Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups
KELA I AÜ 2011 Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läheduses. Veekogude läheduses oli lihtsam küttida sinna jooma tulnud loomi ja tegeleda kalapüügiga. Samuti pakkusid jõed, järved metsadest paremaid liikumis võimalusi
1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine, 200 000 – 40 000 a tagasi) iii. hilispaleoliitikum (tööriistad vrd taskunuga) 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur
hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a).
Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega. Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta: • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens-burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid) • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna- Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga Hamburgi kultuur Dateering: 13500-11000 eKr Eelkõige Põhja-Saksamaal
Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu. Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad.
Ka Eestist on leitud mammutihambaid, Puurmani mõisa maadelt, mille vanuseks oli 11 600 aastat, kaalus 2,7 kg, leiti 19.sajandil. Euroopas teisi nii noori ei ole, teised on olnud 30-40 000 aastased. Taimõri poolsaarel on mammuteid olnud ka 4000 eKr. Mitut luud pole koos leitud, võime järeldada, et jää on need tükid siia toonud. Madleine kultuuri elanikud liiguvad põhja poole, seal tekib Hamburgi kultuur, mis jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Hilispaleoliitikumis on vibud ka laialdaselt levinud. Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud
(vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala)
paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti
Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof. See toimus u 8213 aastat eKr. See tehti kindlaks veekogu setete põhjal. Nüüd dateeritakse Billingeni katastroofi umbes 9600 eKr. Vee alt vabanenud maal tekkis loodus. Euroopas on palju hilispaleoliitikumi kultuure. Koopajooniseid tegid Madeleine`i kultuuri inimesed, see on mõjutanud ka paljusid teisi kultuure. Swidry kultuur levis ka läänemere idakaldal Leedus, see oli ka üks kultuuridest, mis pani aluse Eesti ala kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidry kultuurile on omased saledad nooleotsad. Leedu alalt on leitud mitmeid vanu asulaid, mis on pärit 10 000 eKr, need on enamasti põhjapõdraküttide asulad. Hilispaleoliitikumis toimus seega spetsialiseerumine. Põhjapõdrad tegutsesid jääpiiri lähedal, neid oli küllalt lihtne küttida
Stellmoor oli sesoonselt kasutatud asulakoht, kus elati peamiselt oktoobris. Peamiseks jahirelvaks oli vibu ja nool. Leitud on männist tehtud vibunooli, mille otsa olid kinnitatud tulekivist nooleotsad. Sealt leiti ka terve hulk puutumatuid põhjapõdraluustikke, mille juures olid nooleotsad ning neid on peetud ohverdusteks. Asulakohtadelt on leitud ümmargusi hoonepõhju. Hamburgi ja Ahrensburgi kultuuri omavahelised suhted on jäänud tänaseni segasteks. Swidry kultuur (10 0008000 eKr) levis Poolas, Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Nimi tuleb Swidry Wielkie asulakohast Poolas. Kultuurile on iseloomulikud piklikud nooleotsad, kõõvitsad, uuritsad. Hilispaleoliitiline majandus Jääaja lõpuks oli kujunenud spetsialiseerunud jahimajandus, st kütiti ühte loomaliiki. Asustus oli liikuv, inimesed järgnesid kütitavale loomale. Ida-Euroopas kütiti jätkuvalt mammuteid, Lääne-Euroopas kitsi, põtru jt.
Billigeni katastroof. Balti jääpaisjärve vesi oli arvatavasti muust veetasemest mitukümmend meetrit kõrgem. Vee äravool toimus väga kiiresti ning oli vee ääres elavatele inimestele üllatuseks. Alguses pakuti Billigeni katastrofi toimumisajaks 8213 eKr, nüüd aga on see dateeritud 9600eKr. Billigeni katastroofi tagajärjel tekkis Yoldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid olid 19k-9500 eKr. Leedus läänemere idakaldal oli Swidry kultuuur. See võib olla pannud aluse Eesti kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidryle on iseloomulikud tulekivist toksitud nooleotsad. Sellest ajast on leitud Leedust ja Lätist vanu asulaid (11-10k eKr). Need olid enamasti põhjapõdraküttide asulad. 11-11,5k aastat tagasi hakkas Eesti ala jääst vabanema. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Põltsamaa lähedalt leitud mammuti hamba vanus on 9700 aastat (vanus määrati radioaktiivse süsinikuga). See
neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele. Esimesed asukad - Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine (Litroiinameri): kliima soojenemine- preboreaalne kliima asendus atlantilisega. Soojem kliima tõmbab ligi uusi loomaliike. Ajutised laagrid hakkavad asenduma püsiasulatega. Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur
kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e.kr varaneoliitikum;4000-3000 e.kr keskneoliitikum;3000-1500 e.kr hilisneolitikum; arheoloogiline kultuur:5000-4000 e.kr narva kultuur, 4000-3500 e.kr kammkeraamika, 3500-1500 e.kr hiline kammkeraamika, 3000-1500 e.kr nöörkeraamika kultuur 19000-9500 eKr Hispaleoliitikum-Hamburgi kultuuri nooleotsad, Bromme tüüpi nooleotsad (Leedu) 9500-4900 e.kr Mesoliitikum- Swidry kultuuri nooleotsad (Leedu)- siia kuulub Kunda kultuur -kriidiladestu tulekivist esemed, Pulli tüüpi nooleotsad, tulekivid, kivikirved, sarvest ja luust esemed(Pullis kobras, põder ja Sindi-Lodjal metssiga,viiger)- asulakohad Kesk ja Põhja- Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e
totemismiga, kuid tõlgendusi on mitmeid teisigi. Paleoliitikumi lõpus oli Põhja-Saksamaal ja Hollandis Hamburgi kultuur, mis kuulus sealsete alade vanimatele asukatele. Kultuur sai alguse mõistagi pärast jää taganemist, mil ala muutus inimestele elamiskõlblikuks. Tegu oli põhjapõdraküttidega. Sellest veelgi hiljem, u 9000 eKr Läänemere põhja- ja lõunarannikul aga Ahrensburgi kultuur. 10 0008000 eKr levis Poolat, Lõuna-Leedut ja Valgevenet hõlmanud Swidry kultuur. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 10 0005000 eKr. Mesoliitikum jääb jääajajärgsesse aega. Jää sulas, veetase tõusis ning osa maid jäi vee alla. Muutusid rannajooned, tekkisid uued jõed ja järved. Eriti suured olid sellised muutused mõistagi varasematel jääserva lähedastel aladel. Kliima muutus üldiselt soojemaks, põhjapõtrade karjad taandusid põhja poole, asemele tulid karud, metskitsed, põdrad. Metsade osatähtsus suurenes
10. aastatuhande keskpaiku e.Kr. murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbkaudu 25 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Umbes samal ajal soojenes siin kliima tunduvalt. Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis. Swidry kultuur on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000 ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis
m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad
annaabi.ee 
