Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega) *Ehitusdegeratsioon- inimtegevuse tõttu (ehitamine, linnad, teed) mis laieneb põllumaadele. *Bioloogiline degeratsioon- avaldub org.aine (mulla energiaallika) puudulikus taastootmises mullas. (mieralisatsioon ületab humifikatsiooni). Enim levinud arengumaade põllumuldades. Põhjus-mullaväsimus (ükssama taimekultuur mitu aastat samal mullal)
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp
Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem. Bioloogiline degradatsioon: avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Mulla väsimus kui üks ja sama saadus mitu aastat.
Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises. 3. Väliskeskkonna tegurid Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid: mis mõjutavad kalade Merereostus, käitumist. Veesoolsus, Veetemperatuur, Hoovused, Vee läbipaistvus, Jääkate ja selle paksus, Vee keemiline koostis,
liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism). Füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel). Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite. Hormoonid Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkud taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamikeelundite, kudede, rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid Hormoonidele sattus 20.saj algupoolele,katsetuste käigus, ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia)
Muldade hävitamine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Võimsate ja raskete põllumajandusmasinate kasutamine tähendab järjest süvenevate põllumuldade tallamisprobleemi, mis vähendab oluliselt muldade saagikust ja suurendab väetiste, pestitsiitide ning vee-erosiooni kasvu koosmõjul üldist keskonnariski. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Selle tulemusena huumusevarud vähenevad ning mulla viljakus langeb. Seda võib ette tulla ka metsas. Tänapäeval ohustab see eelkõige arengumaade põllumuldi, kus jätkuvalt kasutatakse sellist maaviljelusvõtet nagu alepõletamine. Probleeme on ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne, kasutatakse palju pestitsiite ja esineb rohkelt mulla tallamist
ja vahekorras. Umbes 30% päevasest toiduenergiast peaks olema rasvad. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Süsivesikd peaksid katma 60% päevasest tarbitavast energiast. Suur energiasisaldus ja teiste vajalike ainete puudus on pahedeks süsivesikurikastes toitudes. Vitamiinid ja mineraalained on vaja küll väikestes kogustes, aga neid tuleb tarbida pidevalt. Vitamiinid on olulides tegurid ainevahetuses, rakkude taastootmises ja seedimises. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavust takistavad tegurid on liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja ravimid. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/ http://www.figuurisobrad.ee/client/default.asp?wa_id=705&wa_id_key= http://eope.ehte.ee/toitlustus/?5._Energiavajadus%2C_allergiad_ja_toitumine:Toitained
mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine) Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
kohta? Võrdle neid andmeid teiste Euroopa riikidega 100 000 elaniku kohta on vange 333 (EL) HIV kandjaid 6000 inimest Enesetappude poolest esi 5 hulgas EL Uimastitarvitajate suhe rahvaarvuga võrreldes 81% 15-24 aastatest ja 60% 40-54 a.-st on oma eluga rahul 17. Mida näitab rahvastikupüramiid? Millised on erinevused rahvastiku taastootmises kõrge ja madala arengutasemega riikidel? Rahvastikupüramiid näitab rahvastiku vanuselist koosseisu. Kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse earühma kuuluvate inimeste arvu. 18. Oska iseloomustada ja ära tunda erinevaid demograafilise siirde etappe (5)- (keskmine eluiga, sündimus, suremus, (promillides), esineb millistes riikides nt? * traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (agraarühiskondades)
Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi: Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Kolm revolutsioonilist muutust - aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt - viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 16. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb
peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav; Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana. 16. M. Castells ja võrguühiskond. On nimetatud infoühiskonna üheks mõjukamaks teoreetikuks. Castells vaatleb tänapäevase
Suurbritannias toimunud muutusi. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. - Postindustriaalset ajajärku on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Belli järgi toimub industriaalühiskonna sees kolm revolutsioonilist muutust, (aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt), mis omakorda viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 21. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning
Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) o Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne o Klassid on surnud o Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite mõju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud o P:bourdieu praktika!!!! Vaata üle Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus – indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. o Vertikaalne – liikumine sotsiaalseshierarhias, ülenev/alanev o Horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil nt samal ametipositsioonil
Co. Ni, As)õ · seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas · satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb) Ehitusdegradatsioon ( ka füüsiline hävimine) · viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla · vähenemine maailmamere tõusu ja vajumise tõttu ( Holland), üleujutused Bangladeshis Bioloogiline degradatsioon · avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Mulla huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb. · alepõllundus arengumaades · pestitsiitide kasutamine ja mulla tallamine · mullaväsimus- ühe ja sama põllukultuuri pikaajaline kasvatamine samal maalapil- taimekahjurite ( kartulikiduuss, lehemädanikku põhjustav munaseen) levik, mis põhjustab ikaladumise Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades.
Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikuks taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Lihtsaima bioloogilise degradatsiooni näiteks on mullaväsimus, mis tekib siis, kui ühte ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Põhjuseks on taimekahjurite või taimehaigusi tekitavate mikroorganismide ülemäärane kasv mullas, mis põhjustab saagi ikaldumise.
Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. *Bioloogiline degradatsioon see avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Bioloogilist degradatsiooni võib ette tulla ka metsas. Üks näide on nt. mullaväsimus, mis tekib kui üht põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Nii tekib üleliigne taimekahjurite ja taimehaiguste kasv. *Hüdrosfäär e. vesikest on veega seotud geosfäär. *VEERINGE: lülideks on sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss -Jõgede äravoolualad e
4 süsteem toetaks inimeste hariduse omandamist ning nende harimist aspektides, mida võib pidada madalama klassi nõrkuseks tänasel päeval: pereväärtuste vähene hindamine, materiaalse ebaadekvaatne ja mitteoskuslik hindamine, sihipäratus ja vähene huvi avaliku elu korraldamise vastu. Küsides „Kes on süüdi eliidi liigses mõjuvõimus ja klasside taastootmises?“, oleks õigem vastata, et süsteem ja selle erinevad osad: nii eliit kui ka mass. Eliit on süüdi, et annab aeg-ajalt järele kiusatustele ja isiklikele huvidele ning mass on süüdi oma rumaluses, enesekeskuses ja huvipuuduses. 5 Kasutatud kirjandus Bourdieu, P. (1984/1979) Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste. T.J Press (Padstow) Ltd. Padstow, Cornwall Davis, K
kaetakse järjest suurem osa viljakast põlluharimismaast. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks ka maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Suurte ja võimsate põllumajandusmasinate kasutamine suurendab muldade tallamisprobleemi. Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine (mulla energiaallika) puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Muldade bioproduktsioonivõime sõltub taimedest ja mullaelustikust. Selle tulemusena huumusvarud vähenevad ning mullaviljakus langeb, kuni tuleb põllukultuuride viljelemisest loobuda. Metsas võib bioloogilist degratsiooni põhjustada alepõletamine (nõmmetsad). Lihtsaima bioloogilise degratsiooni näiteks on mullaväsimus, kui üht ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal maa-alal mitu aastat
töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit)
5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8
täiskasvanud isendid ei hakka paljunema (sest olud ei ole selleks soodsad). Seniilne staadium järglasi enam ei saada vanaduse tõttu. Populatsiooni sooline sruktuur: Eri soost isendite suhe. Sõltub populatsiooni ajaloost ja valitsevatest keskkonnateguritest Kui populatsiooni tihedus on väga väike, siis ei pruugi eri soost isendid enam kohtuda Populatsiooni paljunemisväärtus: Iseloomustab iga vanuseklassi panust populatsiooni taastootmises. Vanuseklassi x tulevase põlvkonna ootus. RV=m t*lt/lx , kui x t 14. Populatsiooni struktuur Populatsiooni vanuseline ja sooline struktuur. 15. Selgitage, miks populatsiooni arvu kasv aja jooksul pidurdub ja populatsiooni arv jääb pidama mingi kindla väärtuse juurde? Selle pärast et resursid on piiratud. Ei ole: Ruumi, resurssi- toitu, vett, kiirgust. Konkurents. 16. Selgitage keskkonnakandevõime mõistet
erinevalt ja erinevatest tehnoloogilistest murrangutest lähtuvalt. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärgu identifitseerimisega on veelgi raskem, sest seda on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana. Belli järgi toimub industriaalühiskonna sees kolm revolutsioonilist muutust, (aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt), mis omakorda viivadki
Käitumine ja kk peab olema vastavuses. Struktuurses vastavuses olevate käitumisaktide ja füüsiliste objektide ühendid, nt pingil istumine v staadionirajal jooksmine moodustab sünomorfid (synomorphid). Alasüsteemid komponendid on vahetatavad, tähtis on positsioonide täidetus, mitte rollikäitumised. Võib ka juhtuda, et sünomorfid lagunevad. Käitumispaika vaadeldakse dünaamilise süsteemina. Avaldub antud paigale iseloomuliku inimkogumi püsiva käitumismustri taastootmises, mis toimub kindla stsenaariumi järgi - Barker nim, seda käitumisprogrammiks. Interaktsioonide spetsiifiline järgnevus, nagu annaks käsklusi teatud tegevusteks antud tegevuspaigaks. Käitumispaiga komponendid: inimese vajadused. Käitumispaik kui tervik või ka väljaspoolt - loeng toimub tallinna ülikooli raames ja siin kehtivad reeglid, mis on siin kehtestatud. Käitumispaiga seisund sõltub osade funktsioneerimisest ja see omakorda käitumispaiga seisundist. Nt
nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakul rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul - Retseptor- Sekundaarsed signaalid - Spetsiifiliste ensüümide või valkude modifitseerimine - Metaboolne vastus (Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend, mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid.) 29. Hormonoidid Koehormoonid - Ained, mis on sarnased hormoonidele (hormonoidid)
annaabi.ee 
