- Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm., It.). Põhjused (3) Prantsusmaa: · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliidu allakäik (loodud 1919): · Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale; · Ei suutnud taltsutada suurriikide suuri sõjakaid plaane; · 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti Jaapan
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep
töölaagritesse, mis on tuntud GULAG-i nimetuse all. Need laagrid loodi kas Siberisse või siis Venemaa põhjaregiooni, kus klimaatilised tingimused olid rasked. Vähese toidu eest sunniti inimesi neis tegema ülirasket tööd. Alljärgnevatest tabelitest võib välja lugeda, kuivõrd kiire oli NL areng võrreldes Lääneriikidega 1930. aastatel: Tööstustoodangu koguprodukti indeks (%) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 100 100 100 100 100 100 1937 372 117,2 81,9 123,6 102,7 168,9 1938 413 126,1 76,1 115,5 80,0 74,7 Söe tootmine (miljonit tonni) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 41,8 177 53,8 262,0 552,3 34,3
Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. · Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist. · Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. · Konstitutsioon, valitsemise struktuur ehk korraldus
Tänapäeva demok ühiskonda isel. *Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, *kodanikuvabaduste *kodanikuõiguste olemasolu Enne I ms oli demok riike Eur vähem kui mittedemok 1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu
Astusid I ms-a 1917, täielikult pidid tulema 1919 aga sõda sai enne läbi. Ainus riik, kes sõja majanduslikult võitis. Positsioon maailmas tõusis märgatavalt Euroopa jäi USAle võlgu, ka VAID INTRESSIDENA pidid aastas maksma 20 miljonit. USA president W.WILLSON sõnastas ka omad põhimõtted, mida loodeti Versaille rahulepingu sõlmimisel läbi suruda. Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat Euroopa riigid (pr ja suurbr) olid vastu, et USA saab Rahvaste liidu juhiks, ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta oli kullastandarti alusel. Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud.
Lasi raj uue võttis nime augustus, tema ajal rahu pealinna konstantinoopoli. per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks Järgnevad julmad valitsejad nt nero( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl. Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed.
Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus.
mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli- kaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni levik P-Eu-s. Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus.
- Polnud ühtset riiki · 13 kolooniat 2,5 miljonit valget kolonisti · 1764. a uuendatakse suhkruseadust (Br.), kolonistidel keelati osta odavat suhkrut Hollandist jm.. · 1765. a tempelmaksuseadus kõikidele dokumentidele tuli peale osta tempel. · 1773. a nn Bostoni teejoomine loobiti teepakid merre. Mässu katse! Vastasseis süvenes veelgi! · 1775 1783. a Iseseisvussõda; Pr. aitas ameeriklasi, varitsemine, lahkrivi SuurBr. kaotas. · 1776. a Lexingtoni lahing, sündis Ameerika lipp · 4. Juuli 1776. Iseseisvusdeklaratsioon Jefferson (valgustaja), Franklin (valgustaja, äike=elekter, esimene orjusevastaline selts) · 1783. a Versailles' rahuleping, tunnistati 13 kolooniat sõltumatuks, Britannia kuningas oli George III · 1787. a koguneti Philadelphiasse, et välja töötada põhiseadus, loodi föderatsioon2, teksti koostas James Madison.
palgad endisele tasemele • 1935. a-st alates sattus Mussolini üha enam Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri mõju alla - varem oli olukord olnud vastupidine • 1935. a. sügisel korraldas sissetungi Etioopiasse, saavutati kerge võit. Sellega fašistide populaars tõusis, samas aga süvenes Itaalia sõltuvus Saksamaast. 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini- Rooma teljele –tegemist oli kahe riigi sõjalis-poliitilise liiduga • 1940. a. juunis kuulutas Mussolini sõja Suurbr. ja Pr.maale, kuigi sõjaliselt polnud sellel mingit tähtsust. • Oktoobris püüdis ta vallutada Jugoslaaviat, Kreekat ja Põhja- Aafrikat, mis aga ebaõnnestus Arreteerimine • Kuningas Vittorio Emanuele III ei pooldanud natside poliitikat. • Mussolini jäi selles küsimuses üha enam isolatsiooni, kindralid peaaegu ei allunud talle, maa langes poliitilisse ja majanduslikku kriisi. • 25. juulil 1943 jättis kuningas Mussolini ilma
teisitimõtlemise mahasurumine, demokraatlike vabaduste piiramine ning seaduslikkuse eiramine. TABEL LAD-AMEERIKA RIIKIDE ARENGUTEEDE KOHTA- RIIK- 1)Argetiina, 2)Tsiili, 3)Nicaragua. AEG- 1)1946-1982a.2)1973-1980a.3)1970a. DIKTAATOR- 1)Juan D.Peron,2)A.Pinochet,3)D.Ortega. ÜMBERKORRALDUSED- 1)Kehtestas diktatuuri, mis viis ellu palju reforme.2)turumajanduslikud ümberkorraldused,3)kehtestati diktatuur, parlament saadeti laiali. DEMOKRAATLIKULE TEELE ASUMINE-1) 1982 kaotades Suurbr-le.2)1980 vabad valimised Pinochet. 3)1980 vabad valimised D.Ortega. SARNASUSED- Kõik riigid said diktatuuri võimu alt ära ja kõigis riikides tehti vabad valimised. ERINEVUSED- kõikides riikides toimusid eri ümberkorraldused. MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?- Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus, rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia. AAFRIKA- Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a
Saksa väed taganesid. Saksamaa jäi ilma ka oma liitlastest, kuna sõjast lahkus Soome (sõlmis NSVLiga vaherahu), 44.a sügisel jõudsid NSVLi väed ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse. NSVLi väed kukutasid Saksa okupatsiooni ka Jugoslaavias (rohkem küll oma enda võitlejate abil ja hiljem võimaldas see ka Jug.juhil Titol vastu hakata ja mõnevõrra erinevat poliitikat ajada). 44.aastal tekkis uuesti ka Läänerinne (eksisteeris aastatel 39-40.)6.juunil 1944 Normandia dessant, USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama. 1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud
Direktoorium püsib vaid armee toetusel. Prantsusmaa saavutab edu I koalitsioonisõjas. Kerkib esile uus särav täht: Prantsusmaa Itaalia-sõjaväe juhataja Napoleon Bonaparte (1769 1821). 1797 sõlmiti Campoformio rahu; vaid Suurbritannia jätkab sõda. Napoleoni strateegiaks kujuneb sõjaretk Egiptusesse (1798 99). 1798 hävitavad inglased Nelsoni juhtimisel Pr sõjalaevastiku (Abukir 1798). Peale seda, kui Suurbr on edukas, algab II koalitsioonisõda (1799 1802) algas märtsis 1799 mitmel rindel Euroopas ja lõpeb Napoleoni suure võiduga. Sõjavägi ja juhtivad tegelased arvavad, et Prantsusmaa vajab tugevat kätt. 11.11. 1799 Napoleoni brümääri riigipöörde, mis õnnestub sõjaväe toetusel. Teovõimetu direktooriumi likvideerimine. "Revolutsiooni aeg on läbi saanud". 4. Napoleoni ajastu, konsulaat (1799 1804)
SDV'd ÜHINEMINE 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti Tänapäeval kuulub RÜ-sse 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeane Briti monarhi(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa)
SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks → Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS – II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik → Briti Rahvaste ühendusse kuulus veerand maailma elanikkonnast Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid Briti asumaad Aasias, Aafrikas ja Kariibi meres → Briti dekoloniseerimise haripunkt oli 1957-1962 → 1953 kadus liidu nimetuses sõna Briti Tänapäeval kuulub RÜ-sse 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeane Briti monarhi(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa)
Sõja käigus omandas Inglismaa Gibraltari- tähtsa tugipunkti Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.Sõjad muutsid jõudude vahekorda Euroopas. Suurriikide seast langes välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus. Tõusuteele asusid Venemaa ja Preisi kuningriik. Põhivastased rahvusvahelistes suhetes olid 18. Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda(1740-1748), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks
aasta/projekt 1 2 3 0 -2000 -2000 -2000 1 600 1200 200 2 800 -400 400 3 600 1800 400 4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a
21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised (Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek) Itaalia vallutab Albaania 22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel 23. august MRP sõlmimine 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II ms. 3. september Suurbr. ja Prants. kuulutavad sõja Saksamaale; algab "kummaline sõda" 17. septembril algab Nõukogude Liidu ja Poola 28. september Saksamaa ja NL piiri- ja sõprusleping (uuendati MRP-d Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NL sai Leedu) 28. september vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (Baaside leping) 5. oktoober baaside leping Lätiga 10. oktoober baaside leping Leeduga 30. november algab Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestab 12. märtsini 1940
Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu loovutama Saksamaale Klaipeda piirkonna (Hitler käis seal ise). Münchenis oli Hitler lubanud, et Sudeedid on ta viimane soov! Suurbritannia peamin. Chamberlain andis Poolale tagatise, et Saksamaa rünnaku korral tullakse appi. Seejärel alustasid Suurbr. Ja Prantsusmaa läbirääkimisi NSVL-ga, et otsida võimalusi Saksamaa pidurdamiseks. Läbirääkimised kestsid 1939 aprillist augustini. NSVL soovis õigust viia vajadusel väed Soomesse, Eestisse ja Lätisse. Prantsusmaa oli kohe nõus, Suurbritannia nõustus juulis. Probleem tekkis siis, kui Poola polnud nõus NSVL vägesid oma territooriumile lubama. Samal ajal pidas NSVL salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga. J
doktriin, Marshalli plaan, NATO). 3) Lääne-Euroopa suhteline kompaktsus (vähene riikide arv) soodustas koostööd. 4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a
annaabi.ee 
