Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Eesti keel Matemaatika Loodusained (keemia, bioloogia, füüsika) Testiküsimused on valikvastustega ning testi tulemus saadakse iga küsimuse vastuse eest saadud punktide liitmisel. Kaasa võtta kirjutusvahend. Lisamaterjalide ja -vahendite kasutamine pole
muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Omandatakse need tuletised, mille aluseks on otseselt tajutavad esemed, nähtused, tunnsed ja tegevused. Iseloomulik on morfeemide või nende variantide vale valik(lillakas-triibukas).Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis - reaalsed suhted"esielagne kujunemine. Eraldades sõnast tuttava tähendusega sõnaosa, selgitab laps selle abil tuletise tähendust. Sel perioodil on ülekaalus analoogiatuletus, kujunemas on korreleeruv sõnatuletus. Keelelise analoogia aluseks on enamasti üksiksõna või sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a. Aktiivne sõnaloomepeariood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab ka mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust. Neologismide puhul on valdavalt
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia. (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled).
analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb. Lausung on kõne pisim terviklik suhtlusüksus (nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana
kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle). Arvsõnad Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, Unit 2, 16 aastaarvud. Määrsõnad Määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega ly); Unit 10 järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few). Sõnatuletus Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty, ); nimisõna tuletusliited (-er, Unit 2, 16, -or); määrsõna tuletusliide ly, omdasusõna (un-) Unit 20
Neid saab alati uuesti moodustada, kuid selleks peavad mälus olema vastavad reeglid (mallid). Arvatakse, et mälus on ka tuletusreeglid ja ainult osaliselt valmis tuletised. Sõltuvalt kommunikatsiooniprotsessi vajadustest moodustatakse nende reeglite alusel sõnad või leitakse sobiv terviksõna. Sõnamoodustus ehk derivatsioon on uute sõnade moodustamine keeles olemasolevate moodustusejementide baasil. Eesti keelele on omased eelkõige kaks sõnamoodustus viisi — järelliiteline sõnatuletus ja sõnade liitmine. Sõnade liitmise ja tuletamise puhul on tegemist lingvistikavaldkonnaga, mida võib vaadelda ka kui süntaksi, morfoloogia ja leksika piiriala. Eakohase arengu puhul omandab laps sõnaloomeoskuse märkamatult, võimalik on vaid arengut kiirendada ja teadlikustada Sõnatuletuse omandamine on aastaid kestev protsess, mis läbib A. Šahnarovitši ja N. Jurjeva järgi vähemalt kolm etappi: 1.etapp — vanuses 2.6-4.0. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste
Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: relatiniseerimine=regretsiseerimine (tagasi kreekastamine) Ladina keel ja kreeka keel andsid kokku selle, millega me tänapäeval keelt moodustame. Kreeka keele sõnavara massiline ülevõtmine ladina keele kaudu uute võõrsõnade tähistamiseks. Põhjused: Kreeka keele leksika on sõnatüvede arvult palju rikkalikum kui ladina keele sõnavara, ladina keele sõnatuletus+kreeka keele sõnaliitmine Etapid:1.Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati keskaegsest ortograafiast, taastati klassikaline kirjapilt ja hääldus.2. Uute kreeka tüvedee ees-ja järelliidete ülevõtmine. Kreeka tähestik kui number- ja salakiri. 27.Millistes valdkondades kasutatakse ladina keelt maailmas veel tänapäeval? Meditsiin, juura, bioloogia,teoloogia,teadus. 28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see
Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline
(3 saj eKr): A B C D E F (traditsiooniline HIKLMNOPQRSTVX keelekirjeldusmeetod). 13 Kõrgkeskaeg (modistid): ladina - Kreeka keele leksika on sõnatüvede keel kui arvult palju universaalkeel, mille järgi rikkalikum kui ladina keele sõnavara kirjeldada kõiki - Ladina keele sõnatuletus + kreeka keeli, nt ka inglise keelt: keele sõnaliitmine . nominativus: the dog genitivus: of-the-dog ETAPID: dativus: to-the-dog jne 1. Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati Varauusaegne misjonigrammatika keskaegsest ortograafiast, taastati (Göseken 1660): klassikaline nominatiiv: kes? Issand kirjapilt ja hääldus, genitiiv: kellest
Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.): Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued
sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. olulisemad uurijad ja tööd 15. Semantika ja sõnavara uurimine: Põhimõisted-leksikograafia-sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus. Uurib keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid,
Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on
SÕNALOOME ARENG ---------------------SEE ON VÄGA OLULINE. Tuletamine ja liitmine on 2 valdkonda sellel. Kasutame allliigiks tavaliselt liitsõnu nt kööögilaud, puitlaud jne. Tuletamine tüvi omandab praktiliselt uue tähenduse. Mõnikord liitmine ja tuletamine lõimuvad, kasutame mõlemaid. Sellel lapsel on sinised silmad see on sinisilmne lapsuke. Liitmine-- tuletamine ja lõpuks liitmine-tuletamine koos (selline järjkord võiks olla nende õpetamisel lastele). Sõnatuletus on vähem reguleeritud kui sõnavormi moodustamine. Abiõppe lõpuklassidel võib olla sõnatuletus tase olla madalam kui tavaalgklassides. See siis ju mõjutab ka tekstimüistmist. Liitsõnade moodustamisele peaks eelnema oskus moodustama sõnaühendit. Konkreetse kuuse oks Kuivanud kuuse oks. Liitsõna üldistab rohkem kui lihtsatl sõnaühend. Tegemist on täiendava konkretiseerimisega. Ka üldistamisega. SUULISE TEKSTI LOOME KUJUNEMINE
Sõnade tuletamine. Tuletised on semantiliselt veelgi vähem läbipaistvad kui liitsõnad. Tuletusliited (eesti keeles peamiselt järelliited) võimaldavad täpsustada ehk modifitseerida tuletusaluse tähendust (maja —> majake, arg -> arglik), muuta tähendust sama sõnaliigi piires (kala —> kalur, riietama —> riietuma) või muuta ühtlasi sõnaliiki (kiire —> kiirus — > kiirustama -> kiiresti). Kui sõnade liitmisel ilmneb sarnasus sõnaühendite moodustamisega, siis sõnatuletus sarnaneb vormimoodustusega. Kuid moodustusprotsessid on formaalselt vähem reeglipärased ja semantiliselt keerukamad. Tuletised koosnevad leksikaalsetest ja grammatilistest morfeemidest nagu sõnavormidki. Kuid tuletusliidetel on nii leksikaalsete kui ka grammatiliste morfeemide tunnused: tüvi ja tuletusliide koos moodustavad uue leksikaalse üksuse. Kujundatavate tuletusmallide järjestamiseks ja valikuks, samuti keelematerjali valikuks tuleb arvesse võtta küllaltki palju tunnuseid
17.1 Termini headus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 17.2 Tsitaatsõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks . . . . . . . . . . . 141 17.4 Sõnade liitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 18 Terminoloogia kokkuvõte 151 Sisukord III Tõlkimine 155
annaabi.ee 
