Tekitajateks on mitmesugused seened, peamiselt Candida albicans. Põletikust on haaratud tupe limaskest, tihti ka välissuguelundid ja kusiti. Iseloomulik on rohke kohupiimataoline tupevoolus ja vaevav kihelus suguelunditel. Võivad kaasneda urineerimise ja suguühte valulikkus. Seenkolpiidi teket soodustavad seisundid, mis naise organismi nõrgestavad. Tihti esineb seenkolpiit raseduse ja suhkurtõve korral. Seenkolpiit võib areneda seoses antibiootikumide ja suukaudsete rasedusvastaste pillide kasutamisega. Haiguse diagnoosimiseks võetakse proovid tupeeritistest ja uuritakse mikroskoopiliselt. Seenkolpiiti ravitakse enamasti paiksete vahenditega, milleks on tupekuulikesed, tupetabletid või salvid. Kui haigus kaldub korduma, tuleks ravida suukaudsete preparaatidega. Vajadusel ravida ka partnerit. Seenkolpiit võib levida ka sugulisel teel. Meestel avaldub kandidoos kas nahalööbena suguelundil või kusiti-põletikuna.
Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsamad - 16. tüüp, mis põhjustab emaka väliskaela limaskestast algavat vähki ehk lamerakulist vähki ja 18. tüüp, mis põhjustab emakakaelakanali
ebameeldiva lõhnaga voolus Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt Haigus diagnoositakse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel, kus on võimalik näha bakteriaalsele vaginoosile iseloomulike rakke ja ka spetsiifilisi anaeroobseid mikroobe (gardnerellad, mobilunkulused jt.) Ravivõimalused Raviks kasutatakse antibiootikume (mikroobe hävitavaid või nende arengut pidurdavaid ravimeid), kas suukaudsete tablettidena või tupekreemi näol Ravi kestab tavaliselt 7 päeva Ravida on vajalik ka siis kui vaevusi ei esine, sest bakteriaalne vaginoos võib soodustada seesmiste suguelundite põletikku, raseduse korral aga enneaegset sünnitust Korduvate bakteriaalsete vaginooside korral võib olla vajalik ka sekspartneri(te) samaaegne ravi
piimhappebakterid. Bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on halvalõhnaline valge, veidi vahutav voolus. Bakteriaalse vaginoosi korral suureneb risk haigestuda seesmiste suguteede põletikesse, eriti pärast selle piirkonna operatsioone, näiteks pärast aborti. Bakteriaalset vaginoosi tuleb ravida, kuna ravimata haigus võib põhjustada raseduse katkemist või enneaegset sünnitust. Bakteriaalset vaginoosi saab ravida nii paiksete kui ka suukaudsete preparaatidega. Vaatamata ravile võib haigus vahel siiski korduda. Soor e. Kandioos Kandidoosi tekitajaks on pärmseened, tuntum neist on Candida albicans. Tavaliselt pärmseened väikeses hulgas põletikku ei tekita. Seente vohamisel organismis tekib aga haigus, mida nimetatakse kandidoosiks. Tihti avaldub seenpõletik inimestel, kellel on immuunsüsteem nõrgenenud. Samuti soodustab kandidioosi teket rasedus, stress, suhkurtõbi, antibiootikumide
asoolid) sealhulgas sõltub Manustamine p/o 30min-1h Kõhugaasid Ranitidiinil mõnigal juhul toidust. ENNE SÖÖKI! CYP ensüümide läbi Preparaadid kas VASTUNÄIDUST koostoimed suukaudsete tablettide ATUD KÕRVALTOIMED: Famotidiin ei mõjuta teisi või närimistablettide RASEDATEL! MINIMAALSED ravimeid CYP kujul. Iiveldus ensüümide kaudu. KLIINILINE Oksendamine KÕRVALTOIMED: KASUTAMINE:
kaebusteta. Enamasti esineb siiski rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus. Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt. Väsimus Diagnoos Arst diagnoosib haiguse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel. Arst võib määrata indikaatorpaberi alusel tupe keskkonna happesust, mis bakteriaalse vaginoosi korral on kaldunud aluselisuse suunas. Ravivõimalused Raviks kasutatakse, kas suukaudsete tablettidena või tupekreemi näol. Ravi kestab tavaliselt 7 päeva. Ravida on vajalik ka siis kui vaevusi ei esine, sest bakteriaalne vaginoos võib soodustada seesmiste suguelundite põletikku, raseduse korral aga enneagset sünnitust. Korduvate bakteriaalsete vaginooside korral võib olla vajalik ka sekspartneri(te) samaaegne ravi. Kasutatud materjalid http:// www.kliinikum.ee/naistekliinik/naitehaigused/haigused/40-ba kteriaalne-vaginoos
varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas. Paiksed seenevastased ravimid Paiksed seenevastased vahendid (kreemid, lakid) võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. üldjuhul ei suuda paiksed vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet. Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete
Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas. Paiksed seenevastased ravimid Paiksed seenevastased vahendid (kreemid, lakid) võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. üldjuhul ei suuda paiksed vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet. Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida
seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Emakakaelavähi olemasolu saab testida rutiinsel günekoloogilisel uuringul (PAP test). Ravi erineb individuaalselt (noor naine, kes pole veel sünnitanud vs vanem naine, kes on sünnitanud) Emakakaelavähki soodustavad tegurid: - varajane suguelu algus - rohked seksuaalpartnerid - eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused - pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine - suitsetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis: regulaarne kontroll naistearsti juures emakakaelavähi sõeluuringul osalemine ( ka juhul kui on HPV vastu vaktsineeritud) HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine enne suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses) sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine
Too välja manustamise eripärad. Kaltsiumtsitraadi (imendub paremini tühja kõhuga, aga võrdselt karbonaadiga, kui manustada toiduga) või kaltsiumkarbonaadi (imendub paremini toiduga) soolana. Kaltsiumkarbonaat imendub halvasti PPI või H2 blokaatorite kasutamisel. Manustamissoovitused on antud puhta kaltsiumi kohta mg. Kaltsiumkarbonaat sisaldab puhast kaltsiumit 40% 7. Tunne ära bifosfonaadid Kuidas antud ravimeid on võimalik manusudtada? Millised on suukaudsete ja parenteraalsete bifosfonaatide kõrvaltoimed? Patsiendi nõustamine manustamise osas. Milliseid nõuandeid peaks jälgima vältimaks lõualuu osteonekroosi teket? Bifosfonaadid – Alendroonhape; Ibandroonhape; Risedroonhape. Ravimeid on võimalik manustada suukaudselt ja i/v. Suukaudsete bifosfonaatide kasutamise riskid: seedetrakt (refluks, ösofagiit, haavandid) – Oluline õige raviaine manustamine! Seedetrakti kahjustuse risk võib tõsta ka samaaegne NSAIDide kasutamine.
emakakaelale muutused, mis varase avastamise korral on edukalt ravitavad. Emakakaelavähk varases staadiumis ei anna mingeid kaebusi ja sageli avastatakse juhuslikult günekoloogilisel kontrollil muutusena rakuproovis skriining testis (PAP-test) (Slassarenko 2009). 4.1.Riskifaktorid (Slassarenko 2009): · Kõrge riskiga HPV infektsioon · Varajane aktiivne suguelu algus paljude seksuaalpartneritega · Alkoholi tarvitamine · Suitsetamine · Pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine (üle 5a) · Teised sugulisel teel levivad infektsioonid (klamüüdia, genitaalherpes) · Sagedased mittespetsiifilised põletikud (mikroobsed põletikutekitajad ülekandega) · Langenud immuunsus (HIV) · Rasedus (põhjuseks peetakse raseduse moduleerivat mõju naise immun- ja · hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4
vaskuliidi kahtlusega haigetel. Kilpnäärme uuringud (autoantikehad) - eriti naistel, kellel on perekonnas teada kilpnäärme haigusi või teisi autoimmuunhaigusi. Urtikaaria võib esineda nii kilpnäärme liig- kui alatalitluse puhul. Seerumi krüoglobuliinid külma urtikaaria puhul röntgen rindkerest, ultraheli uuring siseelunditest, naha histoloogiline uuring (urtikariaalse vaskuliidi kahtlusel) Urtikaaria ravi Kõige parem ravi on põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine. Suukaudsete antihistamiinikumide (AH) kasutamisega saavad enamus urtikaaria haiged leevenduse sügelusele ja taandub või väheneb kuplade teke. AH-d ei mõjuta haiguse vallandumise põhjust. Kaasaegsed AH-d (loratadiin, desloratadiin, tsetirisiin, levotsetirisiin, ebastiin) ei tekita unisust, toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 t. See teeb ravimi võtmise mugavaks, tavaliselt üks kord päevas. Kui haigusnähud ei taandu ühe antihistamiinikumiga, on soovitav nõu pidada arstiga
[3] Pillid, plaaster ja tuperõngad Pillid, plaaster ja tuperõngas on rasestumisvastased meetodid, mis sisaldavad inimese kehaomastele naissuguhormoonidele sarnaste hormoonide, östrogeeni ja progestageeni, kombinatsiooni. Need on hormonaalsed meetodid, mida nimetatakse kombineeritud hormonaalseks kontratseptsiooniks (KHK). Kõigi kolme meetodi puhul on sarnane nende toimemehhanism ja erinev vaid nende manustamisviis. Pillide toime saabub suukaudsete tablettidega, plaaster toimib naha kaudu ja tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. Kõikide kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide peamine toime on ovulatsiooni (munaraku vabanemise) vältimine, st viljastumise ennetamine. Lisaks raskendavad need meetodid seemnerakkude liikumist läbi emaka. Hormonaalsed meetodid toimivad ainult sel ajal, mil neid kasutatakse. Pärast kombineeritud
Oksükodoon Meperidiin (Petidiin) Metadoon Ketobemidoon (Ketogan) Fentanüül Remifentanüül Opiaatide kasutamisel suuremates doosides tekib füüsiline sõltuvus paarinädalase manustamisega. Seetõttu ei tohi pärast kestvamat kasutamist opiaatide manustamist järsult lõpetada, vaid doosi tuleb vähendada järk-järgult, mitte kiiremini kui 25% võrra iga kahe päeva järel. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab saavutada efektiivset analgeesiat: 1) Võimaluse korral suukaudsete ravimitega. Valu püütakse ära hoida (preventiivne valuravi), mitte leevendada juba tekkinud valu. Valu ise on tugev algeetikum (valu aktivaator). Lisandub psühholoogiline komponent kui haigel kaob valuhirm, tõuseb ka valulavi. 2) Valuvaigistit regulaarselt manustades. Valuvaigistit manustatakse regulaarselt, mitte vajaduse korral. Kui valul lastakse taas tekkida, suureneb valu vaigistamiseks vajamineva analgeetikumi annus. On kindlaks tehtud, et kui
uimasti jõuab ajju kiiresti. Peaasi, et ei tehtaks kahju – Nil Nocere. Kahju vähendamise meetmed- sõltuvushäirega patsienti ei püütagi tingimata uimastist võõrutada, vaid hoopis teha uimastitarbimine talle endale ja ühiskonnale vähema kahjulikuks, metadoonasendusravi. Metadooni toime sarnaneb morfiini ja heroiini toimega, kuid püsib tublisti kauem, see imendub seedekulglast paremini, nii et seda manustatakse korrapäraste suukaudsete annustena ja süstimisega kaasnevad ohud jäävad ära. Kui heroiini liiga suur annus on sageli surmav, siis metadoon on võrdlemisi ohutu. Ka metadoon on opiaat. Narkomaanide kasutatud süstalde vahetamine puhaste vastu- uimastisõltlaste usalduse võitnud sotsiaaltöötajad vähendavad niimoodi viirusnakkuste levimise ohtu. Nn madala läve keskused- uimastiprobleemidega inimeste tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegeldakse, ilma et nad peaksid endale väga kindlaid kohustusi võtma.
Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 46. Peroraalse manustamise eelised võrreldes parenteraalse manustamisega? 47. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 48. Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu? Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei imendu kohe verre. 49. Millised on suukaudse manustamise puudused? 50. Millises seedetrakti osas toimub suukaudsete ravimite imendumine? Kui kiiresti saabub toime suukaudsel manustamisel? 51. Millised manustamise viisid on eelistatud lastel? 52. Milliseid ravimvorme eelistatakse lastel? 53. Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine? Millal saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 54. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Naha ja limaskestade kaudu
Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas. Küüneseene ravi kestab üldjuhul 3-4 kuud suukaudsete ravimitega ja kuni aasta paiksete vahenditega. Ravi pikkus võib siiski varieeruda. Uuemate süsteemsete preparaatidega on ravi efektiivsus keskmiselt 70-80%. Arvestades, et uuemad ravimid püsivad küünes 6-9 kuud peale ravi lõpetamist ning küüned kasvavad aeglaselt (1-1,5 mm/kuus), ei saa lõpptulemusi oodata kohe peale ravikuuri lõppemist. Küünte seisundit jälgitakse veel mitmete kuude jooksul, enne kui otsustatakse ravi efektiivsuse üle. Vajadusel alustatakse uut raviskeemi
Raseduse vältimiseks rasedusvastaste vahendite kasutamine on suurenenud. See on nii isegi Jaapanis. Samal ajal rohkem traditsioonilised rasedusvastased vahendid suretati välja palju efektiivsemate vahendite ja meetodite poolt. On märkimisväärne erinevus tööstusriikide sees, kus mõned toetuvad tugevalt meeste ja naiste steriliseerimisele, kui teised kondoomile ja pillidele. Paljudes riikides, ka Hollandis, suukaudsete rasedusvastaste vahendite kasutamine kasvas kiiresti peale 1960ndate keskpaiku, mis asendas sterilisatsiooni peale seda, kui perekonda võis pidada täielikuks. Coleman on avaldanud tabelis rasedusvastaste vahendite kasutamise ja abordi enamike Euroopa riikide kohta. Ta leidis, et keskmiselt 73% kasutab abielus naine rasedusvastaseid vahendeid. Tabletti kasutas 34%, kondoomi 18%, sterilisatsiooni 11%. See hiline pööre moodsate rasedusvastaste vahendite poole võib kaasa
metoklopramiidvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab 10 mg veevabale metoklopramiidvesinikkloriidile. Cerucal 10 mg tabletid on näidustatud keemiaravist põhjustatud hilise iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks, kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks, iivelduse ja oksendamise sümptomaatiliseks raviks, sealhulgas ägedast migreenist tingitud iiveldus ja oksendamine. Metoklopramiidi võib kasutada koos suukaudsete valuvaigistitega, et parandada valuvaigisti imendumist ägeda migreeni korral. Soovitatav üksikannus on 10 mg, annustamist korratakse kuni kolm korda ööpäevas ning kahe manustamiskorra vaheline intervall peab olema minimaalselt 6 tundi, isegi juhul kui annuse manustamine ebaõnnestus oksendamise või keeldumise tõttu. Tablette manustatakse oraalselt (Ravimiamet 2014). Antud ravimit manustati seetõttu, et iiveldus taanduks. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Ultraheli ehk UH
kogunenud liigne rasu ja surnud sarvestunud naharakud. Beetahüdroksühape suudab ka seda rasu sulatada ja sarvestunud rakke koorida. Rahustab, desinfitseerib Aselaiinhape - looduslik materjal, mida toodab normaalselt nahas elav pärmseen Pityrosporum ovale. Aselaiinhapet kasutatakse akne ravis, kuid ta pärsib ka pigmendi tootmist. Aselaiinhapet kasutatakse kerge kuni mõõduka akne paikseks raviks. Seda võib kombineerida teiste paiksete preparaatidega, suukaudsete antibiootikumidega ja hormonaalse raviga. Ta sobib nii komedonaalse kui põletikulise akne korral. Aselaiinhape võib olla sobiv ka mõnede järgnevate nahaseisundite korral: põletikujärgne hüperpigmentatsioon melasma rosaatsea Toimed: Antibakteriaalne – vähendab bakterite kasvu folliikulites (Proprionibacterium acnes ja Staphylococcus epidermidis) Keratolüütiline ja komedolüütiline – normaliseerib folliikulijuha ääristavate rakkude
ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma. 21 Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teket ning vähendada miinimumini ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna haiglaravile. Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime algab paari minuti pärast, suukaudsete ja süsteravimite toime paarikümne minuti pärast. KRAMBID Epilepsia ja esmaabi Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid
immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt) külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest VORMID krooniline varvastevaheline infektsioon, "mokassiini" tüüpi seeninfektsioon, põletikuline/villiline tüüp, äge haavandunud tüüp, kuivad ümmargused laigud RAVI/SOOVITUS Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. KAS ON NAKKAV?