[1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele
SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva, tihedamini ilutaimena. Süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. TOITEVÄÄRTUS Spargel on rikas valkude, mineraalainetest raua, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosfori poolest. Äsjakorjatud roheline spargel on valgest
Munatoodete hügieeninõuded Kristiina Kuus TT-09 Munatoodete valmistamiseks munadele esitatavad nõuded Kasutada võib ainult kanade, hanede, partide, pärlkanade, kalkunite ning vuttide mune Munatoodete valmistamisel ei tohi erinevate linnuliikide mune omavahel kokku segada Valmistamiseks tuleb kasutada ainult söögiks sobivaid mune Muna koor peab olema täielikult kujunenud, ega tohi olla mõranenud Munatoodete käitlemisele esitatavad hügieeninõuded Käitlemine tuleb läbi viia munatoodete saastumist vältival viisil Munad tuleb purustada spetsiaalses ruumis Määrdunud munad tuleb enne purustamist puhastada Munad tuleb purustada viisil, mis välistab munamassi saastumise Munatoodetest tuleb eemaldada võimalikult täielikult koorte ja kilede jäägid
motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ehk hirm. Füsioloogilised vajadused ehk töötasu väike, söögiks ei jätku või siis ainult söögiks teenib. Oleks hea, kui Ulla saaks lubada endale rohkem. Hiljem tunnustus ja eneseteostus ehk töö peab olema huvitav. Herzbergi järgi rahulolu puudub. Oleks vajalik tunnustus, saavutamine, kasv. Hügieenifaktorid oleksid palk, isiklik elu, töö sisu, staatus, turvalisus, mida võiks parandada. Juhi poolt võiks olla näiteks mingite soodustuste andmine lisaks. Juht võib teha staaziga seoses ettepaneku töötajat arendada karjääris ja anda talle parema
Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks · Põhjustavad haigusi (ka hallutsinatsioone) Taimede tähtsus Fotosüntees · Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkruid rakkudest, kus toimub fotosüntees · Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees · Hapnikku kasutavad mitokondrid, ka kloroplaste sisaldavad rakud (nt öösel)
Kuidas on võimalik seeni kasutada? · Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse söögiks. · Seeni kasutatakse leiva tegemisel kergitava ainena. · Veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. · Osad pintselhalliku liigid annavad roquerforti ja camemberti juustutele omase lõhna ja maitse. · Ühte pintselhalliku liiki kasutatakse ka salaami vorsti tootmisel. · Pintselhallikute perekonna esindaja abil toodeti esmakordselt penitsilliini, mis on antibiootikum, mis päris bakterite rakukesta sünteesi. · Seeni kasutatakse antibiootikumide tootmiseks.
soolest karpideks liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. Tähtsus Parasiidid, Mulla Vees ja mullas Osa Osa Osa nõrgestab kobestajad, elavad. toiduahelast, toiduahelat, toiduahelast, peremeesor lgundajad, osa Lagundajaad, söögiks väärisehted, inimesed ganismi, kui toiduahelast parasiidid iniemstele, toiduks, vee söövad neid. organism loomasdes ja parasiitusside filtreerijad, noor, siis taimedes. vastsed kaltsium ja võib ka arenevad lubi söögiks surra
mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Tundmatute seente söömine on üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest.
hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse. Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele. Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu. Paljud putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib
MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
Jutt. Hommikul ma ärkasin üles ja läksin pesema. Panin riidesse ja läksin sööma. Söögiks sõin ma putru ja klaas piima, kell oli 07.15. Kell 7.40 läksime me autossa ja sõitsime kooli. 8.00 hakkasid tunnid ja 14.45 lõppesid. Bussile läksin ma kell 15.15. Siis läksin trenni, enne trenni käisin veel poest läbi ja siis uuesti bussile. Buss tuli 17.05 ja 17.30 olin ma garderoobis. Trenn hakkas kell 18.00 ja lõppes kell 20.30. Peale seda läksin ma koju ja hakkasin õppima. Kell 1.00 sain magama. . . , 07.15. 7.40 . 8.00 14.45 . 15.15 . ,
Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid Vetikad Teod Krillid Väiksemad kalad Kasutatakse söögiks ja kalasöödaks
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini
Päritolu Esimestena hakati kasvatama datlipalmi Mesopotaamias sumerid. Tänapäeval peamiselt kasvatatakse datlipalme AÜE- s, Egiptuses ja Iraanis. Datlipalmist täpsemalt Datlipalm(Phoenix Dactylifera) on palmiliste sugukonda(Arecaceae) kuuluv kultuurtaim. 17 alaliiki(nt. Phoenix Canariensis); 5-25 meetrit kõrge; Kuni 2 meetrit paks; Saak 1 kord aastas. Kasutamine Väga lai kasutusala: - suhkur, mesi, äädikas, piiritus; - kuivatatud datlid on söögiks loomadele(nt. kaamlitele); - magustoidud; - alkohoolsed joogid; - seemnetest tehakse "kohvi". Datlipalm ja meditsiin Kasutatakse köharohtudes; Traditsiooniliselt kasutatakse datleid alkohoolse mürgituse korral; Juuri kasutatakse hambavalu leevendamiseks. Kasutatud allikad http://www.britannica.com/EBchecked/topic/152224/date http://en.wikipedia.org/wiki/Date_(fruit) http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B8%D0%B Aitäh kuulamast!
Mees lõpuks läkski ja kord männimetsas kõndides, nägi ta kohutavat vaatepilti, kuidas rüütel hobuse seljas alasti naist taga ajas. Kõrval koerad, kes naist hammastega kinni võtsid, et rüütel naise külma südame temast välja saaks ja koeradele annaks. Mees tahtis naist kaitsta. Hobuse seljas olev mees räägib, et peale nende mõlema surma, seati nende saatus selliseks, et mees jääbki teda taga ajama. Kuna see toimus selliselt iga reede, kutsus Nastagio pidulikuks söögiks kokku tähtsad inimesed, kelle seas ka ta armastatu. Kohutav vaatepilt kordub ja see hirmutas armastatu ära nii, et selle viha Nastagio vastu muutus armastuseks ja nii saigi Nastagio tütarlapsega abielluda. 9. novell Sarnaneb 8. novelliga, kus oma varandust armastuse nimel ohverdatakse. Federigo degli Alberighi armus aadlidaami Giovanmasse, kes aga Federigole vastuarmastust ei pakkunud. Federigo raiskas oma viimse varanduse ja jäi vaeseks. Kolis talukohta oma väiksesse mõisa,
Kui ei, siis kuna hakatakse? Eestis müüakse biokütust, kannab nimetust Neste MY ning on 100% biokütus. 21. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid? 10%, kuid mitte vähem kui 6.4% igas liitris. 22. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks? Esimese põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal on söögiks kõlbulik, näiteks suhkur, mais, rapsiõli, sojaõli. Teise põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal ei ole söögiks kõlbulik, näiteks hein, jääktaimeõli, jäätmed. FAME-esimene põlvkond. HVO-pigem teine põlvkond, CNG-teine põlvkond 23. Kas CNG on biokütus? JAH 24. Kas LPG on biokütus? EI 25. Miks on vaja taastuvatest allikatest toodetud kütuseid? Sellepärast, et need allikad taastuvad ruttu ja neid on võimalik jätkusuutlikult
muutunud sumistiteks · Emasena munen kuni 900 muna, 100200 kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sõbrad ka kohal ·Mulle maitsevad orgaanilised jäätmed riknenud liha, puuviljad ja väljaheited. Minu söömaaeg ·Ma pole võimeline toitu närima, Mul on toitumiseks imikärss. Selletõttu söön ma vaid vedelat toitu. ·Minu söögiks on väljaheited, riknev liha ja kõdunenud taimeosad. Need juba ongi vedelad. ·Mulle meeldib ka suhkur. Sellele pritsin sülge peale ja see muutub vedelaks. ·Sülge pritsides oksendan ka natuke poolseeditud toitu, nii levivad väga hästi ka haigused. Minu Areng · Paljunen siis kui kliima on vastav ·Munen 900 muna, 100200 kaupa ·Elu jooksul munen kuni 2000 muna ·Munast täiskasvanu isendini 1 nädal, külmas kliimas kauem Käisin fotograafi juures
7.A Klass EESTI TAIMESTIK Ravimtaimed Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliik https://www.youtube.com/watch? v=ygeUz_vzCew Söödavad taimed Iga inimese toidus on taimedel või nende saadustel oluline koht Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Mürktaimed Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma Mürktaimi tuntakse
Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehme.Lõhn ja maitse meentavad pähklit.Safransirmik on suure sirmiku sarnane soomuselise kübaraga ja rõngaga jalal,kuid ei kasva siiski sama suureks.selle ühevärviline ja sile.Seeneliha muutub puudutamiselpunakaks.Safrnsirmik kasvab okasmetsades,kuusikutesja kuusehekkides.Safransirmik on söögiseenena kasutuskõlblik,kuigi mitte niihea kui suur sirmik.Õrnalt mõrjamaitselised safransilmikud tasub enne söögiks valmistamist läbi keeta. Koostajad: Markus Agar ja Argo Jõesalu
Latikas Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C
külgedelt lapik kala -Suur ja pikaealine -Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm KUS LATIKAS ELAB? Järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes, mõnikord vähesoolases merelahes Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud Noored kalad eelistavad taimede vahel ujuda Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida MIDA LATIKAS SÖÖB? Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C
raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Koht Parandab pinnast, sest lehed kõdunevad kiiresti. Viljad on söögiks loomadele, eelkõige ökosüsteemis oravatele ja hiirtele. Pähkleid hävitab pähklikärsakas. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Sirgeid noori tüvesid kasutatakse tünnivitsadeks, peenemaid punumiseks. Poleerimisel saab kauni ilme, seetõttu kasutatakse ka mööbli valmistamiseks ja viimistlemiseks. Puidust saadakse ka joonistussütt. Koor sisaldab värvaineid
Seened ja inimene Seened on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid enne inimesi, ning inimsoo algusest saati on inimesed seeni toiduna kasutanud. Kuigi igapäevaselt seda ei märka, mängivad seened inimeste elus suur rolli, nad on toiduks otseselt, neid kasutatakse toiduainete tegemisel, seened on kasulikud teistele organismidele ja nad on ka lagundajad, mis on mingil määral kõigile kasulik. Peamiselt kasutavadki inimesed seeni söögiks ja selle tegemiseks. Kuigi seentest mingeid olulisi erinevaid vitsmiine ei saa, süüaksegi seeni kui vahelduvat aseainet. Süüakse seene viljakehi- kuuseriisikad, pilvikud, ning seente abil valmistatakse, näiteks: tainast- pärmseened, hallitusjuustu- hallitusseened. Kahjuks on seened ka inimestele ja muudele organismidele kahjulikud: hallitusseened rikuvad osad toiduaineid ja võivad kahjustada hingamisteid, paljud
loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen Kottseened- toiduaine riknemist põhjustav halliku liik Kandseened- põhiliselt söögiks kasutatavad seened Kübar- seene viljakeha ülemine lai osa Jalg- alumine kandev v. toetav osa seenel Eos(spoor)- paljunemisotstarbeline rakk,mis moodstub protistide,seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel Eosleht- kõrgemate eostaimede muundunud leht, mis kannab eoslaid Torukesed- paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed Hallikud- hallitust põhjustavad seened,mis võivad kuuluda eri süstemaatilistesse üksustesse
Skorpionilised on ürgsed ämblikulaadsete ja maismaa lülijalgsete hulka kuuluv loom.Skorpione on maailma umbes 600 liiki ,mis koosneb 70. perekonnast ja 6. sugukonnast.Skorpionid elvad sooja kliimaga maades kõrbetest vihmametsadeni.Skorpionid on ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale 7-10 päevaks.Skorpionid kasvavad kuni 20cm pikkuseks ja
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega
vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ka vees. KEDA SÖÖVAD ROOMAJAD? Nad on röövloomad (suurem osa neist) ja söövad kõiki kellest jõud üle käib. Roomajad on looduses olulised putukate ja näriliste arvukuse ohjeldanud. KES SÖÖVAD ROOMAJAID? Roomajad on enamasti väikesed, seeõtu on nad toiduks paljudele loomadele. Nad on söögiks: lindudele (toonekured ja kotkad) ja suuematele roomajatele ning veel imetajatele (rebased nirgid) KUIDAS ROOMAJAD END KAISEVAD? Neil on kaitsevärvus Sisalikud on võimelised paari sekundiga liiva alla pugeda MIKS ON ROOMAJAD INIMESTELE TÄHTSAD? Roomajad on kahjurite hävitajad. India kobra hävitab isegi inimestele ohlike haigusi.
3. Kasutamine 4. Kus kasvab, toodetakse 5. Midagi huvitavat 6. Kasutatud kirjandus Milline on vili? Värske, mahlane hapukas. See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks. Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust. Õunasüda on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet. Õuna ajalugu Inimesed on õunu söögiks tarbinud mitmeid aastatuhandeid. Vanimad õunad pärinevad aastast 6500 eKr. Keskajal kasvatati ja aretati kloostrite peamiselt. Populaarsemaks sai aed õunapuu 19.sajandi alguses. Kasutusala Toidu ja siidri valmistamiseks. Tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Valmistatakse õunapüreed. Kompott, moos, siider, vein, pirukatäidis jms. Tootmine, kasvamine Parasvöötmes, troopilise vöötme mägipiirkonnas. 2008
600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Hoiatuseks : Liigutab kõrvu Põtkib jalaga pinnast Laisk jälitaja Ohtlik pulmade ajal Augusti lõpul septembri algul Pildid põdrast Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase
kuni mitu kilomeetrit pikad.Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Järvekula kool Toitumine Toitub valdavalt planktilistest selgrootutest (eeskätt kirpvähilised ja aerjalalised), toitub ainult päeval. Talvel tarbib toitu tunduvalt vähem. Järvekula kool Arvukus Eesti vetes on Ki´lu päris arvukas aga kilu küll püütakse väga oalju ja on söögiks paljudele-röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega Järvekula kool Allikad Bio edu detailsem Bio edu info vikipeedia Int-res Google drive Järvekula kool
Tuntud TCCC tooted on: Coca Cola, Coca Cola Light, Fanta, Sprite, Nestea, Minute Maid mahlad. Firma toodete müügist: · 42% USAs · 37% Mehhikos, Indias, Brasiilias, Jaapanis ja Hiinas · 20% mujal Rahvusvaheline organisatsioon PETA PETA asutati 1980. aastal, Ingrid Newkirki ja Alex Pacheco poolt. Peakontor asub Norfolkis, Virginias (USA). Keskendub loomaõigustele. PETA - People for the Ethical Treatment of Animals Omab üle 2 miljoni liikme. Nende moto: Loomad pole meile söögiks, kandmiseks, eksperimenteerimiseks ega enda lõbustamiseks. See on suurim loomaõiguste eest võitlejate grupp maailmas Üks PETA kuulsamaid kampaaniaid, mida ilmselt kõik näinud on, on ,,I'd rather go naked than wear fur" (Ma oleksin enne alasit, kui kannaksin karusnahka). Paljud kuulsad staarid on selles osalenud ning nende pildid on suurtel plakatitel. Alec Baldwin koos Ingrid Newkirkiga.
tähelepandamatud kuna nad on nii väikese mõõtmetega ning varjatud eluviisiga. Neid elab pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad seened sümbioosis taimede,loomade ja teiste seentega. Seened muutuvad märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, ning märgatavad ka hallituseda. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seentel on väga suur roll orgaaniliste ainete lagundamisel algosakesteks, toiduahels ning toitainete vahetuses. Kübarseeni kasutatakse söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. Aastatest kasutatakse seeni ka antibiootikumide tootmiseks. Veelgi hiljem on hakatud seene toodetavaid ensüüme tööstuslikult valku lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Seened osalevad ka mullatekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, ning põhjustavad organismidel haigusi.
muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks. Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT
Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4restik JÕEVÄHK Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, PõhjaEuroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks jõevähk. Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING
küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest. Mida uut õppisinsain teada? Sain teada, et kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 11,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest. Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused. Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv on teadmata. Aitäh kuulamast !
Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest. Kasutatud kirjandus: (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pingviinilised2 Liisa Marie Orav
laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha läks, kuid sellest hoolimata jätkas ta oma reisi. Reisil olles kasutas ta söögiks ainult harpuuniga püütud kalu ja joogiks vihmavett ning kalades oleva värsket vett. Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma reisi suurima vea, võttes vastu pakkumise tass kohvile ning see olevat ta organismi, mis oli harjunud mereveega ja kalaga täiesti sassi keeranud. Ta lõpetas oma 4400 kilomeetrilise teekonna Barbadosel ja selleks
hakkasid inimesed talle meeldima. Zeusile aga ei meeldinud ja ta ei tahtnud et inimesed saaksid võimu eriti tule üle. Prometheus aga hoolis inimestest nii et ta varastas tuld zeusi välgust ja tõi selle inimestele. SELLEST KA TULI TEMA PEA KOHAL Sellega ei lõppenud prometheuse zeusi petmine. Kui inimesed rituaale pidasid, siis nad ohverdasid loomi jumalatele. Prometheus tegi nii, et ta jagas looma osad kahte, ühes oli härja liha ja sisikond , mis oli pakitud selle makku. Söögiks kõlbmatud kondid pani ta aga selle rikkaliku rasva. Ta andis zeusile valida, mida see soovib ning zeus valis selle millel oli rikkalikum väljanägemine. Zeus karistas teda sellega et tegi haiget tema vennale ja inimestele ATLAS Peale selle tegi prometheus ka teisi asju zeusi vastu . ta ei hoiatanud zeusi nümf thetise kohta(poeg saab isast vägevamaks)siis võttis ta asja isiklikumalt ja aheldas ta mäe külge. PILDIL ON NÄHA KETTE
Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem Söögiks kasutatakse varre paksenenud osa parim suurus on apelsini mõõtu Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult 3 korda rohkem kaloreid kui valgel peakapsal Dekoratiivkapsas Lehtkapsa erinevad liigid Ei sööda Kaunistamiseks Merikapsas Hallikas rohelised lihavad lehed Maitselt mõru, kibe Kasutatakse enamasti keedetult
· Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi · Väetis (K ja N, P vähem)parandab pinnase struktuuri, hoiab niiskust · Biomassist saab toota kütust anaeroobsel lagunemisel tekib metaan
VIINAMARJAKSVATUS · Viinapuu on üks vanemaid kultuurtaimi, pärineb Süüriast, Mesopotaamiast ja Kesk-Aasiast · Kasvutingimused: vajab ~ 1300tundi päikest aastas, temperatuur kõrgem kui 9C, aastas vajab sademeid ~500mm. · Kasvab peaaegu igas kliimavöötmes, põhiliselt vahemerelise kliimaga alal. · Suuremad kasvatajad: Itaalia, Venemaa, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Argetiina, Portugal, LAV. · Eestis on võimalik kasvatada viinamarju söögiks. · 5% saagist kuivatatakse rosinateks. · 85% toodangust läheb veini ja mahla valmistamiseks. · Mitmel pool maailmas, näit süüakse ka viinapuulehti. · Viinapuuliikidel on38 kromosoomi. · Üksteisele lähedased puud võivad moodustada viljakaid hübriide. AIANDUS · Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks.
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma
herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. - Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnda aega peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas )
Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hingu eluviis on omapärane: ta tavatseb kaevuda poolenisti pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toidu hankimisega ei näe hink erilist vaeva. Ta kasutab nn. sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid, eraldades sellest massist söögiks kõlblikud osakesed - pisivähilised ja putukavastsed. Hink on soojalembene kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 °C. See leiab aset enamasti maist juulini ja siis siirdub hink veetaimede vahele. Viljastatud mari areneb vetikatele kleepununa ning 5,4 mm pikkune vastne koorub umbes 5 päeva pärast. Esialgu hõljub vastne vetikate vahel ringi ja toitub väikestest vesikirbulistest, keda seal külluses leidub. Kasvanud 2 cm pikkuseks, siirdub ta aga elama juba veekogu
vanusest kivimist inimjälgi Detailsed joonised koobastes inimestest ja dinosaurustest http://ecx.images amazon.com/images/I/41ti9vXDvfL. _SL500_.jpg Saatana algus Grupp kristlasest teadlasi Jumal hävitas Lutsiferi planeedi Hiigelkomeedi kokkupõrge maaga Enne inimese loomist Munavarguse teooria Dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta Koorumisperiood oli pikk Munad olid ideaalseks söögiks http://home.comcast.net/~ewerm e/biketour/images/dino_egg.JPG Aeglaselt ja kurvalt teooria Dinosaurused surid välja pika aja jooksul järk- järgult Ülemaailmset katastroofi polnud http://www.said Haigused, kliimamuutused jms. aonline.com/en/ newsgfx/dinosa urs
annaabi.ee 
