kohaliku muusikakooli direktor 1920–1924 oli Estonia dirigent 1920-1924 Pedagoog Tallinna konservatooriumis 1925 -1939 Tallinna konservatooriumis professor Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp Johann Tamverk Looming: Artur Kapi looming on žanriliselt rikkalik. Ta oli eelkõige sümfonist. Ta on loonud palju kooriteoseid ja kammermuusikat, erilisel kohal on aga oreliteosed. Tähtsal kohal Kapi loomingus on koorilaulud, kokku umbes 100. Tema teoste hulgast leidub ka siiralt lüürikat Loomingu põhiteemad: Kapp võttis tavaliselt endale eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866. Pjotr Tsaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta tõsisemalt tegelema muusikada; 1859 lõpetas kooli ja temast oli saanud justiitministeeriumi ametnik; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks ajalukku kui sümfonist, ooperihelilooja ja balletireformaator; kirj 3 balletti ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja"; pähklipurejas ühendas justkui ooperile, sümfooniale ja nukuteatrile ühised jooned; kõige südamelähedasem on sümfooniline muusika; 30 sümfoonilist teost, nendest 6 täispikka sümfooniat; silmapaistate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr 1. ; kirj. Programmilist
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade
korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt".
korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”.
1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu". Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926. jätkab helilooja, pianisti ja dirigendina, loometöö võtab palju aega, esinemised järjest harvemad. Oli Leningradi partioot, II msajal ei lahkunud blokaadirõngas linnast. Iims järel jätkab muusiku tegevust. Teda tuntakse üle kogu maailma, paljud organisatsioonid valinud ta auliikmeks, ntOxfordi ülikooliaudoktor. 1970 külastas tallinna. LOOMING: on ulatuslik,mitmepalgeline. Eelkõige on S sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg"
Hümnilis-heroiline koorilaul Sümfooniline poeem Sõnadega Sõnadeta 10. Lavamuusika · K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (1908) · Esimene rahvuslik ooper E. Aava ,,Vikerlased" (1928) · Esimene rahvuslik ballett E.Tubina ,,Kratt" 11. Eduard Tubin (1905-1982) · Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja sümfonist · Sündis Tartumaal · Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H.Elleri käe all · 1931-1944 töötas Vanemuise teatris repetiitorina, hiljem dirigendina · 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi · Külastas Eestit alles 1961.a. Hiljem käis siin kaheksal korral, seoses ute ettekannetega. · 10 sümfooniat
ideaalseks ooperiks = muusikaline draama, hakkas kasutama juhtmotiive, Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest, Oluline osa ooperis on orkestril Orkestri koosseis erakordselt suur (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel) Tsaikovski - Vene ooperiklassik, 10 ooperit, sümfonist, 6 sümfooniat esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Vene muusika psühholoogilise suuna esindaja, üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest, Vene rahvusliku balletimuusika rajaja, maailma balletiklassika. 3. Olulisemad väikevormid klaverile. 19.sajandi klaverivirtuoosid. Väikevormid - instrumentaalminiatuurid: o sõnadeta laulud
-Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. -Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) - Ooperid : Barbara von Tisenhusen" (1969), Reigi õpetaja (1979) Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu teooriaõpikut) · 70-ndatel hakkas Tsaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus täielikult loomingule · 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast) · Suri 6.nov 1893.a Versioone surma põhjuseks on mitmeid. · LOOMING: Tsaikovski läks ajalukku kui sümfonist ja ooperihelilooja, aga ka balletireformaator o Balletid ,,Luikede järv" ja ,,Uinuv kaunitar" avavad uue, sümfoonilise balleti ajastu. o ,,Pähklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Ühendab ooperlik- sümfoonilise printsiibi nukuteatrlike joontega o Ta ise on öelnud, et kõige südamelähedasem on talle sümfooniline muusika (üle 30 sümfoonilise teose)
enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle kõrvalt ise muusikat. dirigendina juba niivõrd tuntud, siis oli tal ka lihtsam enda muusikat teistele estileda. Kuigi tal võttis veidi aega enda loomingulisel enese- leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Hea sümfonist, Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad
Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta, eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna
· Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt" (1905-1982) esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid
· Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt":esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · Sündmustik areneb 18
Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna
ideoloogilisele viisakusele, suutis ta peegeldada tegelikkuse olulisi külgi, kaasaja vasturääkivusi, vale ja pettuse maailma, purustatud lootuste ja asjatu õnnelepüüu ja teostamata jäänud kangelastegude tragöödiat. Wagneri peamiseks loomingualaks oli ooper, kusjuures ta põhitendentsiks oli muusikalise draama sümfoniseerimine. Kui Beethoven oma sümfooniates oli suur dramaturg, siis Wagner oma ooperites oli eeskätt suur sümfonist ja Tsaikovski on täie õigusega märkinud, et Wagner oleks pidanud rohkem tegelema sümfoonia valdkonnas. Muusikakirjanikuna on Wagner palju kirjutanud mineviku, oleviku ja tuleviku kunsti teemal ja loonud oma nn. "ooperireformi" põhimõtted, mis on küllaltki vasturääkivad (mitte niivõrd muusikaliselt, kui just ideelis-sisuliselt). Wagner ütles, et kunst
Kokkuvõte Kasutatud kirjandus, allikad Lisa 1.Sibeliuse vokaalteoste nimekiri 2. Johan Julius Christian Sibeliusest foto 3. CD laulu kahe versiooniga 4. Analüüsitava soololaulu ,, Teemant märtsilumel" klaviir ning partituur. 4 SISSEJUHATUS 20. septembril 2007 möödus 50 aastat soome muusikaklassiku Jean Sibeliuse (1865- 1957) surmast. Suur sümfonist Sibelius sai esialgu kuulsaks oma patriootiliste teostega ja temast sai Soome iseseisvumisvaimu kehastus. Sibeliuse suured saavutused sümfonistina kanduvad üle ka tema teistesse teostesse. Ta oskas tõesti orkestri imelisel viisil kõlama panna . Lisaks sellele on väga märkimisväärne, kuidas ta kannab oma erilise, väljendusrikka kõla edasi ka väiksematesse zanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud
instrumentaalmuusikale, püüti siduda end ka Euroopa muusikutega. Heino Eller oli üks tähtsamaid muusikuid vabariigi ajal. Teda võib pidada oluliseks novaatoriks ja uuendajaks. Oli põhjamaiseks impressionismiks. Kirjutas muusikat erinevates zanriteks: sümfoonilised poeemid. Keelpillikvarteti, klaveri- ja viiuliteosed. 40-dal läks Tallinna Konservatooriumisse. Tema tuntuim õpilane on Arvo Pärt. Eduard Tubi (Elleri õpilane) emigreerus hiljem Rootsi. Eesti üks suurim sümfonist (10 sümfooniat). Kirjutas ka prelüüde, kontserte vähem esinevatele pillidele näiteks balalaikale. Eesti esimese balleti autor (,,Kratt"). Koorimuusika oli endiselt väga populaarne. Koostati koorilaulude liit, mis tegeles ka laulupidude organiseerimisega. Saabud ka jazz. KIRJANDUS Kirjanduslike rühmituste aeg. Enamike rühmituste aeg oli lühike. 1921-1922 tegutses Tarapita. Eesti Kirjanike Liit tegutsev organisatsioon. Kirjanduslike rühmituste aeg hakkas tagaplaanile jääme. 1932
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
