Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Surutud terasposti arvutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
profiil, nõtketegur, terasposti, 1500mm, ühtib, lahendVariant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3,
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maa
Järgnevad vardad valin 70x70x3, nagu enamus tõmbevardaidki. Ristlõike parameetrid A=7,81 cm2 i=2,71cm y=372/2,71=138 Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=138/3,14(235/210000)=1,46 Nõtkeklassiks on a. Valime tabelist nõtketeguri y=0,38 Nb,Rd=(0,38x7,81x235x100)/1,1=63,4 kN Kandevõime on tagatud. 3.3. Tõmbevöö dimensioneerimine NSd=567,5 kN Vajalik ristlõikepindala Avaj=(Nx1,1)/ fy=567,5x1,1/235=26,6 cm2 Sobivaks profiiliks on profiil 100x100x8. 3.4. Sõrestiku monteeritavate elementide ühendused. Transpordi kaalutlustel on katusesõrestik mõistlik teha kahest monteeritavast osast. Ülemine osa kinnitatakse omavahel sidelappide ja poltidega, alumine osa lehtterasest tõmbeelementidega. 3.4.1. Alumise osa kinnitust tuleb kontrollida tõmbele, poltide lõikele ja keevise lõikele. Kontroll tõmbele Avaj=(Nx1,1)/ fy=549,1x1,1/235=25,7 cm2 Valin lehtterase paksusega 20mm ja laiusega 150mm.
Harilikud konstruktsiooniterased 100 Paremad terased 90 Legeeritud tearsed 50 Malm 80 Puit 100 13.3. Saleda varda arvutused nõtkele 13.3.1. Nõtketegur PROBLEEM: Euler'i valemitega saab kontrollida antud mõõtmetega posti stabiilsust; Dimensioneerimisülesande puhul ei pruugi Euler'i valemite kehtivus olla tagatud (Varda tegelik saledus sõltub ristlõikest, mis omakorda ongi otsitav). Sirgele ümarvardale mõjub suruv telgkoormus F: FCR
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1.600 basaldi erikaal (1, lk 24) 3 m ARVUTUS 1. Lindi
Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähteandmed (variant 48)....................
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Kursuseprojekt aines "RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID. PROJEKT" Üliõpilane: S. Avdejev Matr. nr.: 000342 Juhendaja: J. Pello Esitatud: Arvestatud: Tallinn 2004 sisukord 1. LÄHTEÜLESANNE.................................................................................. 2 2. PLAADI ARVUTUS.................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine..........................................
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 136.8
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
n- skaala jaotiste üldarv, In- voolumähise mõõteualtus. 6. Magnetelektriline mõõtemehanism Eeldused mehanismi tööks: 1. Peab olema magnetväli. 2. Peab olema vooluga juhe. Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial mõjuva jõu suunda. Magnetelektrilise mehanismi liikuva osa pöörlemine toimub püsimagneti magnetvälja ja voolumagnetvälja vastastikuse mõju tulemusena (töötamis põhimõte). Poolusekingad ja ferromagnetiline südamik on vajalikud selleks, et õhupilus oleks radiaalne ühtlaselt jaotatud magnetväli. Raamiga ühisele teljele on kinnitatud vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim
Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (horisontaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 F / kN 6 5 3 5 4 3 3 4 2 4 UNP profiil 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Su
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, t
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus......................................................
83 deg f cos 2 Keere sobib, kehtib algselt määratud tingimus, 2.92deg < 8.83deg 4) Spindli kontroll nõtkele 4P L s (1, lk 59) d 4 L on lu batud pinge vähendamistegur, mis leitakse vastavalt spindli saledusele. Spindli saleduse leidmine L = i := 1 nõtketegur kahest otsast sarniirse kinnitusviisi puhul Inertsiraadius 4 d 1 5 4 I ,kus I := = 1.387 10 mm inertsimoment i= 64 A
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi k
Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (vertikaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 F / kN 6 5 3 5 4 3 3 4 2 4
Tallinna Tehnikaülikool Masinaelemendid I Üliõpilane: Oliver Saare 112611 Teostatud: Õpperühm: MATB33 Variant : A = 1, B = 1 Töö nr. 2 OT: KEERMESLIITMED Töö eesmärk: Arvutada liide Töövahendid: joonis, tabelid (ruukki) (poltide läbimõõt ja pingutusmoment). Ülesande andmed Konsooli materjal : teras S235 (EN 10025)Koormus F staatiline, Poltide koguarv z = 8 Konsool kinnitatakse kolonnile poltidega (avas lõtkuga) A 3 l, mm 600 , mm 7 B 1 F, kN 12 UPE, INP 180 Ruukki tabelist võetud UPE ja INP profiilide andmed UPE 180 h, mm 180 b, mm 75 INP 180 h, mm 180 Ülesande lahendus Koormusskeem- Koormusskeemi on kõik mõjuvad jõud koondatakse ühte liite
3.5.2. Pöörlevate masside tasakaalustamine ja balansseerimine 4. ptk. HAMMASÜLEKANNETE GEOMEETRIA 3 4.1. Hammasülekannete liigitus 4.2. Hambumisteooria alged 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia 4.3.2. Ringjoone evolvent 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur 4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud Korp Varras korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse us
A. Neetliide Andmed: 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 1. Nurkterase valik. 1.1. Arvutan ühe nurkterase sisejõu tõmbel. 1.2. Tõmbe tugevustingimus. 1.3. Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala. 1.4. Suurendan leitud pindala 15% võrra. 1.5. Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest Sobib nurkprofiil 80x80x10 1.6. Tabelist saadud andmed. T = 10 Nurkprofiili telje asukoht, cm 4,4 cm 2. Neetide asukoht ja läbimõõt. 2.1. Läbimõõt. Nurkterase 70 75 80 90 100 110 125 laius, mm d, mm 20 20 23 23 26 26 26 a, mm 40 40 45 50 55 60 70 Needi läbimõõt d = 23 mm Needirea kaugus nurkterase servast a = 45 mm Neediava läbimõõt d0 (mm) Needi läbimõõt d
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 ·
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: NEET KEEVIS Töö nr. 3 Ülesande nr. 101 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 17.10.2010 22.10.2010 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 390kN - ülekantav koorm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Varda arvutus kandevõimele Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 06.11.09 Tallinn 2009 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 300 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Needi läbimõõ
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida -
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes
AT = ||bji|| Rnxm, mille veeruvektoriteks on parajasti maatriksi A reavektorid, st bji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui A T = A Maatriksite transponeerimise omadused 1. (AT)T = A iga maatriksi A korral 2. (A + B)T = AT + BT iga A, B Rmxn korral 3. (cA)T = cAT iga c R ja maatriksi A korral 4. (AB)T = BTAT iga A Rmxn ja B Rnxp korral 9. Lineaarne võrrandisüsteem, selle lahend ja maatrikskuju. K - mingi korpus; a1, ...,an K, b - fkseeritud arvud; x1, ..., xn - tundmatud skalaarid; ai - kordajad; b - vabaliige Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1x1 + a2x2 + ... + anxn = b Võrrandi lahendiks nimetatakse selliseid tundmatute x 1, ..., xn väärtusi c1, ..., cn R, et nende paigutamisel võrrandi vasakusse poolde tundmatute x 1, ..., xn asemele kehtiks võrdus a1c1 + ... + ancn = b
annaabi.ee 
