Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal.
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas
Kuidas on ta mõjutanud raamatupidamise arengut? 3 ELULUGU Foto (1). Pesamuna Josiah Wedgwood sündis Thomas ja Mary Wedgwoodi 13nda lapsena 12. Juulil 1730 a. Inglismaal. Ta elas 64 aastaseks ja suri 1795 aastal. 1764ndal aastal ta abiellus. Temal ja tema naisel Sarah'il oli 7 last. Ta on evolutsiooniteooria sõnastaja Charles Darwini vanaisa. Ametilt oli ta keraamik. Ta pidi pärast isa surma varakult vanema venna juures tööle hakkama. Ta pühendas erilist tähelepanu oma savisegude valmistamisele ja tootedisainile. Modeleerimishuvi tingis ka asjaolu, et tema parem jalg amputeeriti ja mistõttu ei saanud ta potikedraga tööd teha(BBCa). Ta oli väga huvitatud tolleaegsest teadusarengust. Eriti oli ta huvitatud keraamikatööstuse industrailiseerimisest
· Hea algus on pool võitu. · Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus. · Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. · Vaimukus on haritud ülbus. AUGUSTINUS (354- 430.a) ELULUGU Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Ta oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, kirku doktor. Augustinus sai hea rooma hariduse. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud 386.a sai ilmutuse, tühistas kihluse, ütles üles õpetajakoha ja sirdus tagasi Aafrikasse, esialgu kloostrisse, hiljem valiti Hippo linna piiskopiks kus teenis surmani. TSITAATE
avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi. Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis. Ernst Haeckel mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism käsitleb kõiki elu ja mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism.
- Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3 Organismi keemiline koostis Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Organismide koostisest on leitud 70 80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid.
Filosoofia systeem See , mis näib absoluudina ja absoluut ise on erinevad asjad Samal ajal pärineb absoluudi näivus ikkagi absoluudist Absoluudi näivusel on piirangute paljusus Absoluudi näivus peab olema eesmärgistatud nii, et tema piirangute paljusus saaks üheks tervikuks . Verstand on intellekt Verstand on see, mis neid piiranguid seab Verstand seisab inimese ja absoluudi vahel. Verstand on n-ö sõnastaja. Kõik inimesele püha ja väärtuslik kinnitub intellekti külge, miskaudu saab eitatud kõik, mis püha ja väärtuslik ei ole. Ja niimoodi tekib piirangute Unendlichkeit . Ehk siis piirangute totaalsus Absoluut on läinud kaduma osades, kus ta ajab Verstandi oma lõputule paljususe arengule (mille läbi ta enda arvates absoluudini jõuda tahab). Samal ajal aga produtseerib Verstand selles protsessis ainult iseennast.
” Armastus omandab järk – järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus
Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia
11. Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi-tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris, mõni tuntum väejuht või lahing, näiteks mis oli Teti operatsioon või mis toimus Mai Lais. Stinger raketid, mudzahiidid jne. Doominoteooria olemus ja selle sõnastaja? Korea sõda Korea poolsaar oli jaapanlaste poolt annekteeritud juba 1910. Pärast Jaapani kapituleerumist Teises maailmasõjas jagati Korea poolsaar okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSV Liidu ja lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea
" Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus ,,Maailma asemel," 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda
J. Eiseni ,,Eesti näkilised" (1922), kahest nimest kokku saigi raamat nime ,,Eesti näkiliste välimääraja". Selle kergemeelne sisu on pakitud teadusliku uurimuse vormi. Lisaks näkiliste kõrval on Vetemaa uurinud ka kratte ja madruseid. Vetemaa on üks enam tõlgitud eesti kirjanikke. 1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt Murdepunktiks on ,,Hõbedaketrajad" (1977), teos teose loomisest, mis näitab Eesti kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja mälestustega" on sarnane Rummu Jüri rahvuskangelase maine üle irvitamine. Järgnevat diloogiat ,,Ah soo..
rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust · Elektromikroskoop: hall, saab palju suurendada Kudede jagunemine
11. Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi- tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris, mõni tuntum väejuht või lahing, näiteks mis oli Teti operatsioon või mis toimus Mai Lais. Stinger raketid, mudzahiidid jne. Doominoteooria olemus ja selle sõnastaja? Korea sõda o 1950-53. o Osapoolteks Põhja-Korea keda toetasid NSVL Hiina ning Lõuna-Korea keda toetas USA ja ÜRO 15 riiki (Korea alguses ei tahtnud teelikult jagunemist aga USA ja NSVLi mõjul ikka jagunes ) o Põhja-Korea eesmärkideks kukutada Synman Rhee valitsus põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi kogu Korea kommunistlikuks muuta.
- fantaasia ülistamine - elu kujutamine nagu unistuses - looduse ülistamine - tegelased olid kas väga head või väga koledad Realistlik romaan - tõepärane pilt (palju detaile) - tegelased on keerulise hingeelu - objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan Virginia Woolf (1882-1941) - modernistlik autor - süvapsüholoogilise romaani esindaja - „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina - puudub järjepidev süžee Woolfi looming - alustas realistliku kirjanikuna - uus lähenemisviis on nendes teostes: novell „Kew Gardens“ (1919),
(Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924 aastast, kui kehtima hakkas registriraamat, esimene arhiiviseadus 1935a. 1934 toimus lahknemine rahvusraamatukogu ja rahvusarhiivi vahel) Sir H. Jenkinson ( enne II Maailmasõda) tõi esmakordselt tõenduse aspekti käibele. Dokumendid on autentne tõestusmaterjal. Mikrofilmimine suund luua tagatisfond. T. Schellenberg Dokumentide hindamise väärtuse keskne sõnastaja. Dok. kahesugune väärtus: tõestusväärtus milleks on loodud; teabeväärtus e. infoväärtus 1948 loodi rahvusvaheline arhiivinõukogu, mis tegutseb tänapäevani (IAC) Archivum teated häälekandja CITRA standardid, üldised küsimused (kirjeldatakse), rahvusvaheline arhiivide ümarlaud. RA rahvusvaheline koostöö tänapäeval toimub eeskätt Euroopa rahvusarhiividega, aga ka rahvusvahelise arhiivinõukogu
Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu
ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt
«nähtamatu käe» mõiste avamine, mõisted normatiivne ja positiivne majandus. D.RICARDO (1772 1823) Tippteos «Poliitilise ökonoomia ja maksustamise põhimõtted». Töö ja renditeooria. Suhtelise ja absoluutse eelistuseaduse tuletaja. TH.R.MALTHUS (1766-1834) Rahvastusseaduse sõnastaja, mille kohaselt inimkond paljuneb geomeetrilises progressioonis ja materiaalsete hüvede (eeskätt toiduainete) tootmine arit- meetilises progressioonis. J.B.SAY (1767- 1832) Formuleeris turu tasakaalu seaduse:»Pakkumine kujundab omaenese nõudluse». Tootmisfaktorite teooriale alusepanija J.S
sajandil Edmund Burke konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on kyll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. 1818 ajakiri ,,Le Conservateur" by F-R de Chateaubriand, kes oli ise romantik. Konservatism on iseloomustatav: 1. mõtlemine on ajalooline, inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel. 2. Ühiskond on tervik, inimene selles ainult üks osa. 3. konvservatiivne mõtlemine on hierarhiline. Monarhia printsiip. 4. religioosne mõtlemine 5
Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi Edmund Burke- konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on küll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. Joseph de Maistre, Burke'ist olid radikaalsemad Joseph de Maistre, kes oli jesuiitliku kasvatusega suur paavstiaustaja. Talle seostus rev paavstivastase kirikuaktiga. Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra- revolutsionistiks.
annaabi.ee 
