Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemianalüüs - Kolmanda loengutöö konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasutusjuht, tegutseja, stsenaarium, operatsioon, kursus, operatsioonid, case, laiendus, tudeng, diagrammi, tarkvara, defineeri, jadadiagramm, operatsioonide, kursusekaaslane, eeltingimus, sisend, formaat, loetelu, tudengi, rakendus, diagrammid, edukat, sõnumid, kasutajaliidese, toetav, eelda, modelleerimise, käsitletava, drive, tehnoloogia, rahuldabkasutusjuhud) Disain annab lahenduse (`valge kasti' mudel; KUIDAS teeb/teab) o Lahenduse koostisosad o Koostisosade toimimine/suhtlemine/koostöö Teostamine seotud konkreetsete tehnoloogiatega Kas Kasutusjuhtude mudel on "musta kasti" (ehk Analüüsi) mudel või "valge kasti" (ehk Disaini) mudel? musta Kas Kasutusjuhtude mudelit tehakse Tarkvarale või Ärile või mõlemale süsteemile? Mõlemale, aga on business use case Kui mõlemale süsteemile, siis millised on vastavate mudelite sarnasused, erinevused ja kokkupuutepunktid ? Ärikasutusjuhud väljendavad ärisüsteemi "kasutajate" (äriTegutsejate) funktsionaalseid (äri)eesmärke. Ärikasutusjuhtude abil saab modelleerida Äriprotsesside struktuuri (ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale.
..........................................................................................................21 Joonis 11: Deklaratsiooni tagasi võtmise protsessi tegevusdiagramm....................................22 Joonis 12: Ainete haldamise protsessi tegevusdiagramm (täpsustus ainete haldamise tegevusele)................................................................................................................................23 Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi "aine lisamine deklaratsiooni" tegevusele).......................................................................................................23 Joonis 14: Deklaratsiooni esitamise detailne tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni esitamise tegevusele).........................................................................................24 Joonis 15: Deklaratsiooni dekanaadi poolse aktsepteerimise tegevusdiagramm (täpsustus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon..............................................................................................................................6 1.2
<
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" ÕPPEKOHTADE HALDUSSÜSTEEM Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (kaitsja allkiri/allkirjad) Sissejuhatus Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................
luua: Tõug Sugu Vanus 9. Kas kasutusloo primaarseks tegutsejaks, kelle eesmärki kasutuslugu otseselt täidab, saab olla mitteinimtegutseja ehk masin (nt. tarkvara või/ning riistvaraseade)? Valige õige vastus. Võib ainult siis, kui ta on piisavalt intelligentne asendamaks inimest. Ei või, sest mitteinimtegutseja on alati toetav, mitte primaarne tegutseja. Võib küll. 10. Milliseid loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe
luua: Tõug Sugu Vanus 9. Kas kasutusloo primaarseks tegutsejaks, kelle eesmärki kasutuslugu otseselt täidab, saab olla mitteinimtegutseja ehk masin (nt. tarkvara või/ning riistvaraseade)? Valige õige vastus. Võib ainult siis, kui ta on piisavalt intelligentne asendamaks inimest. Ei või, sest mitteinimtegutseja on alati toetav, mitte primaarne tegutseja. Võib küll. 10. Milliseid loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe
eesmärkmudel 20. Süsteemi operatsioonide (lepingute) järeltingimustes ei ole tarvis kirjeldada: Assotsiatsioonide loomist ja katkestamist Välisvõtmete väärtustamist Objektide (eksemplaride) loomist ja kustutamist; Atribuutide väärtustamist 21. Milline loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe või enama) äriprotsessi koosseisu. 22. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 23
Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus). Üleminek analüüsilt disainile. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Hindamisviisid: 1.Iseseisva töö kaitsmine (40% eksamihindest, praktilise töö esitamine on eksami eelduseks). 2
Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“ tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süsteemile............................
· protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) · protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist · ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja · tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida · oleks võimalik kontrollida · tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse" · tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)
käigus hoida) Nõude kolm põhiomadust: (eksamiküs) ühene kontrollitavus – kui küsida, kas nõue on täidetud, peab saama üheselt vastata (jah/ei) kerge kontrollitavus – ei tohi võtta liiga kaua aega sõnastuse lihtsus – ei tohiks olla pikem kui 30 sõna SCRUM Sprint, sprindid jagunevad taskideks User stories – üldkuju: as a user I must be able to do something Use case (kasutusjuht): on olemas graafiline (UML) ja tabelikujuline formaat kriipsujukud (actorid), teevad mingeid tegevusi Kasutusjuht erineb kasutusloo poolest selle poolest, et kasutjusjuht on laiahaardelisem, näitab kasutaja tegevust üle süsteemi rajapinna, näitab seoseid erinevate kasutajate/süsteemide. Kasutuslugu piirdub pigem ühe kasutaja ja funktsiooniga. Nõuete spetsifikatsiooni dokument – dokument, kust saab järele vaadata, mida
leaves the data in a consistent state". Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka, kus protsessis tegutseja: võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon
Süsteemi ehitaja vaade tehniline nägemus realiseeritavatest rakendussüsteemidest ja tehnoloogiatest ehk kuidas süsteem realiseeritakse annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning näitab konkreetsete toodete piirangud Alltöövõtja vaade detailne spetsifikatsioon realiseeritava süsteemi osast 43. Toimimissüsteemi määratlevad mudelid Organisatsiooni funktsionaalsust Toimimis- (äri-)kasutuslugude mudel (Business Use Case Model) Organisatsiooni koosnevust toimimisobjektidest (mõisted/kontseptid) Kontseptuaalmudel (Conceptual Model) Toimimisprotsesse iseloomustab Tegevusdiagramm (Activity Diagram) 44. Infosüsteemi määratlevad mudelid (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram)
- laopidaja pädevusala - raamatupidaja pädevusala - juhataja pädevusala 1.2.3 Allsüsteemi poolt kasutatavad registrid Allsüsteem teenindab töötajate registrit. Allsüsteem kasutab lepingute ja arvete registrit 9 1.2.4 Allsüsteemi kasutusjuhtude eskiismudel Töötaja tööle võtmine (from Use Case View) Töösuhte muutmine laopidaja (from Use Case View) juhataja (from Use Case Vi ew) Töötaja vaatamine (from Use Case View) paigaldaja
.......................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)..............................
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
rohkem kui 5 sekundit. Andmete muudatuse salvestamine süsteemi poolt ei tohi võtta aega rohkem kui 5 sekundit. kasutajaliides klientidele mõeldud kasutajaliides peab olema igal juhul veebipõhine. kujundus Kasutada tuleb silmale pehmeid värve. arendusvahendid Arendusvahendina tuleks kasutada organisatsioonile hangitud CASE tarkvara Rational Rose. usaldusväärsus Tellimuste haldamise süsteemi tõrgeteta töö on hädavajalik organisatsiooni tõrgeteta töötamiseks. Tõrked tekitaksid suurt finantsilist kahju ja ka moraalset kahju. varukoopiad Kuna hallatavad andmed on organisatsiooni jaoks olulised ning sellepärast tuleb vähemalt kord nädalas teha andmetest varukoopia.
Graafiline Tabeli kujuline Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega, arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel Kasutuslugu reaalse maailma protsess ja kasutusjuht selle abstraktsioon Kasutusjuht näitab seost erinevate tegutsejate vahel ja kasutuslugu on ühe tegutseja piires Kasutuslool on kindel stsenaarium ja kasutajajuht on süsteemi stsenaarium. Peamiselt on kasutusel kasutajalugu, mis lüüakse lahti task-ideks, kuna see on efektiivsem ja kiirem võrreldes kasutajajuhtudega.
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet. Sageli ei pruugi ideaalset kvaliteeti olemas olla. 5. Tarkvara arenduse tulemid Toode, teenus, mis hõlmab:
pingutust. Andmebaasi kogutud andmed on selle omaniku jaoks oluline vara, mille turvalisuse eest ta peab hoolitsema. Andmebaasi peetakse kaasajal enamasti infotehnoloogiliste vahenditega, kasutades spetsiaalset tarkvara andmebaasisüsteem. Andmebaaside liigitus Lühimälu: operatiivandmete andmebaasid. Suhtelisel lühiajalise perspektiiviga otsuste langetamiseks Detailsed ja enamasti aktuaalsed andmed Kasutavad onlain-tehingutöötluse süsteemid Tüüpilised operatsioonid on üksikute faktide lugemine, lisamine, muutmine, kustutamine. Pikaajaline mälu: andmeaidad ja andmevakad. Andmete integreerimiseks, analüüsimiseks ning strateegiliste otsuste langetamiseks Aktuaalsed ning ajaloolised andmed Detailsed ja koondandmed Kasutavad onlain-analüüsi süsteemid (nõustussüsteemid) Tüüpilised operatsioonid on keerukad päringud, millele vastamiseks peab süsteem lugema suure hulga andmeid ning suure hulga andmete korraga andmebaasi lisamine.
..10 2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid........................................................10 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid.......................................................................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.............................................................................18 2.2.3 Laenutaja pädevusala spetsifikatsioon....................
Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele.
Küsimus 2 Kriitiline tee on : Vali üks: a. projektiga seotud tegevuste jada, mille läbimise tulemusena tekkib kriis b. meetod, mis võimaldab vähendada projektiriske c. Ei ole nimetatud d. maantee, mis on kiiruskaameraid ja politseid täis e. meetod, mis arvutab projekti lõpetamise päeva, lähtudes ülesannete kestvusest ja järjekorrast Küsimus 3 Tööjaotamise struktuur (WBS, work breakdown structure) tähendab Vali üks: a. Töötellimist välispartnerite käest b. Use-Case diagrammi detailsemaks tegemist c. Ei ole nimetatud d. Projekti jaotamist juhitavateks tegevusteks ja ülesanneteks e. Projektile finantsvahendite tellimist Küsimus 4 Kuidas nimetakse inimest, kes otsustab, millised funktsioonid süsteem peab täitma ja palju selle eest saab maksta? Vali üks: a. Ei ole nimetatud b. Süsteemi omanik c. Süsteemi analüütikud d. Süsteemi disainerid e. Programmeerijad Küsimus 5 Projekti algatamise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a
Uudist korrigeeritakse Uudise muutmine Kõike uudiste nimekirja vaatamine Uudiste nimekirja vaatamine 2.2.2.8 Seotud subjektid (business actorid) Pädevusala kliendid: Andmesisestaja Pädevusala teenindajad: Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 5 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9 Mudelid 2.2.2.9.1 Business Use Case diagrammid a) pädevusala teenindaja rollis Vappi loomine Uudise loomine Uudise muutmine Vappi muutmine
...........................................................................16 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 5 (19) 3. Olemasolev protsess 3.1. Protsessi taust Deklareerimise protsess on üks ülikooli administratiivse poole alustalasid. Antud protsessi tulemusena saab ülikoolile selgeks mis aineid tudeng õppima hakkab. Sellest on huvitatud tudeng, dekanaat, aineid õpetavad õppejõud, aineid õpetavad instituudid, ülikooli juhtkond (ülikool), ülikooli raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
· infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis · andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend) · infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht Rakendussüsteemide liigid (operatsioonilised süsteemid, juhtimist toetavad süsteemid) Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad: · operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks · administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks Mitteformaalset suhtlust toetavad: teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks · uute teenuste ja toodete loomiseks
2. Küsitlema, selgeks tegema Why, What(nõuded), Who(kes teeb). Mõistete tagasisidemana küsimine. Esialgne mõistete kirja panemine. Tuleb erinevad osapooled, kes ja mille eest vastutab selles ettevõttes kirja panna. Ja siis hakata uurima neid. 3. Spetsifitseerimine ja dokumenteerimine Nõuete kirja panemine. Funktsionaalsed nõuded pannakse F1, F2, F3, jne .. Ja siis peab olema use-case või test case nõue kontrollimiseks. Iga nõue on eraldi kirja panema, see võib olla ka tabeli kujul. 4. Nõuete valideerimine ja verifitseerimine. Nõuete kvaliteet: • Nõued peavad tulema välja sellised, et kõik osapooled on nendega rahul. Nt. tarkvara arendusel 3 osapoolt: Süsteemi omanik, Süsteemi töötajad, Arendajad. • Nõued ei saa olema vastuolus. • Ei tohi olla üleliigseid nõudeid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Objektorienteeritud modelleerimine. Objektmudel: Klassid, Objektid ja nende seosed Esmärk: Ülevaade objektmodelleerimise põhimõistetest Klassidiagrammides kasutatavate põhikonstruktsioonide tutvustamine Sisu Objektid ja klassid Klassidiagramm Kuidas leida klasse ? Atribuudid Operatsioonid Seosed Piirangud Mudeli kvaliteet Objektorienteeritud modelleerimises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ning nendevahelised seosed . Kui modelleerimise eesmärgiks on tarkvarasüsteemide ehitamine, minnakse objektorienteeritud mudelitelt sujuvalt üle objektorienteeritud programmeerimise mõistetele / konstruktsioonidele, kus klassid ja seosed on teisendatud tegelikuks programmikoodiks. Objektid ja klassid
eelmüügist Piletite müümine bussist BUSSIJUHT 2.1.2 Kasutusjuhtude kirjeldused 2.1.2.1 Piletite broneerimise arvestuse tekstiline spetsifikatsioon Nimi: Piletite broneerimine. Tegutsejad: Reisija (klient), bussijaama klienditeenindaja. Eesmärk: Reisija kiire ja mugav teenindamine. Kirjeldus: 1. See kasutusjuht käivitub kahel erineval viisil: esiteks, kui reisija tuleb bussijaama ja soovib endale broneerida piletit; teiseks, kui reisija helistab bussijaama sama sooviga et broneerida sõiduks pilet. 2. Reisija ütleb klienditeenindajale oma soovi: kuhu ta soovib sõita, millal ta soovib seda teha, palju pileteid on vaja broneerida. 3. Klienditeenindaja kontrollib süsteemist, kas reisija soovi on võimalik täita: kas buss sõidab, kas tahetaval reisil on veel soovitud arv vabu kohti. 4
annaabi.ee 
