteek peaks sisaldama järgmisi tooteid: kraadiklaas; palavikualandaja ja valuvaigisti täiskasvanutele tabletid (nt. ibuprofeen, paratsetamool), lastele lahus või suposiidid (nt paratsetamool); köharavimid rögalahtistavad tabletid või lahus täiskasvanutele, siirup lastele; ...
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4....
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta la...
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
http://www.abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline voolu...
Mustuse olemus Mustus Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: Vähendab või takistab pinna kasutamist Kahjustab pinda On ebaesteetiline Kahjustab tervist Mõjutab inimese elu Mustuse jagunemine: Mustuse jagunemine: · Pinnale kinnitumise järgi (määrab Keemilise koostise järgi (oleneb puhastusaine puhastamise meetodi): ...
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (...
Anorganiline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 3 Töö tehtud: 05.03.2010 Elektrolüütide lahused, Protokol esitatud: 19.03.2010 pH mõõtmine, hüüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga (0,1006M) NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(S...
Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 ...
Laboratoorne töö III Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 11.03.2016 Invertaasi aktiivsuse määramine Invertaas ehk β-D-fruktofrunaosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside hulka. Need katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi. β-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsi käigus, mida katalüüsib invertaas, vabanevad fruktoosimolekulid. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Looduses enim levinud β-D-fruktofuranosiid on sahharoos, mis hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi meetodi määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramis...
annaabi.ee 
