keeruline. Õpilastele seletan ma teemasid nii hästi kui võimalik ning lasen neil palju katseid teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud ja noormehed ikka targad ja nupukad oleks ning et nad ise igale võimalikule probleemile lahenduse suudaksid leida. Õpetaja olla on raske, aga noorte juhendamine ja järgmiste põlvkondade aitamine on seda väärt. Kõik, kellele selline töö vähegi meeldib peaks vähemalt mõtlema õppejõuks hakkamine peale.
Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas.
Kes ei tahaks, et Eesti oleks täis haritud inimesi? Alalõpmata tuuakse ju üles teemat, et Eestis on vähe kõrge haridusega inimesi. Tööl käimisega võib ka tulla tööstress. Õpingud ja töö korraga - selleks on vaja väga tugevat inimest. Enamus õpilasi võtavad endale õppelaenu. Siis võib jällegi juhtuda, et õpilane ei jõua seda tagasi maksta. Jälle stress ja muud mured. Viis aastat kannatada õppimise ja stressi all. Ise on seda raske ette kujutada. Oma kõne kokkuvõtteks tahaksingi toonitada Meil on vaja üliõpilaspalku! Üliõpilased on Eesti tulevik! Kui see reform läbi viia ning hiljem küsida mõne õpilase käest, et kas sellist Eestit tahtsimegi, siis paljudki noored hakkaksid ütlema, et jah, sellist Eestit me tahtsimegi.
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga sattusid sinna kogemata ja suuremat annet neil polegi. Viimased võivad olla päris ohtlikud ja lastel õppimishimu ära ajada
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia
Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem rikastele. Kristluses rõhutati, et jumalariik ei ole lahti
firmal näiteks laieneda. Väärtpaberiturg on ka rahvusvaheline, mis tähendab suuremaid summasid ja rohkem huvi üle maailma, mida rohkem investoreid, seda suurem on potentsiaal firmal. Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi: omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. Optsioonid. Nagu eelnevalt mainitud, et väärtpaberiturg on riskantne, siis siinkohal tahaksingi välja tuua mõned riskid: Valuutarisk Välisvaluutas arvestatavate investeeringute korral eksisteerib oht, et klient saab sellistelt investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või
Autor: Austatud kuulajad! Tere, lugupeetud lapsevanemad! Ma usun, et nii mõnigi on lugenud raamatut ,,Väike Prints". Täna tahaksingi arutleda teiega selle raamatu elutarkustest. ,,Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse." kostis rebane. Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. ,,Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib". Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need
Avoni kosmeetika tooteid. Varem käis ta ise ka verd andmas, aga enam ei tohi. Tervis ei luba. Nii siis ema leidis võimaluse teisiti teha head. Omalgi on plaanis kui saan kaheksateist ja kaal võimaldab hakata doonoriks. Kunagi ju ei tea kui omal abi vaja. Siis ehk on lootust, et ka mind aidatakse. Öeldakse ju loovuta verd ja päästad elu. Usun, et nii ka on. Meil ju palju inimesi kellele vaja vereülekannet teha. Siin kohal tahaksingi lõpetada sõnadega ,,Ükski heategu ei jää märkamata. Keegi ikka märkab!
Eesti 100 Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi. Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased
Kohustuslik kirjandus - poolt ja vastu Kalli kuulajad. Usun, et nõustute minu väitega, et kohustuslik kirjandus on iga kooliõpilase jaoks möödapääsmatu. Loetud raamatute põhjal tehtud tööde eest saadakse hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjanikega,
Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus? Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse vabadusvõitluse kaotus oli ajalooline paratamatus või juhus. Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata.
Oli uudne lugeda ning tekitas huvi koolist Venemaal, mis ongi pühendatud indigolastele. Tahaksin teada rohkem sellest koolist, milline on sealne süsteem, mis siis indigolastele sobib. Sest nagu ma aru sain siis tegelikult reeglid indigolastele üldsegi ei sobi ning huvitav oleks teada saada milline näeb välja siis selles venemaa koolis süsteem. Kindlasti on ka huvitekitav see, et indigolastel on sensitiivsed võimed. Suudavad näiteks mäletada oma sündi. Nüüd tahaksingi teada, kuidas siis üks indigolaps enda sündi suudab kirjeldada. Kindladti sooviksin teada ka teistest võimetest, mida nad suudavad. Indigolaste vanemad peaksid kindlasti teadlikud olema, et neile on sündinud teistsugusem laps kui teised. See aitaks neil aru saada, et neid ei saa kasvatada nagu lapsi keda peetakse tänapäeval tavalasteks. See lahendaks erinevad probleemid. Väga huvitav on ka minu jaoks see, et kõik tänavalapsed on indigolapsed. Miks siis nendega midagi
ametimees. ,,Paljud arvavad, et minust saab kunagi keegi tähtis tegelane. Ma ise arvan sama aga selleks tegelaseks ei pea ma mitte ülikoolis käinud tarkpäid vaid tavalisi töömehi ja naisi. Sisimas tahaksin hoopis saada kellekski, kes tõsiselt maailma muudab. Näiteks mehaanikuks!" Taoline vastus paneb isegi mind imestusest ohkama. ,,Mehaanik parandab autosi, muudab maailma õnnelikumaks kohaks ühe inimese haaval. Seda ma tulevikus teha tahaksingi. Muuta maailma paremaks kohaks." Sellega sai läbi me jutt ja olemuslugu Fred Kivistikust andekast abituriendist, kes ei pea tarkust enda suurimaks vooruseks, kes pigem teeb füüsilist tööd vähese palgaga kui mõttetut kontoritööd suure palga eest, kes tahab parandada maailma oma tegudega, mitte sõnadega.
krossisõitja Avo Leokiga õnnetus, mille tagajärjel ta ratastooli jäi. Paljud arstid matsid iga väiksegi lootuse maha, et temast võiks uuesti käija saada. Aga enda suure tahte, lähedaste ning terapeutide abiga, on Avo Leok tänaseks päevaks juba märgatavaid edusamme teinud ning seisab juba enda jalgadel. Sellepärast ongi tähtis, et kui on olemas kasvõi imetilluke võimalus, siis tasub olla leppimatu ning proovida midagi muuta. Kokkuvõtteks tahaksingi öelda, et nagu eespool öeldud, pole ükski äärmus hea. Aga leppimatuse puhul on selle äärmuse skaala laiem, sest inimesed peavad pingutama oma heaolu nimel ning ei tohi liiga kergelt käega lüüa. Vahel tuleb selleks julgeda võtta vastu ootamatuid otsuseid või loobuda millestki, aga kui ollakse kindel oma eesmärkides, siis pole midagi kaotada.
Selgelt ebaõiglane aga oleks juba asjaolu, mil minu 50 aastase tööstaaziga vanaema saaks iga aastaga üha vähem pensioni. Seetõttu erinevadki õigus ja õiglus üksteisest. Üks nendest on võimalus, kuid teine näitab seda võimaluste hulka reaalselt. Mul pole olnud kunagi tahet väita, et keegi või miski oleks minu õiguseid kärpinud. Küll aga on nähtavaid ebaõigluse tühimikke minu elus. Ehk kõige esimesena tahaksingi ma arutada õiglusest sotsiaalses sfääris. Eeskätt just sellepärast, et inimesed mõjutavad üksteist nimelt kõige rohkem. Ühelgi inimesel pole õigust keelata, suunata või võtta ära kellegi teise õiguseid. Kuid võimalused ehk elada kellegiga võrdväärset elu, on minimaalsed. Kindlasti ei suudaks meie riik tagada niivõrd kaunist ja rikkalikku elu kõigile nagu elavad poliitikud ise ning selgelt on näha meie riigis seda piiri, mis lahutab nii öelda rikkaid vaestest
Soovitakse luua pere, omada turvalist kohta, milleks on kodu, olla edukas töömaailmas ja saada rikkaks. Kõige selle jaoks tuleb aga teha kõvasti tööd ja näha vaeva, kuid ei tohi keskenduda liialt ühele kindlale asjale. Mõeldes kogu aja oma karjäärile, võivad ununeda pere soetamise plaanid ja tegutsedes liialt pere loomise plaanide juures, võib jääda unarusse karjäär. Kõike peab tegema mõõdukalt ja vältima stressi, et elada hästi ja saavutada kõik oma plaanid. Mina tahaksingi saavutada eelkõige seda, et mul oleks olemas hea ja tasuv töö, mida ma armastaksin ning ka omada armastavat perekonda. Selleks, et oma eesmärke saavutada, tuleb nad püstitada ning seada kõrgele. Tuleb seada need piisavalt kõrgele ergutamaks oma kujutlusvõimet ja motiveerimaks enese tegevust. Kuid ei tohi neid seada ka ülearu kõrgele, et ei kaotaks lootust juba enne nende täitmisele asumist. Inimese võimed kasvavad koos unistustega. Kuna olen suhteliselt realistliku
Paul Gaugin, kelle nö jalajälgedes on võimalik ekskursioone teha, oli kuulus prantsuse kunstnik, kes elas Tahitil aastatel 1891-1903. Ta ammutas Tahitil elades inspiratsiooni väga paljude oma kunstiteoste jaoks. Saarel asub ka tema auks loodud muuseum, kus on eksponeeritud mõned tema originaalmaalid ning temaga seotud esemed. 4 Nagu ma juba varem mainisin, siis on Tahitist inspireerituna kirjutatud palju raamatuid. Siinkohal tahaksingi tuua välja katkendi Ivar Murdmaa raamatust ,,Ookean tulerõngas", kus kirjanik räägib Tahitist mitte nii roosiliselt, nagu seda on teinud enamik teisi autoreid oma teostes. ,,Paduvihmast märg betoonkai oli inimtühi. Papeete kesklinna andis siit oma paar kilomeetrit vantsida. Vaikne, puhas, enamasti ühekorruseline väikelinn pakkus vähe vaatamisväärset, millise pilguga seda ka ei vaata. Tavalised kauplused, baarid, kohvikud, villad lilleaedade keskel, moodne postkontor.
Sotsiaalsed suhted loomadel Referaat Nimi: Juhendaja: Tartu 2011 Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastased.Täkud lahkuvad sünnikarjast alati, ning tihti teevad seda ka märad.Täkksälud moodustavad nn. poissmeeste karja, kus nad arenevad sotsiaalselt võimekateks ja tugevateks, et edaspidi oma kari luua.Poissmeeste karja täkud
SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986) sündis Narvas. Aastani 1917 elas ta Peterburis ja hiljem Väike-Maarja ümbruses. 3 Merilaasi ema Anna sünd. Kobbin ja isa Jaan Johannes Mooberg abiellusid Peterburis 17.mail 1907. Kooselu kestis vaevalt pool aastat
vanaema pole rääkimisest eriti huvitatud. Pärastpoole hakkas tal jutt juba tulema ning ta rääkis mulle oma koolielust päris pikalt. Seevastu meeldis isale väga pajatada. Aga mina ise ei tahtnud mõnele küsimusele vastata, sest need olid väga isiklikud ja paarile küsimusele ei osanud ma vastata, näiteks milliseid organisatsioone meie kooli tänapäeval on. Uurimustööd, kus peab kedagi küsitlema, pole kerge teha. Sellepärast tahaksingi tänada oma vanaema Meeta Leppa, kes on 75. aastane. Ta käis koolis 65 aastat tagasi ja seda meenutada pole kerge. Sarmuti tänaksin oma isa Aaret, kes rääkis mulle rohkem kui vaja. Tänaksin oma ema Marjet, kes aitas mul teatud lünki täita. Ja viimaks tahaksin tänada oma juhendajat Katre Rünka, kes aitas mul seda uurimustööd koostada ja tegi ettepaneku seda üldse kirjutada. Uurimustöö kirjutamise käigus õnnestus autoril vanaema kuuris sobrada ja leida
5. Hüpnopeedia. 6. Une ajal pole võimalik õppida. 7. Hüpnopeedia miinustest. 8. Tulevikuväljavaated 9. Kokkuvõte Kuidas saada targaks? Tegemist on paeluva ja mõistatusliku küsimusega, millel pole ilmselgelt kõigile sobivat vastust. Tudengina pakub see mulle erilist huvi ning seepärast olen otsustanud asja lähemalt uurida. Analüüsi käigus panin paratamatult tähele une ja õppimise vahelist seost, millest tahaksingi järgnevalt rääkida. Ilmselt teab iga õpilane juba koolist, et enne tähtsat kontrolltööd või eksamit on hädavajalik korralik uni. Siis suudetakse paremini mõelda ning õpitud materjali meelde tuletada. Seegi fakt, et viimasel õhtul õppimine on vaid äärmine abinõu, pole kellelegi saladuseks. Järelikult on õppimisel tihe seos inimese unereziimiga. Kuid see pole veel kõik. Une ja teadmiste problemaatika pakub huvi innovaatilise arengu vaatevinklist
murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega väga palju erinevaid taimi ning puid. Nüüd tahaksingi kirjutada natukene nendest puudest, põõsastest , mis eristavad meid teistest riikidest . 3.MIS ON SOO ? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige
sõlmteemasid. Abielu puudutab tõenäoliselt kõiki inimesi: mõnedel on kindel põhimõte järgida traditsiooni ja abielluda, osad leiavad, et see pole enam vajalik tänapäeva ühiskonnas. Seetõttu jõudsingi otsusele uurida, millised hoiakud on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnasistidel traditsioonilise abielu suhtes. Omasooliste abielu on Eestis samuti päevakorras teema, mis pole veel kindlalt reguleeritud ega ühtset arusaama leidnud. Oma uurimistöös tahaksingi teada saada, millised hoiakud on meie gümnasistidel omasooliste abielu suhtes. Mind ajendas selle teema valikule isiklik huvi ning teema päevakajalisus. Abielu uuesti mõtestamine on aktuaalne teema, sest tänapäeva noored ei abiellu nii palju võrreldes varasemaga. Huvitav ongi välja selgitada, millised on minu eakaaslaste arusaamad traditsioonilisest abielust. Mitmetes riikides nagu näiteks Hollandis, Argentiinas, Norras ja
Seda kuulsin oma kõrvaga. Tähendab, ta ise ei oska surragi, jäljendab ainult Goethet. Aga kas selleks peab nõnda ägisema ja ennast laskma ühest kohast teise kärutada, et leida inimesi, kes tahaksid kuulda midagi Goethest? Ei, vaid see on vana daami viimne edevus. Mina mõistan teda nii hästi, olen ju ise olnud sama edev nagu see vana daam oma mälestuste mälestustega. Aga kas Goethe suri siis nõnda? Laskis ka tema end nõnda kärutada? Muidugi mitte. Sellepärast tahaksingi daamile kord öelda -- võimalik, et ma seda nelja silma all millalgi teengi, kui on paras juht -- tahaksin öelda: jätke see ägin ja pugin ning edvistamine Goethega, surge parem -- see on viisakam, sest surema peate niikuinii. Tahaksin nimelt tema silmi näha, kui mina nõnda talle ütlen, mina, kes ma olen kõhnaks jäänud nagu piits, palju kõhnemaks kui kevadel seal alltoas. Aga ma arvan, et ta ütleks mulle: kuidas julgete minuga nõnda kõnelda, sest mina olen ju... mina olen..
annaabi.ee 
