Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus: Transistorsüütesüsteem Elektrooniline süütesüsteem Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω
Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW Käividus süsteem- Käivitab mootorid v= v normaalne= B. - 1..2 s. D. - 2..
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda
jaanuaril 1886, esitas Saksa leidur Carl Benz patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz & Company Rheinische Gasmotoren-Fabrik või luhemalt Benz & Cie. Firma hakkas tootma ja müüma bensiinimootoreid ning 1885. aastal konstrueeris Benz seal esimese kolmerattalise auto, mis sai nimeks Motorwagen. Benzi autol oli kolm mettallist ratast. Auto liikus tänu neljataktilisele bensiinimootorile, mis asus kahe tagumise ratta vahel ning ülekanne toimus keti abil tagumisele sillale. Auto sai patendi
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus · suur rauast hooratas · kuumtoru süütesüsteem (patent 28022) · nukvõlliga opereeritavad väljalaskeklapid suuremateks pööreteks · 0.5 hp (370 W) · 600rpm (varasemad mootorid olid 120 kuni 180 rpm) · Kaalus umbes 50 kg Patendeerisid selle(mootorratta) kui esimene gaasi või bensiini jõul sõitev sõiduk, järgmine aasta paigutati mootor vankrile ja ka paadile Daimleri mootorratas oli põhiolemuselt eemaldatud väntadega puidust jalgrattaraam ühesilindrilise ottomootoriga.
- Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine - To turn backwards pöörlena tagurpidi - Gear stick käigukang - Reverse gear tagasikäik - Approximately ligikaudu, umbkaudu - Vaporised fuel aurustatud kütus - To inject sisse pritsima - Instantly koheselt,silmapilkselt - Auxiliary abi-, lisa- eel- - Electrical ignition system elektriline süütesüsteem - To warm up soojenema - Efficiency tööjõudlus, kasutegur, tõhusus - (suitable) design (sobiv) konstruktsioon - To operate töötama - Every other stroke iga teine fakt - Aeroplane lennuk - Aircraft õhusõiduk - To suck sisse imema, tõmbama - Combustion chamber põlemiskamber - To drive juhtima, käivitama - To escape vabanema, pääsema, põgenema - Nozzle toruots, nokk, tila, düüs - Oxygen hapnik
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
2. Elektriline manomeeter rikkis 3. Peitub viga õlitussüsteemis Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad laagrid välja ning väntvõlli kaelad sööbivad Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud Kompressiooni mõõtmine Mõõtmiseks vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa
6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele järgneb põlemine. 4. Sisepõlemismootoritega seotud mõisted ja tehnilised parameetrid. a) takt – ühe kolvi käigu ajal silindris toimuv protsess b) kolvi käik – kolvi liikumine ülemisest surnud seisust
asendites. "Gaas põhjas " katse ei tohi kesta üle 5 sekundi ja enne järgmist katset peab laskma käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. P0753 B = Kere (body) C = Alusvanker (chassis) P = Mootor/jõuülekanne (powertrain) U = Muud süsteemid (undefined) Esimene number: 0 = Valmistajast sõltumatu kood 1, 2 = Valmistaja määratud kood Teine number : Rikkerühmad 1,2 = Toitesüsteem ja õhu mõõtmine 3 = Süütesüsteem 4 = Muud heitgaase mõjutavad süsteemid 5 = Kiiruse ja tühikäigu reguleering 6 = Juhtplokk ja väljundsignaalid 7,8 = Käigukast Viimased 2 numbrit: Rikke täpsustav info
ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde hind 1m3 kohta 1,42 FIM/m3. *Lõhketööde puhul on 1 m3 väljatava materjali hind 1,34 FIM/m3, kusjuures lõhkeaine, süütesüsteemi ja tööjõu vahel jaotuvad järgmiselt: Kulu liik FIM/m3 lõhkeaine 1.2 süütesüsteem 0.1 tööjõud 0.04 Summa 1.34 Summaarsed kulutused Töö liik FIM/m3 Puurtööd 1.41 Lõhketööd 1.34 Summa 2.75 *Arvestades lubjakivi aastatoodang on maksimaalselt 400 000 m3/a ja võttes 1FIM=0,16EUR, on aastased kulud puur- ja lõhketöödele 175
· Ülelaadimisega Jahutusviisi järgi : · Vedelikujahutus · Õhkjahutus Töötsükkel : Protsesside kogum , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. Takt : · Töötsükli osa , mis toimub kolvi ühe käigu jooksul . Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps
Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks, kui kolb liigub Ü.S.S poole ja vastupidi. Diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema kütuse süttimis temperatuurini. Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et
ühtlaselt ja kõik. Pilet 17. 1. Generaatori rikked Generaator ei lae ( ampermeeter näitab tühjenemist, laadimise märgulamp ei kustu) Ventilaatoririhm on lõtv, juhe generaatori juurest lahti, kaitse läbi põlenud. Generaator tekitab müra Laagrid kulunud, generaator nõrgalt kinnitatud. 2. Auto kere Metallist, autot pestakse, vahatakse. Kandekere turvik ( põiktalad, küljekarp, autokere esiosa, uksepiit, aknaraam, katuseraam) Pilet 18. 1. Süütesüsteem Ülesandeks on tekitada põlemiskambris täpselt vajalikul hetkel tugev säde, et see suudaks küttesegu kindlalt süüdata. Osad: Süütepool, jaotur, katkesti, küünal, kondensaator, aku 2. Auto lisaseadmed Lisaseadmed : peeglid, kütteseade, laekad, istmed, tagaklaasisoojendus, peeglisoojendus, istmesoojendus, raadio, kell, pesurid, konditsioneer, tuhatoos, spidomeeter.
Rikkekooid Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma. 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta. 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s.
88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine 91. To turn backwards pöörlena tagurpidi 92. Gear stick käigukang 93. Reverse gear tagasikäik 94. Approximately ligikaudu, umbkaudu 95. Vaporised fuel aurustatud kütus 96. To inject sisse pritsima 97. Instantly koheselt,silmapilkselt 98. Auxiliary abi-, lisa- eel- 99. Electrical ignition system elektriline süütesüsteem 100. To warm up soojenema 101. Efficiency tööjõudlus, kasutegur, tõhusus 102. (suitable) design (sobiv) konstruktsioon 103. To operate töötama 104. Every other stroke iga teine fakt 105. Aeroplane lennuk 106. Aircraft õhusõiduk 107. To suck sisse imema, tõmbama 108. Combustion chamber põlemiskamber 109. To drive juhtima, käivitama 110
heitgaase rohkem, mis nõuab pikemat lahtiolekuaega, et kolb ei pea peaks gaase liiga palju takka suruma. Ehk vaja leida kompromiss. Nukkvõll võib olla hüdrauliline kui boost on alla 10 psi ja pöörded alla 6500. Üle selle lähevad klapi avamiseks vajalikud jõud nii suureks, et hüdrotõukur võib kokku vajuda. Seda soodustab ka väntvõlli poolt vahule pekstud õli. Mõistagi on praktiliselt kohustuslikud rullnookurid ja kroommolübdeen tõukurvardad. Süütesüsteem saab kõvasti vatti, kuna silindris on rõhk suurem ja küünlad tavaliselt astepaar külmemad. MSD 6 või selle analoog on kohustuslik. Blowermootori eripäraks on ka see, et ta tahab palju algset eelsüütenurka (1626 kraadi), aga suht vähe kogunurka (2834 kraadi). Seetõttu tuleb jagaja ümber kalibreerida. Kasulik on ka lisaseade, mis võimaldab vastavalt ülelaaderõhule süüdet hilisemaks keerata 13 kraadi iga psi kohta
MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks. Kui hooratast ei oleks,ei oleks autol tühikäiku.
kestis 1905. Aastast kuni Esimese Maailmasõja alguseni aastal 1914. Aasta 1905 oli tähtis aasta autonduse ajaloos, kuna siis pöörati auto müük tavakasutajale, mitte autohuvilistele ja entusiastidele. Nende viieteist aasta jooksul muutusid tähtsusetuks uus disain ja uued kütused. Selle ajastu sees oli uute tehnoloogiate loomine kiire, kuna väiksemad firmad tahtsid pääseda suurte nimede kõrvale tootmises. Tähtsamad uued süsteemid olid elektriline süütesüsteem, iseseisev vedrustus ja pidurite paigutamine igale rattale. Hakati kasutama lehtvedrusid vedrustuses ja teras tuli puidu asemele keredisainis. Kasutusse võeti ka ülekandesüsteemid ja turvaklaasid. USA-s tuli 1907. ja 1912. Aasta vahel moodi kõrgetel ratastel paiknev kere, mida hakkasid tootma üle 75 erineva kompanii. 1912. Aastal populariseerisid Hupp (USA) ja BSA (Suurbritannia) ainult terasest valmistatud keresid ning 1914. Aastal ühines nendega ka Dodge.
5.23. Kui autol tekib tulekahju, tuleb ta kohe peatada, katta bensiinipaak, akumulaator lahti ühendada, bensiinikraan kinni keerata ja tuli tulekustutiga, liivaga, mullaga või millegagi kinnikatmise teel kustutada. Veega kahjutule kustutamist autol ei soovitata. 5.24. Gaasiballoonseadmega autol töötamisel on vajalik täita järgmisi nõudeid: - ei või suitsetada ega kasutada lahtist tuld autokabiinis ega -kastis; - ärge töötage autoga, mille süütesüsteem ei ole korras ja kus esineb gaasi lekkimist (ka vähesel määral). Gaasi lekkimise peab kohe kõrvaldama; - ärge soojendage radiaatorit, mootorit ega gaasitorustikku lahtise tulega; - ärge sõitke gaasitankimise jaama plahvatusohtliku koormaga ega reisijatega; - ärge tankige autot gaasiga mootori töötamise ajal. 5.25. Bussidel ja sõiduautodel peavad olema lisapeeglid, mis võimaldavad juhtidel jälgida
· PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED ehk VESINIKUÜHENDID (HC) Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus
Koostada mootori juhtimise plokk-skeem (andurid, täiturid, juhtplokk). Joonis 1. Mootori juhtimine Millised on olulisimad andurid mootori töö juhtimise seisukohalt (süüte ja toitesüsteemis)? Et mootor käima läheb on vaja pöörlemissageduse andurit ja õhulugejat (MAF-mass air flow) või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow) Koostage süütesüsteemi skeem: 15 Joonis 2. Süütesüsteem Süütejärjekord Antud mootoril määrab süütejärjekorra jagaja. Milleks on siis 1-3-4-2. 16 Toitesüsteem Joonis 3. Toitesüsteem A- Bensiini paak B- Kütuse filter C- Kütuse rõhuregulaator D- Bensiiniaurude kogumise paak E- Kütuse latt 1210- Kütuse pump Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik?
Rikkekoodid: Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma: 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti
Ülelaadurina kasutatakse turbokompressorit, see koosneb kahest labadega rattast tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile. 10 MOOTORI MEHHANISMID JA SÜSTEEMID Kolbsisepõlemismootor koosneb järgmistest mehhanismidest ja süsteemidest: väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, toitesüsteem, süütesüsteem ja käivitussüsteem. Väntmehhanism võtab vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi tagasi liikumise väntvõlli pöördliikumiseks. Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide avamine ja sulgemine, mis on vajalik küttesegu või õhu silindrisse laskmiseks ja heitgaaside väljalaskmiseks. Jahutussüsteem tagab mootori normaalse temperatuurireziimi, hoides ära mootori liigse kuumenemise ja jahtumise.
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7
Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida gaasijaotusmehhanism silindritesse laseb. Toitesüsteemi kuuluvad bensiinipump, karburaator koos õhufiltriga, sisselasketorustik ja bensiinipaak. Viimane asub mootorist eemal. Paagist karburaatorisse pumbatud bensiin seguneb filtrist tuleva õhuga. Kui klapp on avatud, imetakse segu sisselasketorustiku kaudu silindrisse. Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks. Süütesüsteemi kuuluvad katkestijaotur, süütepool ja küünlad. Õlitussüsteem toimetab hõõrdepindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi osad on õlipump, filter ja kanalid. Jahutussüsteem piirab temperatuuri tõusu, et mootori osad end paisumise tõttu kinni ei kiilusks ning laagrid ja õli ülemäära ei kuumeneks. Jahutussüsteemi kuuluvad veesärk,
Seda saab kätte mudelrakettide süütajana enamikust hobipoodidest, hind umbes 3 dollarit üheksa jala pikkuse jupi eest. Süütenöör on oma lihtsuse tõttu torupommimeistrite lemmikuks. On vaid vaja see tiku või tulemasinaga süüdata. Kui armee kasutaks sellist süütevormi, oleks granaadid loomulikult äärmiselt ebapraktilised. Kui suudate muretseda granaadisütiku, on see kõige efektsem. Kuna aga sellised asjad tänavatel ei vedele, on järgmiseks heaks võimaluseks valmistada süütesüsteem, mis ei nõua tikku ega tulemasinat, kuid säilitab oma lihtsuse. Üks meetod on järgmine; MATERJALID tuletikud; elektrilised isolatsiooni- või toruteip; veekindel süütenöör. 1) Teatud tüüpi süütenööri põlemiskiiruse määramiseks mõõtke 6 tolli nööri ja süüdake see. Vajutage süütamisehetkel stopperile ja lööge kell põlemise lõppedes kinni. Jagage põlemisaeg nööri pikkusega ja saategi nööri põlemisastme sekundites tolli kohta. Näide: 8 tolli nööri põles ära
Rootori pöördumisel jõuab magneti ja pooljuhtelemendi vahele hõlma väljalõige, magnetväli pääseb pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi andurjaotur on kujutatud joonisel 21.2. Joonis 21.2. Optilise anduriga süütesüsteem. Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas,
Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid: a) toitesüsteem; b) õlitussüsteem; c) jahutussüsteem; d) käivitussüsteem; e) süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem. Enamik mehhanisme ja süsteeme paiknevad mootoriplokis või on kinnitatud sellele. 11. Mootoriploki tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootoriplokk on jõuallika suurim ja keerukam detail, mis valatakse üldjuhul ühes tükis ja hoiab mootorit koos.Mootoriplokk valmistatakse hallmalmist, alumiiniumi- või
PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED või VESINIKUÜHENDID HC: Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa vale süütenurk (kui on hiline siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepinge juhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.) ka rikas segu. Nö. "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu mis on peaaegu lõhnatu kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises. LÄMMASTIKOKSIID NOx
Põhimähist L3 toidetakse generaatori ühest faasimähisest. Vastumähis £4 mõjub vastupidiselt põhimähisele, teda toi- detakse akuvooluga. Generaatori üleminekul endaergutu- sele ületab põhimähise magnetvoog vastumähise oma, relee rakendub ja katkestab lambi vooluahela, märkides aku laadimise algust. Pärast seda jääb releed hoidma üks- nes põhimähise magnetvoog, sest vastumähise vooluahel kätkeb. Süütesüsteem kad (aku l ja generaator); süütepool 3 (transformeerib Kokkusurutud töösegu süütamiseks survetakti lõpul peab madalpingevoolu kõrgepingevooluks); katkesti 4 (tekitab süüteküünla elektroodide vahel tekkima sädelahendus. primaarahela katkestamise ja ühendamisega voolu trans- Selleks on vaja 12000 . . . 18000-V pinget. Süüteseadme formeerimiseks vajaliku muutuva magnetvälja); konden-
annaabi.ee 
