Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasuta...
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik;
Süsihape Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3. See on nõrk hape. Ta saadakse oma happeanhüdriidi süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) reageerimisel veega. Süsihape on kaheprootoniline hape, mille soolasid nimetatakse karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Ka süsihappe estreid võidakse nimetada karbonaatideks, kuid nende õige nimetus on süsihappe estrid. Tehniline tähtsus on süsihappe polüestritel, mida nimetatakse polükarbonaatideks. Süsihappeks nimetatakse mõnikord ka süsinikdioksiidi vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: CO2 + H2O <=> H2CO3 Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa vee molekuli juuresolekul hakkab süsihape veeks ja süsihappegaasiks lagunema. Puhast süsihapet on siiski saadud niimoodi, et vee j...
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- ...
Anorgaanilised happed meie elus Koostaja: Joosep Kärg 1. Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ? Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape. 2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi. *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool. 5. Hapete kasutamine: * Nõrgad happed nagu äädikhape, sidrunhape ja õunhape kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole inimesele kahjulikud ning vüib nendega vabalt töödata. * Piimahapet kasutatakse ka toiduainetöös...
1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happ...
· H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE · HNO3 · Lõhkeainete valmistamiseks · Kulla ehtsuse kontrollimiseks FOSFORHAPE · H3PO4 · Jahutusefekti saavutamiseks karastusjookides · Maitselisandina marmelaadis · Mineraalväetiste valmistamiseks SÜSIHAPE · Lubjakivilademeisse tekivad tühikud,lehtrid ja koopad · Karastusjookide ja mineraalvee koostisosa · H2CO3 KOOSTA10 ERINEVA HAPPE VALEMID LIIKUDES REAS VASAKULT PAREMALE JA VEERUS ÜLALT ALLA H H2 Cl H H SO4 H2 NO3 H H2 CO3 H2 S H3 PO4 H2 H Br H SO3 H I H4 SiO H 4 HARJUTUS HAPETE KOHTA
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime m...
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reage...
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib rea...
HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 ...
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall ...
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks. Valade...
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi...
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
HAPPED on ained mis annavad lahusesse vesinikioone ( ), happed koosnevad, kas ühest või mitmest vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Vä...
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikum...
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2 HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3 RÄNIHAPE -IV silikaat Ca2SiO4 H4SiO4 VESINIKBROMIIDHAPE -I bromiid KBr HBr VESINIKJODIIDHAPE -I jodiid AlI3 HI
http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI v...
n= N n aine hulk (mol) NA N aineosakeste arv (osakest) NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikusha...
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4Si...
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
Kordamine keemia kontrolltööks Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed ...
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid O2- - oksiid ------------- Fe2O3 - raud(III)oksiid F- - fluoriid HF - vesinikfluoriidhape ...
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu ...
Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid Süsinik ahelates -hargnemata ahelas -hargnenud ahelas -suletud ahelas Allotroobid Tavatingimustes tuntumad on grafiit, tahm ja teemant Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsiniknanotorud, karbüünid, klaasjas süsinik ja fullereenid ...
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektrili...
PROTSESSID LAHUSTES: Elektrolüütiline dissotsiatsioon: aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel. (Ioon - laenguga aineosake, tekib aatomist siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone.) Elektrolüüt: laguneb ioonideks vees lahustumisel või sulamisel.( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab...
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaanili...
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellest võib tekkida ka sõltuvus alkoholism. 3) Kus kasutatakse etanooli ja metanooli? Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tegemiseks (peamiselt...
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - ...
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, kom...
annaabi.ee 
