· Eluviisi puudutavad ettekirjutised?mees võib võtta endale kuni 4 naist, peab suutma kõiki naisi ülal pidada, kohtlema neid võrdselt, tütarde pärandiosa poegade omast väiksem, abielurikkujat karistatkse kividega surnuks loopimisega või piitsahoopidega · Levik?saudi-araabia, iraak, iraan, jordaania, süüria, liibanon, gruusia, armeenia VANA-VENE RIIK RIIGI TEKE 882. aasatl vallutas oleg kiievi ning pani aluse vana-vene riigile VALITSEJA TIITEL Suurvürst VÕIM Suurvürst pidi arvestma ka riikide liidu ja druziinaga KOOSSEISU KUULUVAD ALAD Nepri ja volga jõgede äärsed alad VAENLASED Mongolid RELIGIOON Austasid surnuid , esivanemaid, loodusjõude, jumalaid(Perun), ristiusustamien 998. Aasatal jaroslav targa poolt OLULISED SAAVUTUSED Ehituskunst kõrgelt arenenud, ,,vene õigus" RIIGI LÕPP Vürstide poegade vahel tekkisid võimuvõitlustülid(kodusõjad), võim kuulus
-- «», «». , ( ). , XI ( 1046 ), IX -- , . , . XII ( , 1097 ) , . , -- , -- . 1239 . 1404 , . 110 . 1456 , , « » . , . , , . , « » . Novodevichy Convent (Novodevichy Convent Smolenski Jumalaema) - Õigeusu Vene kirik zhenskiymonastyr Moskvas [1] [2]. Novodevichy Convent asutas suurvürst Vassili III 1524 - auks Smolensk Mother of God "Protectress" - peamisi pühamu Smolensk, tänulikkusest valduses Smolensk aastal 1514 [1]. Klooster asub Devichye valdkonnas [1] painutada ning Moskva jõe lähedal Luzhniki Stadium, päris lõpus istoricheskoyPrechistenki (nüüd Big Pirogovi tänav). Kas nii aktiivse kloostri ja State Historical Museum. Alates 2010 - Museum of Church of Moscow piiskopkond ROC. Novodevichy Convent on pühendatud Pühima Neitsi Maarja Protectress, mis tõlgitud
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9
Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17
ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754. aastal, sündis poeg suurvürst Paul Petrovits 9. detsember 1758, sündis tütar Anna Petrovna (17571759) Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil
Nende seas ruutellik ja julge Ruslan, Ljudmila õrn, inspireeritud Bayan, Ratmir kirglik, lojaalne Gorislava, arg Farlaf, tark Finn, Naina salakaval, julm Chernomor. Ajalugu Glinka ooper oli kirjutatud viis aastat koos pika intervaaliga: see sai valmis 1842. Esietendus 27. novembril (9. detsember) sama aastal 1842 laval Peterburis Tegelased Svetozar, Kiievi suurvürst bass. Ludmila, tema tütar sopran. Ruslan, rüütel, Ludmilla peigmees bariton. Ratmir, prints - contralto. Farlaf, rüütel Varangian bass. Gorislava, vangistuses Ratmiril sopran. Finn, hea võlur, tenor. Bayan, jutustaja tenor. Naina, halb võlur metsosopran. Chernomordik, kuri võlur roll ilma sonadeta. Sisukord samm 1 Svetozar, Kiievi suurvürst, korraldab pidu tema tütra Ludmilla auks
kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. · 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris. · 18. juunil 1918 tapeti ilma kohtuta samas lähedal Alapajevskis suurvürst Sergei Aleksandrovits Romanov ja heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandussahti tema
Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis poeg, suurvürst Paul Petrovitš (tulevane keiser Paul I), ja hiljem tütar Anna, süvendas
magnetilise vaistu alusel. Aeg on Middendorffi seisukohti korrigeerinud, kuid need püsisid aastakümneid. 1869. aastal siirdus ta oma isale kuuluvasse Hellenurme mõisa, kus hakkas tegelema põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres tehtud vee temperatuuri mõõtmiste põhjal tegi Middendorff olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta. (Nordkapi neemest ida poole). 1878. aastal uuris ta Fergana oru füüsilist geograafiat. Nende reiside kohta avaldas ta ka trükiseid. Middendorff oli paljude akadeemiate,
Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal. Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle.
valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis püüdis likvideerida slaavlaste omast veritasu) Pärast, 12. saj killustus Vana-Vene riik, langesid Vene vürsti riigid.
valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis püüdis likvideerida slaavlaste omast veritasu) Pärast, 12. saj killustus Vana-Vene riik, langesid Vene vürsti riigid.
· Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´ Rjurik vürst Rjurik oli viikingupealikust varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes. Ta aitas vallutada kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond
Vene riik 17. sajandil Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ............................... valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................
http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni
11. Kuhu tekkisid keskajal linnad, miks? Millised ohud ähvardasid linna? Linnad tekkisid sinna, kus oli hea käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linna ohustasid rüüsteretkedel olevad sõdurid, kes juhtusid linna lähedusse sattuma. 12. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine. Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a. 13. Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri. 15. Moskva esiletõus. 13.saj suutis Moskva vürst Mongoolia valitsejad üle kavaldada ja
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks. Võimsuse saavutab riik Jaroslav Targa valitsusajal. Valitsusaega võib pidada Vana-Vene riigi õitsenguks, sest · Riigi valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni
algatajana. Sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis. Valitsejana otsustas koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik. Ta abiellus Taani printsessi Dagmariga (Maria Fjodorovna), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart. Nikolai II Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 17. juuli 1918), oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse. Kihlus prantsuse printsessiga, neiu võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last. Troonipärijal Nikolai pojal, oli ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, teda ravis räpakas talupeg Rasputin. Ning imekombel suutis ta perekonda ka aidata.Nikolai II valitses 1894 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini peale mida vangistati
poose, sealjuures rohkem,kahju hakkas poseerivatest vürsti prouadest/härradest, kes ilu nimel olid sunnitud end niivõrd puhevile ja rüüse ajama ning kõigele vaatamata seejuures end mugavalt ja hästi tundma. Kunagi ei leia portreedes sellist reaalsust kajastavat olekut või ilmet, alati on kõik kuidagi tuhm ja hääbunud ning VÕLTS. Kõige jubedam olid üks portree valge hobusega, kelle lakk oli maani, saba kilomeetri kaugusele, kuid kere vaevu suurem kui hobuse seljas istuv suurvürst, keda saadab mustanahaline ori/teener. Suurvürst oli edev ja värviline nagu Club Angel püsiklient või Viru hotelli ees ennast pakkuv hoor, ise poosis ja raudselt ka mõttes "I'm god". Ilusad olid portreed Olga ja Maria Nikolajevna'st, Katariina I'st ja jelizaveta petrovna'st. Toll ajal ilu nõudis tõesti ohvreid ja moodi said lubada ainult kõrgemast soost isikud. Kokkuvõttes ei meeldinud mulle väljapanek, kuid külastuse muutis meeldivaks
Loe tekst läbi ning täida test. Kägu Leedu muinasjutt Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis hakkas mehi koguma. Sõjasarved puhusid, mõõgad välkusid ja mehed tulid üle maa kokku ning läksid ristirüütlite vastu. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Õde ootas oma vendi: läks aeda, kastis pisaratega roosiõisi ja vaatas ise kogu aja teele. Ent ta ootas asjatult
Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop
võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas Tartu piiskopi aadlike delegatsioon sõlmisid omavahelise liidu, millest lähtuvalt tasuma ,,Tartu maksu" üks mark ründasid Saksa väed 12. veebruari 1700. aastas iga elaniku pealt. Kui peale aastal Riia linna. kolme aasta möödumist maksu ei
ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene https:// www.google.ee/search?q=Proto-Novgorod&rlz=1C1UXZO_enEE480EE515&aq=f&um=1&ie= http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu%3AVene http://et.wikipedia.org/wiki/Varakeskaeg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.htm http://valor-tahetark.blogspot.com/2011/10/venemaa-voim-ja-tahed-3.html
Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10
langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevits, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sõjavägede ülemjuhataja. http://www.youtube.com/watch?v=VBio3uwacE AustriaUngari Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Tsíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli AustriaUngari
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu
rääkima vene keelt. Kuigi osa VanaVene riigi elanikke ning ka valitsejaid olid juba varem ristitud, võttis suursürst Vladimir Püha Bütsantsi vaheldusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal. Suure riigi ristiusutamine võttis kaua aega ning esialgu leidis see rohkesti vastupanu. VanaVene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg, ta tugevdas suurvütsi võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite vallutuse käigus 13
Muinasaja isikud Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel
Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3
1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda 15. Vana-Vene riik aastail 1054-1113 (Sergejev, Vseviov 2002, 125-137).. Jaroslav sätib oma pojad eri linnadesse valitsema. Küige vanem pidi saama Kiievi suurvürstiks, kui see sureb siis järgmine jne. Esialgu valitseti koos kuid peagi mindi tülli.Kuna pojad elavad kaua siis tekkis segadus e suur segaduste aeg. On olemas küll Kiievi suurvürst kuid võim pole kindel sest käib võitlus nii vendade kui ka juba nende poegade vahel. Alates 1093 pojapoegade vahelised sõjad. (seni vendade vahel) see aeg mil vana vene riik jaguneb vürstiriikideks. 16. Vladimir Monomahh riigi taasühendajana. Omavahelistes tülides kutsuti appi Polovetsid kes kord võitlesid ühe kord teise poole. Tegelikult sai neist nuhtlus kes nõudis raha ja röövis ja varastas nii kui jõudsid. 1095 a
Nikolai II Artur Pärtelpoeg 10a 2016 – Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp
maailmas (kestis I ms) · Parlamentarism - · Absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim 2. Kirjeldage, kes olid nimetatud isikud(aeg, riik, amet, saavutus): · Mehmed II 15saj, Türgi sultan, suutis tormijooksuga vallutada Konstantinoopoli · Timur 14saj, mongoli valitseja, ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa ja nende piire veel laiendanud · Dmitri Donskoi 14saj, Moskva suurvürst, õnnestus esmakordselt põhjalikult lüüa mongoli-tatari väge Kulikovo- lahingus · Ivan Julm 16saj, Vene tsaar, üritas hõivata Vana-Liivimaad, millega puhkes Liivi sõda · Jagailo 14-15saj, Leedu suurvürst, sai ühtlasi ka Poola kuningaks, sel ajal võttis Poola vastu ristiusu, personaalunioon (kaks riiki enamasti sama valitseja all) · Bogdan Hmelnitski 16-17saj, Ukraina väejuht, kuulutas välja Ukraina ühinemise Venemaaga
-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas - Ivo Schenkenberg oli sell kes töötas oma isa heaks https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584. Aastal Valgale linnaõiguised https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory 13. Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): - 1550.a oli Eestis umbkaudu elanikke 260 000 inimest - 1630.a oli Eestis umbkaudu elanikke 110 000 inimest - 1690.a oli Eestis umbkaudu elanikke 340 000 inimest 14. Mis on pärisorjus
Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu
Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal.
(tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17. Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert
Sotshi Nõukaaja inimeste ihaldatuim puhkuspaik Sotshi on nagu iga teine kuurort, muust Venemaast eristab teda troopiline kliima, puhtad tänavad ja tsipa kõrgem hinnaskaala (meie jaoks "iga teine", venelase jaoks "otlitshna"). Sotshi hooaeg kestab oktoobri keskpaigani, kuid isegi talvel ei lange päeval temperatuur naljalt alla 15 kraadi. Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Iseloom Armastavad pikalt maast-ja ilmast heietada,poliitlistest vaadetest Hindavad ülekõige dusad (hinge) Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine.
Eesti rahval oli jäänud muistsest vabadusvõitlusest soov olla vaba, mitte rõhujate võimu all. Saksa suurvürst ja Poola Selleks, et säilitada Harju-Viru otsustati kuningas August II, vaherahu Venemaaga, Taanlaste poolt maha müüa Ajend Vene tsaar Peeter I ning nõustus ordumeistri ja Saksa ordule. Selle Taani kuningas sõlmisid Tartu piiskopi aadlike omaniku vahetamise omavahelise liidu, delegatsioon tasuma ,,Tartu käigus otsustasidgi
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani.
Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist.
kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertshertsog Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. president Woodrow Wilson- oli Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921
Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi
residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2
rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid ) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi.Kuid venelaste katsed oma mõjuala veel laiendada ei õnnestunud a.1061 vallutasid eestlased Tartu tagasi.Vastastikustes rüüsteretkedes 12 saj. kumbki pool erilist edu ei saavutanud. Seleta mõisteid 6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja 7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks
rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7.sajandist tegid läti hõimud (latgalid) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased osalesid vene vürstide korraldatud sõjaretkedel ja kaitsesid piiriäärseid kindluseid lõunapoolsete sisserändajate eest ,kauplesid usinalt venelastega.Alates 11 saj.suhted teravnesid,kui vene suurvürst Jaroslav Tark a.1030 vallutas Tarbatu linnuse ja asutas sinna oma tugipunkti Jurjevi.Kuid venelaste katsed oma mõjuala veel laiendada ei õnnestunud a.1061 vallutasid eestlased Tartu tagasi.Vastastikustes rüüsteretkedes 12 saj. kumbki pool erilist edu ei saavutanud. Seleta mõisteid 6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja 7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks
ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda.
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise
ESSEE Ivan Julm IV ja tema veretööd Ivan Julm oli Moska suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Moskvas valitsenud tsaaridesst oli ta kuulsaim ja läks ajalukku kui üks kõige verisemaid valitsejaid enne 20. sajandit. Varakult orvuks jäänud ja 17-aastaselt tsaariks kroonitud, süüdistas Ivan IV kõigis oma pattudes rasket lapsepõlve. Just oma hooldajatelt, võimuahnetelt bojaaridelt, olevat ta õppinud salakavalust ja julmust. Tänu millistele veristele kordasaatmistele ta päris endale sellise nime?
annaabi.ee 
