Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega.
Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund m ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s 2 . Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F1 F2 , kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud. Need jõud ei tasakaaluste teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele.
Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli levib väga suure kiirusega. Laetud keha ümbritsev elektiväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Inglise füüsik Michael Faraday. Mis ümbritseb laetud keha? Laetud keha ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.
Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahuses Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks?
1. Mida nimetatakse jõumomendiks? Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. 2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6
Lisa 4. Ühe niidiga kontuurniit Kontuurniit märgitakse tööjoonistel kollase värviga. Kontuurniidiks kasutatakse põhiniidist mitu korda jämedamat või teist värvi niiti. Kontuurniidi niplamisel tuleb jälgida, et mõlemal pool kontuurniiti oleks vähemalt üks keerd, mis fikseerib kontuurniidi pitsis õigesse kohta ning eraldab selle. Kontuurniit suunaga vasakult paremale Selleks, et viia vasakult tulev kontuurniit läbi paremalt tuleva paari (joonis 1), tuleb kõigepealt teha paarile kaks keerdu. Seejärel vii kontuurniit üle esimese niidi ning teise niidi alt läbi. Kontuurniit jääb paarist tulevate niitide vahele. Lõpuks tee paarile veel üks keerd. Joonis 1. Ühe niidiga kontuurniidi viimine suunaga vasakult paremale (Nöps & Raud, 2013). Kontuurniit suunaga paremalt vasakule
Punktmass on liikuva keha mudel. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral on kiirusvektor trajektoori kõikides osades ühtlase pikkuse ja suunaga. Nihkeks nimetatakse keha algpunktist lõpppunkti suunatud sirglõiku. Keskmine kiirus iseloomustab mitteühtlast liikumist ning on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe; näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. SI on põhiühikute süsteem, mille pikkusühikuks on meeter ja kiirusühinguks m/s. Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Vabaks langemiseks nimetataks sellist kehade langemist,
• peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit 3. Kirjelda käte antiseptikat. Mida teeb? Kuna tuleb teha? Kuidas tuleb teha? Eesmärk: Käte hügieenilise antiseptika abil hävitatakse ja aeglustatakse mikroorganismide kasvu. Hügieeniline käte antiseptika teostatakse:
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon) suunatud piki selle joone puutujat Jõujoone suund ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ampere seadus: Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel
Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu suunas ja magnetväljasuuna vahel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pôial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetjõud on suunatud alati rist nii voolu kui ka magnetvälja suunaga Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja teda võib nimetada ka Bvektoriks Kui juhtmele, mille pikkus on 1meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetväljapoolt jõud 1njuuton, siis on välja magnet induktsioon 1tesla.
korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub mv's indoktsiooniga B Lorentzi jõud F(l) = q v B sin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka mv suunaga. Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja. M läbitavus on veidi
koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Vooluga juhi lõigule mõjuv jõud. F=IBlsina F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnetind Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Vasaku käe reegel kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere'i jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja
Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Ampere’I jõuks nimetatakse magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuvat jõudu. Fa=B*J*L*sin α (magnetiduktsioon, juhet läbiva voolu tugevus, juhtmelõigu pikkus, ning nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel). Ampere’I jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on suunatud peopessa, neli välja sirutatud sõrme näitavad voolusuunda siis sõrmede suhtes täisnurga all olev pöial näitab Ampere’i jõu suunda. 7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment
kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra · Seega võib voolu magnetvälja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis · Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: Kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühtib voolu magnetvälja jõujoonte suunaga Vabalt orienteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetic Field Kruvi reegli asemel võib kasutada Parema käe reeglit · Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda Elektromagnet elektrivoolu toimel
Õppe- eesmärgid Omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. PAHEMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Pahempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarraste ees. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse
– Helista 112. ESMAABI TÄISKASVANULE *teadvusel • Soodusta köhimist. Kui inimene saab köhida- tähendab see seda, et õhk käib läbi. • Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) teosta kuni 5 kiiret lööki abaluude vahele (hinda hingamist iga löögi järel) • Kui eelmine ei aita, kasuta Heimlichi võtet : - Seisa kannatanu selja taha. - Aseta rusikas käsi kannatanu vahelihasele ja hoia rusikast teise käega kinni. - Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Korda vajadusel viis korda. - Kasuta vaheldumisi viit (5) lööki, viit (5) Heimlichi võtet. LAMAVA KANNATANU ABISTAMINE • Istu kaksiratsi üle kannatanu. • Aseta oma käed kannatanule vastu kõhtu nabast ülespoole. • Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. • Tee seda 5 korda järjest. • Helista 112 • Kunstlik hingamine (parem bronh on inimesel laiem kui vasak ja võõrkeha liigutamisel õhuvooluga sinna, takistame
1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. 2. Pööriselektrivälja omadused. Pööriselektriväli elektriväli, mille jõujooned pöörised, väli tekib magnetvälja muutumisel. Väli ei ole vahetult seotud laengutega Jõujooned on kinnised kõverad Jõujoonte suund ühtib induktsioonivoolu suunaga A=E 3. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. = B S cos [Wb] magnetvoog B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel 4. Faraday induktsiooniseadus induktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks tuleb magnetvoo muutus jagada selle ajavahemiku pikkusega t, mille jooksul muutus toimus. 5
2. Vii lõng ümber parempoolse haru hargi taha ja võta lõng heegelnõelale. 3. Too lõng läbi algsilmuse. Moodustusid ahelsilmus ja hargi parempoolse haru ümber esimene küljeaas. 4. Vii heegelnõela vars hargi parempoolse haru taha ja pööra harki pool pööret kellaosuti liikumise suunas ning selle pööramisega läks lõng ümber hargi haru ja jäi hargi taha ning heegelnõel jäi hargi ette esimene küljeaas on nüüd vasakul. 5. Suuna heegelnõel läbi vasakul asetseva küljeaasa: suunaga alt üles ja eest taha. 6. Võta lõng heegelnõelale ja too küljeaasast läbi, nii et heegelnõelal oleks kaks silmust. Võta uuesti lõng heegelnõelale ja too läbi kahe silmuse. Küljeaasa lõngale moodustub kinnissilmus. 7. Peale pööret on jälle lõng ümber parempoolse haru ja heegelnõel hargi ees. Suuna jälle heegelnõel läbi vasakul asetseva küljeaasa suunaga alt üles ja heegelda küljeaasa lõngale kinnissilmus. 8
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Vooluga juhtme magnetväli- küsime õpsilt h alguses. 2. Ampere`i jõud, ,,K", magnetkonstant, ampri definitsioon(lünktekstina):
E= 210 Gpa Ix= 2140 cm4 (paine toimub x-telje sihis) φEI = 2208,3 – 2402,5 + 12402,5 – 29293,9 + 6826,8 φEI = -10258,8 −10258,8 φ= 9 −8 =−0,00228. . rad ≈−0,13 ° 210∗10 ∗2140∗10 vEI =6845,7−2481,6+ 4547,6−19042,2+2730,9=−7399,6 −7399,6 v= =−0,00164. . m≈−1,6 mm 210∗109∗2140∗10−8 Jõudude mõjus paindub tala vabas otsas 1,6 mm suunaga üles. Tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht Tugedevaheline suurim paine, asub lõigul GH, �= 0 Hüpotees: suurim paine on tugede keskel, kus x= 1 m φGH EI=2208,3−250+0−208,3−0=1749,6 otsitav koht jääb paremale x= 1,4 φGH EI=2208,3−490+ 0−1215,0+ 0=503,3 otsitav koht jääb ikka paremale, aga on juba suhteliselt lähedal x=1,5 φGH EI=2208,3−562,5+0−1666,7+0=−20,9 põhimõtteliselt otsitav koht
magnetiseerub ehk tekitab oma magnetvälja, mis võib olla püsiv. · MAGNETINDUKTSIOON näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. · VOOLUGA JUHTME POOLT TEKITATAV MAGNETINDUKTSIOON on võrdeline voolutugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline kaugusega juhtmest. · KRUVIREEGEL väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi liikumise suund. · PARALLEELSETE VOOLUGA JUHTMETE VASTASTIKMÕJU Kui voolu suunad on ühesuunalised, siis need juhtmed tõmbuvad teineteise poole. Kui voolud on vastassuunalised, siis need juhtmed tõukuvad. · MAGNETVÄLJA JÕUJOON on kinnine ja mõtteline joon. · MAGNETVÄLJA TEKKEPÕHJUSED a) Püsimagnetite korral tekitavad magnetvälja elektronide pöörlemine ümber oma telje.
redel, astmestik). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Skalaarsed suurused on näiteks näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Mõnikord võib jääda ekslik mulje, et mõnel skalaaril on siiski suund olemas. Näiteks aeg voolab muudkui edasi ja soojendatava vee temperatuur muutub suurenemise suunas. Nende näidete puhul on tegemist vaid nähtustega, kus toimub suuruse arvulise väärtuse muutumine. Siin pole tegemist suunaga ruumis nagu üles või läänesuunas. Tehted skalaaridega Skalaarne suurus omab arvulist väärtust ja mõõtühikut. Selline suurus pannakse alati kirja kui arvu ja mõõtühiku korrutis (korrutusmärki tavaliselt välja ei kirjutata): Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid matemaatiliseid tehteid. Seejuures ei tohi muidugi mõõtühikuid ära unustada! Tehe sooritatakse nii arvväärtustega kui mõõtühikutega eraldi. Mõned näited: Skalaarse suuruse korrutamine arvuga:
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A
Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi on rohkem kui üks, siis nende kehade poolt tekitatud summaarse välja tugevus mistahes väljapunktis leitakse üksikute laetudkehade poolt
Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on 5.Sügavad saekriimud. külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine". Pikilõikesaed Surverullide teljed ei ole risti ettenihke 1. Saelõige ei ole sirge. suunaga. Saeketas kaotab püsivuse. Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga Tooriku vildak asen konveieri pinnaga (baaspinnaga) mitteparaleelsete surverullide tõttu. Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne.
osas ja külgedele, kui ei soovita juuksetüve tõusu. Keemilise loki rull kinnitatakse kummiga juuksesalgu pealt. Rullikumm peab keemilise loki rulli fikseerima kindlalt vastu pead. Rullikumm ei tohi asetseda juuksesalgu juurepoolses osas. Kui rullikumm on kinnitatud juuksesalgu tüvepoolsesse ossa, siis võivad juuksed kummi kohalt ära murduda. Kahe kuni kolme keemilise loki rullikummi alla asetatakse plastmassist rullinõel suunaga ülevalt alla. Rullinõel pannakse sellepärast, et rullikumm ei jääks tugevalt juustele suruma. Tüüpilised vead, mida tehakse keemilise loki rullide keeramisel. Juuksesalk on eraldatud laiemalt kui on rulli pikkus. Nii saavad juuksesalgu külgmised juuksed vale pingutuse ja juuksed jäävad halvasti rullikummi alla ja võivad murduda keemilise loki protsessi järgselt. Juuksesalk on eraldatud paksemalt, kui on rulli läbimõõt.
rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987
algebraline summa jääv Isoleeritud süsteem süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid Elektrivälja tugevus Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E. Füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. ________________________________________________________________________________ Elektrivälja graafiline kujutamine kujutamine joonte abil, mille puutujad igas punktis ühtivad väljatugevuse suunaga samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks
Lained Mehaaniline laine ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus
Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
t- ajavahemik, mille vältel magnetvoog muutus /t magnetvoo muutumise kiirus Miinusmärk tuleneb Lenzi reeglist: induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistab induktsioonivooli esile kutsuvat magnetvoo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui magnetvoog läbi juhtmekeeru kasvab ja tema muut on positiivne, siis induktsiooni elektromotoorjõud üritab tekitada sellise suunaga induktsioonivoolu, millest tingitud magnetväli kahandaks magnetvoogu juhtmekeerus. Elektromagnetilise induktsiooni seadusele võime anda erikuju kui induktsioonivool tekib juhtme liigutamisel magnetväljas. Sellisel juhul on laenguid liikuma panevaks jõuks Lorentzi jõud. vBl sin Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist juhis sellese juhis esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu. I e = -L L induktiivsus (1H) t
· Aineid, mis märgatavalt tugevdavad magnetvälja mõju, nimetatakse ferromagneetikuteks. Ferromagneetikud on lisaks rauale ka nikkel, koobalt ning nende metallide ühendid teiste elementidega. Magnetvälja jõujooned(PÖÖRISVÄLI) · Magnetvälja, nagu elektriväljagi võib kujutada graafiliselt jõujoonte abil. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse mõttelisi jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetinduktsiooni vektori suunaga. · Magnetvälja jõujoonte omadused: · Magnetvälja jõujooned ei lõiku üksteisega · Mida tihedamad on jõujooned, seda tugevam on magnetvälja mõju selles piirkonnas · Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad ning on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele · Selliseid välju, mille jõujooned on kinnised kõverjooned, nimetatakse pöörisväljadeks. Seega on ka magnetväli pöörisväli. Sirgmagneti jõujooned
nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks a=(vv0)/t v=v0+at s=v0t+at2/2 s=(v2v02)/2a Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiiruse suund ja suurus Kõverjoonelise trajektoori igas punktis ühtib keha liikumiskiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga (seda iseloomustatakse pöördenurgaga ) =l/r = / t v= r =2n T=1/n a=v2/r Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiirus v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks () nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet
Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Esmapilgul tundub, et rinnuli- või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn): Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha
mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment M (jõu F ja jõuõla l korrutis) avaldub: M = B I S sin , kus B on magnetvälja magnetiline induktsioon; I voolutugevus kontuuris; S kontuuri poolt piiratud pinna pindala;
R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid. 1. Magnetiline induktsioon(MI): Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS . Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ja seda nim magnetiliseks induktsiooniks, ühik on Tesla(T). MI on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus/MI suund on määratud vabalt pöörleva vooluraami sormaali suunaga. 2. Lorentzi jõud(LJ): Lorentzi jõud mõjub magnetväljas liikuvale laengule. Valem F=qvB*sin (q=osakeselaeng, v=kiirus, B=magnetvälja magnetiline induktsioon, =nurk v ja B vahel). LJ suuna võib määrata vasaku käe reegli abil, sellega leitakse plusslaengule mõjuva jõu suund. Kui magnetvälja jõujooned on suunatud pihku, välja sirutatud sõrmed näitavad liikumise suunda, siis pöial näitab jõu suunda. LJ on alati risti nii magnetväljaga, kui ka liikumise suunaga. LJ
muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Magnetvoog (fii) näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda.
· Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne
· Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne
Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille jõujooned ümbritsevad magnetinduktsiooni jooni(joon A). Lenzi reegli kohaselt moodustab elektrivälja tugevuse vektor E, magnetinduktsiooni kasvamisel vektori B suunaga vastupäeva süsteemi. Maxwell leidis, et nii nagu muutuv magnetväli tekitab elektrivälja nii ka muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Selle magnetvälja jõujooned ümbritsevad elektrivälja jõujooni (joon B) niisama nagu elektrivälja jõujooned ümbritsevad muutuva magnetvälja induktsioonijooni. Nüüd aga moodustab magnetinduktsiooni vektor B elektrivälja tugevuse kasvamisel vektoriga E päripäeva süsteemi ja elektrivälja tugevuse kahanemisel vastupäeva süsteemi
huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi. Aktseptorlisand: võtab el. omale ära. P-tüüpi. Magn. induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui kruvi kulgeva liikumise suund ühtib voolu suunaga juhis, siis B-magn.indukts (T), M- kruvipea pöörleva liikumise suund ühtib induktsiooni suunaga. jõumoment (Nm), S-raami pindala. Keerdude arv nimetajas Magnetvoog on suurus, mis iseloomust. Magn. välja läbi mingi =B*S*cos (Wb) pinna. Magn
Vasaku käe reegel (määrab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna) Väljasirutatud sõrmed osutavad voolusuunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab jõusuunda. 4. Magnetinduktsioon B magnetvälja jõu kaudu kirjeldatav füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolu ja pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla). B = F / I*l (1T on sellise välja magnet- induktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda
I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N·m. Magnetvälja suund magnetväljas tasakaalses asendis oleva vooluga kontuuri poolt piiratud pinna normaali (pinna ristsirge) positiivne suund. Positiivne suund määratakse voolu suunaga kontuuris kruvireegli abil; Kruvireegel kui kontuuris kulgeva voolu suund ühtib kruvi pööramise suunaga, siis kruvi liikumise suund loetakse kontuuri poolt piiratud pinna normaali positiivseks suunaks; Magnetvälja jõujooned - konstrueeritud jooned magnetvälja kujutamiseks. Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos
defineeritakse eesti keeles. Teises pooles on prantsuskeelsed terminid, millele on toodud eestikeelsed vasted. Sõnaraamatul on lisaregister eesti-inglise ja eesti-prantsuse indeks. Need ei moodusta küll päris omaette sõnastikku, kuid on mõeldud, et abistada inglise või prantsuse sõna leidmisel inglise-eesti ja prantsuse-eesti põhiosast. Sõnastik on ülesehituselt makrostruktuurne, lihttähestikulises järjekorras. Sõnastik on jagatud kahte ossa: esimene pool on inglise-eesti suunaga, teine pool prantsuse-eesti omaga. Sõnastikku kuulub ligi 7000 märksõna ja väljendit. Terminite arv selgub sõnastiku eessõnas. ,,Müügi- ja turundussõnastik" on tõlkepõhine tõlkesõnastik, sest sisaldab loetelu mitme eriala võõrkeelseist termineist koos vastetega eesti keeles. Sõnastiku on koostanud tõlkijad Ivika Arumäe, kes vastutab ingliskeelse poole eest, ning Liina Paroll, kes vastutab prantsuskeelse poole eest
on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6
liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja ajamõõtminse süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda koguseliselt. Nt. tool, laud. 7.Kui liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taustsüsteemist, siis on liikumine suhteline. 8.Nihke kordinaatide leidmine! 9
juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu. Elektrimootori puhul on pandud jadamisi sadu ja tuhandeid raame (traat on keritud vastavale alusele) ja selle raamide jada pöördumisel magnetväljas muundubki elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mis ongi elektrimootori tööülesanne. Kruvireegel-näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Inklinatsioon-Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel olev nurk.Deklinatsioon-geograafiline ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel tekkinud nurk.. . .. . Vooluga juhet ümbritseb magnetväli. Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Kui laeng seisab, siis näeme ainult el.välja, kui laeng liigub, näeme nii el.välja kui ka magnetvälja. Magnetvälja tekitab el.välja muutumine ja vastupidi
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub
annaabi.ee 
