Suguhaigused (0)

Tupepõletik

Seenkolpiit e.soor e. kandidoos

Seenkolpiit on sageli esinev tupepõletik. Tekitajateks on mitmesugused seened, peamiselt Candida albicans.
Põletikust on haaratud tupe limaskest, tihti ka välissuguelundid ja kusiti. Iseloomulik on rohke kohupiimataoline tupevoolus ja vaevav kihelus suguelunditel. Võivad kaasneda urineerimise ja suguühte valulikkus.
Seenkolpiidi teket soodustavad seisundid , mis naise organismi nõrgestavad. Tihti esineb seenkolpiit raseduse ja suhkurtõve korral. Seenkolpiit võib areneda seoses antibiootikumide ja suukaudsete rasedusvastaste pillide kasutamisega.
Haiguse diagnoosimiseks võetakse proovid tupeeritistest ja uuritakse mikroskoopiliselt.
Seenkolpiiti ravitakse enamasti paiksete vahenditega, milleks on tupekuulikesed, tupetabletid või salvid . Kui haigus kaldub korduma, tuleks ravida suukaudsete preparaatidega. Vajadusel ravida ka partnerit.
Seenkolpiit võib levida ka sugulisel teel.
Meestel avaldub kandidoos kas nahalööbena suguelundil või kusiti-põletikuna. Kaebuste ja haigusnähtude puudumisel meespartnerit üldjuhul pole vaja ravida. Kui aga seenhaigus naisel muutub krooniliseks ja hakkab sageli korduma, siis peaksid ravi saama mõlemad partnerid üheaegselt.

Bakteriaalne vaginoos

Bakteriaalne vaginoos on sageli esinev põletikuline tupehaigus, mis moodustab vähemalt 50 % kõigist tupeinfektsioonidest. Bakteriaalne vaginoos ei ole suguliselt üle kantav haigus.
Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora muutus: haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid. Bakteriaalset vaginoosi põhjustavad mitmed bakterid: Gardnerella vaginalis , Mobiluncus, Peptococcus, Bacteroides. Need mikroobid põhjustavad tupe mikrofloora hävimise ja bakteriaalse vaginoosi tekke. Tõenäoliselt on haiguse tekkes osa ka tupe piimhappebakterite tüübil.
Põhiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on vähene halvalõhnaline vinav voolus . Halb lõhn muutub eriti tugevaks menstruatsiooni ajal ja pärast suguühet. Voolus on valge, vedel, veidi vahutav. Võib lisanduda ka kerge suguelundite kihelus. Halb lõhn genitaalidest on delikaatne teema, millest naine arstile heameelega ei räägi. Ebameeldiv vina meenutab roiskunud kala lõhna. Pikka aega kestnud bakteriaalse vaginoosi korral ei pruugi naine ise lõhna tunda ja sellele juhib esimesena tähelepanu abikaasa või partner .
Bakteriaalset vaginoosi ravitakse nii paiksete kui ka suukaudsete preparaatidega. Partneri ravi pole esimesel korral vajalik. Kui naine ravi järel ei ole paranenud või bakteriaalne vaginoos kordub, peab uurima ja vajadusel ravima ka partnerit.
Bakteriaalse vaginoosi korral suureneb risk haigestuda väikevaagna organite põletikesse, eriti pärast selle piirkonna operatsioone, näiteks pärast aborti . Ravimata bakteriaalne vaginoos võib olla raseduse katkemise või enneaegse sünnituse põhjuseks.

Trihhomonoos

Eesti kõige levinum sugulisel teel leviv haigus. Naistel on trihhomonoos sagedamini diagnoositav.
Tekitajaks on parasiit .
Trihhomonoos levib põhiliselt sugulisel teel. On võimalik ka nakkus mittesuguliste väga intiimsete kontaktide puhul.
Haigustunnused
Naised: enamusel trihhomonoosihaigetel naistel esineb lehkav vahutav tupevoolus, mis võib mõnikord olla veresegune. Võib esineda ka suguelundite turse ja valulikkus. Umbes 1/3 nakatunutest haigustunnused puuduvad.
Meestel: nakatunud meestel tavaliselt haigustunnused puuduvad, aga nad võivad nakatada teisi. Vahel võib trihhomonoos meestel põhjustada eritust ja valu kusitist või valulikkust urineerimisel.
Diagnoosimine
Naistel võetakse analüüs tupeeritusest ja meestel kusitist.
Ravimine
Trihhomonoos allub hästi ravile . Ravima peab alati kõiki seksuaalpartnereid, olenemata nende uuringute tulemustest.
Mida teada
Kui sul on trihhomonoos, siis ütle seda oma partnerile, sest te mõlemad vajate samasugust ravi. Trihhomonoosi võib edasi anda ka siis, kui nähud puuduvad.

Kondüloomid

Kondüloomide teine nimetus on suguelundite näsad.
Tekitajaks on viirus , mis tekitab õrnroosasid või nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased.
Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal.
Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus.
Näsad võivad paikneda päraku piirkonnas, pärasooles või kusitis.
Kondüloome diagnoositakse ilma laboratoorsete analüüsideta nendele iseloomuliku kuju järgi.
Kondüloomid alluvad suhteliselt hästi ravile, kui peitsida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid: külmutamine, kõrvetamine, laserravi .
Haigus võib korduda.
Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid. Teiste nakatamise vältimiseks peab kondüloomihaige alati kasutama kondoome suguliste kontaktide ajal.
Mitte kõik näsad ja sügelevad kohad ei ole tingitud kondüloomist.

Kasutatud kirjandus

http://www.derma.ee/articles.php?id=72
http://www.derma.ee/articles.php?id=73
http://www.aids.ee/main_est.php?id=50
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/kondlloomid.html