maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu. Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi,
Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of Estonia", 1997 käsitleb Eesti geoloogiat ja meil leiduvaid maavaru. Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding "Geoloogia alused", 1987 käsitleb üldgeoloogiat. Anto Raukas "Eestimaa viimastel aastamiljonitel", 1988 kirjeldab Eestit jääajal ja jääajajärgsel ajal. Kivimid, mineraalid, kalliskivid: Kalle Suuroja "Kiviaabits Eesti kivimid", 2004 üldiselt veidi geoloogiast ja erinevate kivimite kirjeldused. Võib esineda vigu. Kalle Suuroja "Kiviaabits. Eesti mineraalid", 2007 mineraalide kirjeldused. Herbert Viiding ,,Eesti mineraalid ja kivimid", 1984, ,,Valgus", Tallinn üldiselt mineraalide ja kivimite geoloogiast ning Eestis leiduvate mineraalide ja kivimite kirjeldused. Kontrollitud faktid. Martin Suuroja, Kalle Suuroja "Eesti 100 rändrahnu", 2006 - kirjeldatud on 100
Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005)
Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale) Format (vorming) Start at (alusta numbrist) Reavahe muutmine Format (vorming) Paragraph (lõik) Line Spacing (reasamm) Parim reavahe on 1,5!! Kasutatud kirjandus : Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus. Tallinn, 1974 (raamat) Tiik, T. Arvutiõpik. Kuresaare, 2005 (raamat) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn, 1992. Nr 6, lk 666 (teatmeteos) Suuroja, K. Kas maa värises? Loodussõber, 2007. Nr 4, lk 38-41 (ajakiri) Männiste, A. Giid vahetab elukohta mitu korda. Postimees, 7.detsember 2007 (ajakiri) http://www.jarvamaa.ee/
Ühelt poolt ligi saja meetri sügavusest mudasest merepõhjast üles sööstvad järsud siledad kaljuseinad, teisalt jälle kitsas sügavustesse kaduv sünge veealune kanjon ning nende keskel too päris laevamurdja ise poolkuu-kujuline mitmekilomeetrise läbimõõduga kergelt lõunasse kaldu paeplatoo olemus jäi aga teadmata. () 1994. aastal läbi viidud Loode-Eesti suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel uurisid geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre sadakonda omapärast bretsarahnu (nn gneissbretsat), milliseid märkis juba oma Osmussaare geoloogiat käsitlevas töös 1927. aastal Armin Öpik. Temalt pärineb ka termin ,,gneissbretsa". Nende kivimiline sarnasus Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kristalse aluskorra bretsastunud kivimitega lubas teha oletusi, et ka Loode-Eesti gneissbretsad võiksid pärineda mõnelt nende levikualalt põhja poole jäävalt impaktstruktuurilt
VII rühm: Maria Bambus, Madis Suuroja, Marie Stefanie Helm, Tähe-Kai Tillo Kreeka mütoloogia Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati ...
Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest), Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest), Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest), Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest), Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest), Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest), Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest), Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest), Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest). Katutatud allikad : 1)http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi 2)http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3 3)http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=216 4)http://www.loodusmatkad.ee/?id=150
kraater peaaegu ühe kilomeetri sügavune. Nüüd on see hilisemate setete ladestumisel jäänud 4070 meetri sügavuseks. Kraatri meteoorne päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist. Kasutatud kirjandus: http://www.saaremaa
Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest), Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest), Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest), Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest), Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest), Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest), Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest), Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest), Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest). 7 Kasutatud kirjandus 1)http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi 2)http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3 3)http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=216
16 Tahtmatu tähelepanu puhul toimub selektsioon sõltuvalt keskkonnast saabuva ärritaja liigist ja tunnustest. Siin pälvivad tähelepanu suuremad, intensiivsemad, uuemad või mingil muul viisil silmatorkavamad ärritajad. Turunduskomplekside kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta kaup või seda tutvustav informatsioon (reklaam) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega (Suuroja, 2000: 12): Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte. Seepärast ei tohi edastatav sõnum olla ülearu keeruline. Suur kiirus: tähelepanu võib väga kiiresti lülituda ümber ühelt objektilt teisele. See kompenseerib teatud määral tema piiratud mahu ja võimaldab kasutada lühikeses aja- intervallis mitut ärritajat. Kohanemine: tähelepanu väheneb, kui pikema aja jooksul kasutada ühte ja sama
bürokratiseerimise vastu. Ka kogu ülejäänus loomingus domineerib pidev eetiline uuenemise kohus. Epitaafikogu „Harala elulood“, mis sai ka J.Smuuli nimelise preemia, on tema luule üks jõulisemaid ja sisukamaid väljendusi, kujutades eestlaste dramaatilist ajalugu läbi inimsaatuste sümboolsel Harala kalmistul. Teo sisaldab 168 epitaafi ning iga tegelase lugu ja toimumise aeg on erinev. Näide luulekogust: „LEILI SUUROJA Kes oli neid siia kutsunud? Nad saatsid mu mehe Siberisse. Ma ei näe teda iial. Mahajäänud habemenoaga lõikasin läbi veenid ja jooksin verest tühjaks. Sirelioks lumehelenduses,
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda ...
Tehispaigastikud (Ida-Virumaa, Kirde-Eesti) on paigastikud mille reljeefi ja teisi komponente (pinnakate, veereiim, taimkate, loomastik) on inimene oma majandusliku tegevusega muutnud. Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne). Kirjandus: Arold, I 2008 Eesti maastikud Paal, J 1997 Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Suuroja, K 2005 Põhja-Eesti klint 3. TAIMEKOOSLUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana Kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Lõhmus E
Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate elementide kohta. hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3%
Hilisem geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga. Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5.1 Kaatri teke Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni
Moondekivimid moodustuvad sügaval maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. 8. Kasutatud kirjandus 1. Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits. 1999. ,,Mineraalid ja kivimid: maakoore mineraalne ja kivimiline koostis, mineraalide ja kivimite omadused ja tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3. Kalle Suuroja. 2007. ,,Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn. 4. Monica Price, Kevin Walsh. 2005. ,,Kivimid ja mineraalid". Varrak, Tallinn. 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim (vaadatud 24.02.2011) 6. http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html (vaadatud 16.02.2011) 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal (vaadatud 04.03.2011) 8. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_setted.htm (vaadatud 04.03.2011) 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Idiomorfsus (vaadatud 04.03
Teeninduskvaliteedi mõiste defineerimine ja mõõtmine on olnud kõige vastuolulisem ja enim vaidlusi tekitanud teema teenindusturunduse-alases kirjanduses. Vaatamata arvukatele publikatsioonidele on siiani vaidlusküsimusi, milles kokkuleppele ei ole jõutud. Eelkõige tuleb teeninduskvaliteeti vaadelda kui üldhinnangut teenindaja tegevusele, mille kujunemise eeltingimusteks on mitmed teeninduse tahud konkreetse teenuse eripärast lähtuvalt. (Suuroja Maive: 16) Hea teeninduskvaliteedi eesmärgist lähtuvad ülesanded on: · analüüsida klientide rahulolu kujunemise protsessi; · uurida tajutud teeninduse kvaliteedi rolli klientide rahulolu kujunemisel; · määratleda tegurid, mis on olulised klientide rahulolu ja lojaalsuse saavutamiseks; · hinnata teeninduse kvaliteedi ja klientide rahulolu mõõtmise meetodeid ja maailma praktikas kasutatavate mudelite tugevaid ja nõrku külgi;
kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas. Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel rennitaoline väljatõmmatav varras, niinimetatud lusikas lükatakse puurtoru sisse ja puuri
Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 50
Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht Olemus: temperamentne; tegutseja; 9 Lugu: 1937. aastal tuli ta Eestisse põllutööle. Kuna ta oli kena, meeldis ta paljudele. Kõige rohkem pani teda tähele Udu peremees Albert, kellega ta pärast tolle naise surma ka abiellus. Nad said imeilusa lapse. 1945. aastal viidi ta mees Omakaitse pärast ära ja õnn sai otsa. Perekond: mees Udu Albert; üks laps; Surmapõhjus: loomulik surm 4.18. Leili Suuroja Sünnikoht: Harala Eluiga: 10.03. 1918 -- 24.12. 1945 ehk umbes 27 aastat Olemus: Kergelt allaandev, paanikasse sattuv. Lugu: Pärast seda, kui mees Siberisse saadeti, kaotas ta elumõtte ja võttis endalt elu. Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Lõikas mehest maha jäänud habemenoaga endal veenid läbi ja jooksis verest tühjaks. 4.19. Alice Kivinurm Sünnikoht: Harala Lugu: Ta elu muutis kohtuotsus, mis saatis ta eluks ajaks asumisele. Väideti, et ta oli fasisti abikaasa
264 252 Sedlenieks Ivars Läti 03:16:05 M50 1453 489 Sepp Kaspar Tallinn 04:18:01 M50 1317 2224 Seskens Leons Läti 04:11:16 M50 1110 613 Sinisalu Tiit Lääne-Viru 04:01:36 M50 1864 1824 Siniväli Vahur Tallinn 04:42:31 M50 1775 1518 Strals Ziedonis Läti 04:35:35 M50 402 441 Strand Aleksander Tallinn 03:24:46 M50 1933 1634 Suuroja Jüri Tartu 04:48:13 M50 1027 1026 Sõmmer Andi Viljandi 03:57:15 M50 2138 1695 Tammik Kalev Pärnu 05:05:22 M50 412 716 Tarvis Peeter Rapla 03:25:30 M50 421 509 Teder Koit Viljandi 03:26:04 M50 2088 1410 Teearu Karl Valga 04:59:15 M50 1521 1238 Toim Allan Harju 04:21:49 M50 823 2863 Ulis Janis Läti 03:47:14 M50
Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika
annaabi.ee 
