Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a
Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992
MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma suusahüppajad, kahevõistlejad ja mäesuusatajad. Normaalne areng katkes 1940. aastal alanud okupatsiooni ning aasta hiljem Eesti pinnale jõudnud sõjategevusega. Sellega lõppes meie suusaspordi esimene suur periood, mis pakkus rohkem kaotusevalu kui võidurõõmu. Sõja- ja okupatsiooniaastail (1941 - 1944) Eestimaal suusatamist eriti ei harrastatud. Võõra võimu esimesel suusatalvele järgnesid sõja-aastad, mil Teine maailmasõda ka Eesti pinnale jõudis. Okupatsioonivõimude korraldusel tuli suusad ära anda sõjaväevõimude käsutusse. Vaid pärast suuri läbirääkimisi õnnestus suurematel spordiseltsidel jätta mõned suusapaarid
Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor.
...................10 6 LASKESUUSATAMINE..................................................................11 6.1 Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises........................................11 7 KAHEVÕISTLUS..........................................................................12 7.1 Kahevõistluse alad.......................................................................12 7.2 Maailmakarikavõistlused kahevõistluses............................................12 8 SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS.............................................13 KOKKUVÕTE....................................................................................15 KASUTATUD MATERJALID................................................................16 LISAD.............................................................................................17 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on rohkem teada saada suusatamisest ning selle ajaloost. Töö
Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MMil leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse
Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5
koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud.Ega asjata öelda:"Käbi ei kuku kännust kaugele!" Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga-talle ei meeldi pidudel käia vaid ta eelistab viibida kodus pere juures.Oma tippsportlase karjääri jooksul hindas ta seda aega väga,kui võistluste ja treeninglaagrite vahel sai kodus olla.Suusahooaja keskel oligi see tark valik,sest rahvarohketes kohtades on väga lihtne endale mõni viirus saada ja sellega arukas sportlane ei riski.
Gunnar Press ning kaasautoriteks Postimehe, SLÕhtulehe ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanikud Jaan Martinson, Peep Pahv jt. 300leheküljeline traditsiooniline teos ilmub 31. märtsil. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teeb koostööd: Rahvusvaheline Bobisõidu Föderatsioon IBTF Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon ICF Rahvusvaheline Jäähoki Föderatsioon IIHF Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon FIL Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp
pildiga postmark ning postkaart koos postmargaga.. Vaata joonist 2. Joonis 2. Andrus Veerpalu postkaart koos margaga. 3. Dopingukahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS). Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse. Sportlase esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei välista ka Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse minemist. Kokkuvõte Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005 Eesti
Peale selle oli veel suusatamine naistele , mis äratas suurt huvi . TARTUS EMAJÕE JÄÄL 1921. aastal korraldati ka esimesed meistrivõistlused Tartus Eesti Spordi Liidu loal , mille pikkuseks oli 25km . Igaühel tuli sõita neli ringi , ühe ringi pikkuseks oli 6250 m . Peale võistlust saadeti võistlejad sauna . ESIMESED EESTI TALIMÄNGUD 1935. aastal toimunud talimängud on vaieldamatud laiahaardelisim üritus lühikeses Eesti suusaspordi ajaloos . Nende teene seisnes peaaegu kõigi suusatajate toomine suusaradadele . Talimängude avapäev kujunes tõelises rahavapeoks kõnede , laulude , rongkäikude ja orkestriga . Talimänge peeti 3. veeburaril . Esimesel päeval oli kavas 18 km distants , mille võitis Edgar Siitan . Kui 30 km starti kogunesid mehed , olid ligi 10- tuhendeline uudishimulik suusapere , enamik suuskadel . Korraldajad olid hoolitsenud ka pealtvaatajate eest . Neile oli toodud
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939.
Savisaar-Toomastit, Edgar Savisaart ja Monika Batrakovat. Käsitleti ka igapäevaelu probleeme: näiteks nagu poest õuna ostmine, kus sul on valikus kümneid erinevaid õunasorte, mitu erinevat värvi ning tagatipuks ka pirnõun. Vähe sellest, et sul on raske valida endale sobivat, siis küsitakse sinult veel kassas, mis sordi puuvilja sa valisid. Need nimed ei ole meeldejätmiseks just lihtsamate killast. Nalja visati ka Eesti suusaspordi üle. Näiteks, et sportlaste esimene kommentaar pärast ebaõnnestunud võistlust on alati, et suusk ei libisenud, aga samal ajal kurdetakse Tallinna tänavate libeduse üle. Selle teema lõpetuseks käis Peeter Oja välja idee, et Eesti koondis võiks endale määrdemeheks palgata Tallinna linnapea, Edgar Savisaare! Lavakujundusega palju vaeva ei oldud nähtud. Dekoratsioonideks oli üks laud, millel üks
treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse
Umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud, et A-proov on osutunud positiivseks, kuid laiem üldsus oli endiselt infota. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi sensatsiooniline artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS). Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. Veerpalu on Eestlastele spordis väga tähtis isik. Ta lükkas oma süüdistused tagasi, mille peale inimesed teda toetasid ja teda uskusid. Suhtlusportaalis Facebook moodustati Veerpalu toetuseks kommuun "Usume Andrus Veerpalu", millega liitus kiiresti üle 55 000 inimese. Toimusid ka mitmed avalikud kogunemised. 23. augustil langetas kolleegium Andrus Veerpalu apellatsiooni osas lõpliku otsuse, mis jättis
Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS - Fédération Internationale de Ski), mis on peamine suusaspordi alasid hõlmav organisatsioon maailmas. See loodi 2. veebruaril 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. FIS-i peakorter asub aga Bernis. FIS juhib rahvusvahelises ulatuses kõiki suusaspordialasid peale laskesuusatamise. Eesti on FIS-is esindatus Eesti Suusaliidu kaudu. 3 Ajalugu Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid
Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest
10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis.
Olümpias süüdati olümpiatuli esimest korda aastal 1936, kui olid tulemas Berliini olümpiamängud. Tolles ajast tuli ka mõte olümpiatule tõrvikutega kandmine Olümpiast teatejooksuga. Sellise idee peale tuli Berliini olümpiamängude korralduskomitee esimees Carl Diemi. Selline traditsioon on säilinud tänaseni. Taliolümpiamängudel süüdati olümpiatuli aga alles enne 1952. aasta mänge. Selle tule süütamine toimus Norra niiöelda suusaspordi isa Sondre Norheimi kodus. 1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne
Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,»
10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis.
Helsingias tuli üle kahe meetri pikkune Davis olümpiavõitjaks kõrgushüppes tulemusega 2.04 - uus olümpiarekord. Järgmisel aastal, kui Davis ületas 212,4 cm, sai temast ka maailmarekordiomanik. Seejärel siirdus olümpiavõitja korvpalliväljakule ning oli edukas sealgi, mängides aastatel 1953 - 1958 NBA-s Philadelphia ja Saint Louisi klubides. OSLO 1952 Ebatavaline oli olümpiatule süütamise tseremoonia. Tuli süüdati mitte Kreekas Olümpias, nagu tavaks, vaid norra nüüdisaegse suusaspordi rajaja Sondre Norheimi majakeses Morgedalis. Kaminasütest süütas tõrviku 79-aastane Olav Bjaaland, ka Morgedalist pärit mees, kes 1902. aastal võitis Holmenkollenis kahevõistluses prestiizika kuninga karika ning kuulus 1911. aastal Amundseni ekspeditsiooni koosseisu, olles üks viiest mehest, kes esimestena lõunanabale jõudsid MELBOURNE 1956 Kreeka-rooma maadluse raskekaalus ei andnud Nõukogude spordijuhid Johannes Kotkasele võimalust oma olümpiavõitu korrata
annaabi.ee 
