50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hirss1
Õppematerjali autor
RAVIMTAIMED EESTIS Ravimtaimed on taimed mida kasutatakse ravimiseks näiteks rahvameditsiinis. Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) ..............................................
Antsla Gümnaasium KRISTJAN SERMAT 3. kl RAVIMTAIMED MINU KODUS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja HELINA KUUSK Antsla 2014 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel.....................................................................................................................................
mistõttu peab lastega olema veelgi ettevaatlikum, et ei satuks lapse kätte mõni mürgine taim. Kergema mürgituse tagajärjel tekib nõrkus, peavalu, peapööritus, oksendamine ning krambid. Tugevam mürgitus võib lõppeda surmaga. 4 Mürkputk- Cicuta Virosa Mürkputkel on kokku 8 liiki väga mürgiseid taimi, Eestis on levinud harilik mürkputk. Harilik mürkputk on Eesti üks mürgisemaid taimi. See kasvab niisketes kohtades, veekogude kallastel (Sõukand, 2002). Mürkputkel on mitu erinevat nimetust, näiteks mürkhain, vesimürk ja mürgi kaalikas (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Mürkputk on õõnsa palja varrega ja läikivate lehtedega rohttaim, mis kasvab mitu aastat ning tema valged õied avanevad juulis ja augustis. Kogu taim sisaldab mürgiseid aineid tsikutoksiini ja tsikutooli, eriti taime risoom.
poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu!Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi. Looduskaitse alla võetakse looduslikud taimeliigid, mis on ohustatud või haruldased ja omavad inimeste jaoks mingit väärtust. Need taimed võivad pakkuda huvi teadlastele või
2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel? 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? 5 Eestis levinud paljasseemnetaimed..................................................9 6 Eesti kaitsealused taimed................................................................10 6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on..... 6.2 Kaitsealused õistaimed on..... Kasutatud kirjandus.........................................................................11 Sissejuhatus Selles referaadis saate te teada palju iformatsiooni paljasseemnetaimedest ja õistaimedest.Milline on nende ehitus, kuidas paljunevad ja nende tähtsus.Siin saate te näha
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TAIMESTIK Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad...............................................................................
Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse. Eriti tähelepanelik tuleb olla laste ravimisel. Laste jaoks soovitatakse kasutada lihtsat retsepti ühest või kahest taimest, mis ei ole tugevatoimelised ega mürgised. 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa) Sanglepp (pilt 1) on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Lisaks veel rahvapärased nimed must lepp, emalepp, soolepp, seatamm. Kasvab peamiselt niisketes metsades, jõeservades ja puisniitudel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid