Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse.
Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad
Pooluste suunas langeb soolsus järsult tänu väikesele aurumisele ja polaarjää sulamisele. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise
Tähtsamad sündmused 1215.-1221. 1215. aastal algas ristisõda Eesti pinnal uue hooga. Ristisõdijad jõudsid Läänemaa ja Kesk-Eestisse. Alistuma pidid ugalased ja sakalased. 1217. aastal 21. septembril peeti Madisepäeva lahing, mis lõppes eestlastele kaotusega. Surid Lembitu ning teised eesti vanemad, samuti suri liivlaste vanem Kaupo. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse sõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. 1219. aastal oli taanlastel edukas lahing Tallinna all. 1220. aastaks olid taanlased vallutanud juba Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Tähtsamad sündmused 1222.-1227. 1222. aastal võitsid saarlased taanlasi. Võidu teade levis üle Eesti ja kutsuti ülestõusule. 1223. aastal Eesti taas eestlaste kontrolli alla saada ning saadi abi Vene vürstidelt. 1224. aastal jõudis Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu vallutus retked jõudnud Tartu, mida aitas kaitsta Kokuese vürst Vjatsko. 1227
Vürst Vitslav asus oma vägedega orus Toompea merepoolsel nõlval ja jäi lahingu alguses võitlusest kõrvale. Tavaliselt on tema väesalga asupaigaks peetud hilisema Mihkli nunnakloostri ümbrust, Marika Mägi arvates vastab kroonika kirjeldusele paremini aga ala hilisemast vanalinnast lõuna pool. Peagi, nähes eestlasi lähenemas, sekkus ka Vitislav lahingusse, astudes neile vastu ja lüües eestlased tagasi. Selle peale jäid taanlasi jälitavad eestlased seisma, võimaldades taanlastel koonduda ja omakorda pealetungile asuda. Eeldusel, et taanlased taganesid oma laevade suunas, mis tõenäoliselt olid vanalinna juures oleval rannaalal, ja et Vitislavi väeüksus asus vanalinnast lõuna pool, võisid eestlased nüüd jääda nende vahele lõksu. Üheskoos slaavlastega rünnati nüüd eestlasi ja aeti nad põgenema. Henriku Liivimaa kroonika teatel sai lahingus surma üle 1000 eestlase.
1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega. Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk.
Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid.
Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel.
Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik. Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17
ristisõdijad 13. sajandi alguses. Läti Henriku kroonika järgi ehitati siin ilmselt kolmes eri suuruses heitemehhanisme. Keskmiste mõõtmetega masinad heitsid 15-50 kilo kaaluvaid kive ca 100-150 meetri kaugusele. Nende abil üritati purustada linnuse kaitseehitisi ja hooneid ning hävitada ja hirmutada kaitsjaid. Mujal Euroopas esineb teateid ka surnud loomade, väljaheitetünnide ja vangistatud vaenlaste lennutamisest sissepiiratud linnusesse. 1219.-1220. aastal Põhja-Eesti vallutanud taanlastel oli Varbola meestega hea läbisaamine ja nad kinkisid linnuse kaitsjaile ühe heitemasina. Läti Henriku kroonika andmetel käisid saarlased 1222. aastal siin sellega tutvumas, ehitasid ise 17 heitemasinat, millega pommitades õnnestus neil taanlased Saaremaale rajatud linnuses alistuma sundida. Järgnevatel aastatel kasutasid eestlased taolisi kiviheitemehhanisme Viljandi, Tartu, Muhu jt linnuste kaitsmisel
Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel. Viikingite usund ja kiri ning kirjandus See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1
On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi
8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased ning ajajooksul sai nende keel tuntuks kui norraena mal ehk norra kõne, ja donsk tunga ehk taani keel mis ühtlasi viitab sellele, et taanlastel oli mingil ajaperioodil suurem võim Skandinaavia maades, kui mõnel teisel skandinaavia rahval.9 Siinjuures peaks aga mainima, et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10
Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969). Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat. Peaminister on Helle Thorning- Schmidt, kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001) Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Muidugi on mõned traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud. Nendest ongi alljärgnevalt juttu. Pea igas Taani linnas võib leida “Pølsevogn’i”, mis tähendab vorstikäru. See tähenab, et taanlased serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on harjunud hotdogi kõrvale jooma shokolaadipiima. Kodustest toitudest on kõige populaarsem “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega
Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev. 13. sajand 1208 algas Henriku teema. 1227 Saaremaa vallutamine (kroonik lõpetas), võitlus kestis edasi.
Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7 eKr oma Gallia sõdade ülevaates. Taanlastel, norralastel, anglosaksidel, gallialastel ja germaanlastel olid kõigil tätoveerimise traditsioonid, mis keskendusid perekonna- ja hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning
- Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621.aastal jõudis siia kuningas GUSTAV II ADOLF, kelle reformid olid kõige tõhusamaks sõjaliseks jõuaks. Liivimaa aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt. Sõjaline võitlus lõppes Rootsi võiduga, mida kinnitas 1629.aasta ALTMARGI rahu. Riiast sai kogu Rootsi riigi suurim linn ja Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui 1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi
Elati suur peredena, mitu põlvkonda koos orjade ja teenijatega ühes majas. Pikk majad umbes 30m pikk. Iga maja juures asus perekonna kalme.kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavia keelt. Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung- pealik bond-taluperemees ting- rahvakoosolek. Kiri ja kirjandus. Ainsaks kirjaks kuni 11saj oli maagiliste tähendustega muinasgermaani märgid ehk ruunid. (run-saladus) teada on ligi 4000 kirjutist peamised on olemas hauakividel. Runi tähestikku nim futhark. Kirjutatti paremalt vasakule või edasi tagasi. Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel
annaabi.ee 
