surmanuhtluseks mahalaskmine(Hiinas), mürgitamine (Hiinas, USA-s), pea maharaiumine(Saudi-Araabias),poomine ja kividega surnuksloopimine (Iraanis) ning surmamine elektritoolil(USA-s). 2005. aastal hukati 22 riigis kokku 2148 inimest. Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis
Nimelt olevat see hirmutusvahend seaduse ja korra tagamiseks. Vastavalt hirmutusteooriale on hiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab
Surmanuhtlus, poolt või vastu. Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne, kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus. Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja
Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile. Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast.
mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu (Saar 1996: 1840) Surmanuhtlus on olnud aktsepteeritud kriminaalkaristus läbi ajaloo. On tõendeid, et inimesi mõisteti surma juba Babüloonias, Antiik- Egiptuses, Kreekas ja Roomas. See on siiani levinud, ka hästiarenenud ja demokraatlikes riikides. Kuid religioon, kultuur ja aja möödumine on muutnud selle vormi (Albin 2000). 1. SURMANUHTLUS JA ÜHISKOND Surmanuhtlust defineeritakse kolmel erineval viisil: · surmanuhtlus on kättemaks mõrva eest; · surmanuhtlus on karistus mõrva eest; · surmanuhtlus on tagatis, et mõrvar muutuks ohutuks tulevikus Surmanuhtluse sisulised argumendid poolt ja vastu: · kas riigil on õigus surmanuhtlust kui karistust kehtestada ja kohaldada; · kas surmanuhtlus on kuritegude ärahoidmiseks vajalik ja vältimatu; · millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid.
REBEKKA VAINOV EETILISED KÜSIMUSED TÄNAPÄEVAL 1) Kas surmanuhtlus peaks olema lubatud? (Wikipedia) POOLT VASTU Surmanuhtlus hirmutab kurjategijaid, mille Igal inimesel on õigus elule, see on absoluutne tõttu jäävad paljud väärteod tegemata. väärtus. Kurjategija peaks kandma karistust Kurjategijad kardavad sama karistust saada. pikka aega aga elu võtta ei ole eetiliselt õige. (Videvik) Hukatud mõrvariga ei kaasne rohkem ohvreid
Capital punishment should be abolished Capital punishment is a form of punishment where a person's life is taken. Capital punishment has been abolished in Estonia since the year 1998, but the last man was executed in 1991. One of the reasons for not abolishing capital punishment are that a life long sentence is not as effective as execution, and that the death penalty affirms the right to life by punishing those who violate it in the most serious form. For example: death penalty should exist for serial killers. Another reason is that the criminals who would have been executed are now the country's responsibility and they use taxpayers' money. On the other hand, capital punishment is very inhumane. After the execution new evidence may appear and the criminal might turn out to be innocent but there is nothing to do because we can not bring back the dead. Another reason for abolishin...
SURMANUHTLUSE VASTU 1. Surmanuhtlus läheb rohkem maksma, kui vangi ülalpidamine. Tavaline on see, et surmanuhtlus võtab aega kümmekond aastat, et prokurörid, advokaadid ja kohtunikud jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9
Capital Punishment should (not) be abolished Capital punishment has been an ancient way of punishment, which is thought to have started with blood feud and human sacrifices to gods. There are different points of views supporting or held against this sort of punishment. First of all, it is inhumane, primitive and brutal way of revenge, which is contradiction to the basic values of Christian Europe. What is more, it stands in the way of society progressing morally. With this sort of punishment county sets itself at the same level as the criminal and this may increase aggressiveness and lover the value of human life. People who support capital punishment have as good arguments as those who are against it. Capital punishment helps to preserve people's belief in justice and the power of law. It also may help preventing wild justice. For this kind of punishment is the fact that public opinion has always supported it...
Sandra Demitseva Capital punishment The opinions on capital punishment are usually based on justice and moral. There are people who believe that an ideal community should be merciful even to the ones who have not shown mercy, but there are also people who think that violating the rights of fellow members of the community, particularly if it happens consistently, should be punished as severely as the death sentence. Most Christians are firmly against capital punishment, because they believe that there is some good in every person, even if he does not show any regret for what he has done. Not all people are as mature as to have such forgiveness in them. On the other hand this type of forgiveness cannot be a groundsel for the larger community, because it requires that you should really know the person that is in question...
· Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii
4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad. Eesti Vabariigi parlamendierakonnad: koalitsioon ja opositsioon. Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust? Kas surmanuhtlus on humaanne karistus? Materjal: http://www.hot.ee/luksfil/E/surmanuhtlus.rtf (professor Jüri Saare artikkel) Pooldan, sest 1) kõige hirmsamate ja ohtlikumate kuritegude puhul on see ainuke neile vastav karistusviis, ning eluaegse vanglakaristusega jäetakse kuritegudele sisuliselt reageerimata, lisaks on ta koormaks maksumaksjale
Pros and Cons of the Capital Punishment. The death penalty is a controversial issue in most countries, but it is completely abolished in our country. Arguments for and against it are based on moral, practical, religious and emotional groups. On the one hand, there are advocates of the death penalty, who argue that it deters crime, improves community by making them sure, that convicted criminals would never find their way out onto the streets to offend again and it is cheaper than keeping convicted criminals in high security prison for the rest of their natural lives. On the other hand, there are opponents of the death penalty claim that `capital punishment cheapens human's life and government on the same low moral level as criminals who have taken life.` personally, I strongly support this idea. I think, that the government must be smarter and invent some kind of punishment, that would satisfy the wishes of the families and friends...
For and against capital punishment Capital punishment as death penalty is the killing of a person by judical process for retribution and incapacitation. And it has advantages and disadvantages. The main advantage of capital punishment is that it permanently removes the worst criminals from society and should prove much safer for the rest of us. It is self- evident that dead criminals cannot commit any further crimes, either within prison or after escaping or being released from it. Another advantage of capital punishment is that country can have minor costs in prison. In other words, the country may very well better spend our (limited) resources on the old, the young and the sick etc., rather than on the long term imprisonment of murderers, rapists, etc. However, there are a number of incontrovertible arguments against the death penalty. The most important disadvantage of cap...
Surmanuhtlused Surmanuhtlus Inimeste hukkamisega tegeldi juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus
usulisi tõekspidamisi. Kõik naised peavad järgima islami riietustava, kandma peas salli, mis katab nii juuksed kui kaela ning riietust, mis katab keskkoha ja pahkluud. Mehed peavad kandma pikki pükse. Avalikes kohtades on lühikeste varrukatega riietuse kandmine keelatud. Alkoholi maaletoomine ja pruukimine on Iraanis keelatud. Sama kehtib ka narkootikumide omamise ja kasutamise kohta. Uimatitega seotud õigusrikkumiste puhul on karistuseks surmanuhtlus. USUJUHT Riigivõimu komponendid: Suurbritannia Riigi tekketeooria: Orgaaniline teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Monarhia-Konstitutsiooniline Tunnused: Autot on keelatud juhtida alates 0,8 promillisest joobest. Riigivõimu komponendid: Buckinghami palee
Kell kümme kohv, hommikul emaga hommikusöök. Meheleminemisega anti tütardele vaba valik. Aglaja oli neist kõige ilusam, ning kõik hoidsid teda. 6. Toapoisi hinnang vürstile lk 23 Ta otsustas et vürst on tohmus. Ta meeldis talle, kuuid samal ajal tekitas pahameelt. Ta oli imestunud, et vürst oma ülariided selga jättis ja esikus ootas ning temaga vestlust aretas nagu inimene inimesega, mitte vürst toateenijaga. 7. Arutlus surmanuhtlusest lk 24-25; 67-70 Vürst leidis, et surmanuhtlus on kõige hullem surm üldse, hullem kui piinamine, sest et kindel teadmine, et varsti tapetakse kindlalt ära, ajab inimese hulluks. Piinamisel säilib see viimane lootus, et äkki pääseb eluga, kuid surmanuhtlus ise, ootamine karistuse täideviimiseni on juba piin omaette, hullem kui surm ise. Pigem piindelda haavade käes piinamisel lootusega eluse kui et teada täpselt ette oma surma ja siis vaimselt piinelda. Ta rääkis ka, et kõik mehed on enne surma nutma hakanud
tappa, et ei ole sobiv hävitada vara ega teha keset parki lõket. Kas keegi küsib, miks ei ole see lubatud? Tegelikult mitte, see lihtsalt on nii. Samas on ühiskondlikud piirangud igas riigis erinevad, mis ühes kohas on lubatud, on teises keelatud. Jällegi toon näite islamiriikidest. Seal on abielurikkuja lubatud kividega surnuks loopida, aga Lääne-Euroopas on abielurikkumine teema, millest ei räägita, aga mis on olemas. Osades riikides on surmanuhtlus kui selline tavaline ja kasutatud karistamisvahend, aga teiste riikide elanike jaoks on surmanuhtlus midagi koledat, mis ei ole inimlik ega lubatud, sest elu ei tohi võtta. Sõnavabadus on veel üks vabadus, mis on piiratud. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ning levitada nende kaudu informatsiooni. Sellega on tihedalt seotud vabadus saada teavet. Paljudes riikides, näiteks ka Eestis, on suhteliselt suur kirjanduslik ja ajakirjanduslik vabadus.
kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. Käitumiselt on ta hästi impulsiivne ja emotsionaalne. Tänu tema iseloomule on tal probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Põhiprobleemiks ongi käitumine. Vangi sattus kakluse tagajärjel, 2 inimest lõi maha, kolmas sai väga raskeid kehavigastusi. Omalajal määrati talle surmanuhtlus, aga surmanuhtlus kaotamisega määrati talle eluaegne vanglakaristus. Ta on kasvanud ilma isata, kasuisa kasvatas teda. Enne vanglasse sattumist oli ta abielus ja kasvatas kasulast. Peale antud juhtumit naise vanematel oli häbi, et nende tütremees on kurjategija ja see abielu lahutati. Tihti vanglates on meesvangidel kirjavahetus naistega, mis tihtipeale lõppevad suhte algusega, mis vangi vabanedes reaalelus ei lõppe alati hästi, sest paljud pole
Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust. Tal oli ka üks suur pahe - ta mängis hasartmänge. Dostojevski astus Petraševski ringi, ring avastati ning selle liikmed arreteeriti. Liikmetele määrati surmanuhtlus. Hakati esimesi süüaluseid maha laskma, kui saabus kiri, milles teatati, et surmanuhtlus asendati nelja aasta sunnitööga. Dostojevski andis välja kahte ajakirja - „Vremja“ ja „Epohha“. Ta abiellus kiirkirjutaja Anna Snitkinaga, kes proovis teda mängurlusest päästa. Nende esimene tütar suri, teisest tütrest sai kirjanik. Esimesest pojast sai Tartu Ülikooli õigusteadlane. Teine poeg suri epilepsiasse. Dostojevski suri 1881. aastal. Tema kaks
Fjodor Dostojevski Birgit Pärna M-14 Elulugu 11.11.1821 – 09.02.1881 Vene kirjanik Hariduselt insener Tegeles riigivastase tööga ( sidemed Petraševski ringiga) Talle määrati surmanuhtlus, mis asendus hiljem sunnitööga Seosed Eestiga 3. juuli 1843 – saabus Tallinnasse sõjaväeteenistuse korras 9. juuni 1845 – veetis Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse „Teisik“ kallal 25. mai 1846 – tema ühe kuulsaima teose „Sortsid“ (Kurjad vaimud) tegevus pidi toimuma tallinnas Tuntuimad teosed „Maria Stuart“ „Vaesed inimesed“ „Valged ööd“ „Alandatud ja solvatud“
· Nautleja: tapmised pakuvad lõbu · Kiremõrvarid: tapavad seksuaalse rahulduse saavutamiseks, mis tihti sisaldab mingit sadistlikku tegu · Erutus-mõrvarid: tapavad põnevuse või kogemuse pärast · Kasu-mõrvarid: tapavad mingi väärtuse, kasu eesmärgil · Võimu otsijad: kontroll elu ja surma üle Joe Ball Joe Ball · 1892 · Tegutses 1930. aastatel · Kõrtsipidaja- "Sociable Inn" · Alligaatorid · Vähemalt 14 naist · Surmanuhtlus · San Antonio loomaaed e Green River tapja · 54aastane endine veokite värvija tunnistas Seattle'i kohtus detailselt üles 48 naise mõrvamise, samal ajal kui nende naiste omaksed seda kohtusaalis pealt kuulasid. · Tappis prostituute, kuna ta arvas, et ta võib tappa neid niipalju, kui iganes soovib, ilma vahele jäämata. · "Enamikul juhtudel, kui ma mõrvasin need naised, ma ei teadnud nende nimesid. Enamiku
Novell Näidendid Kunst muinasjutud Luule Romantiline draama L. Tolstoi 1828-1910 Kõrgaadlik. Pettus läänetsivilisatsioonis, poliitikas ja kultuuris. Talurahva halb haridus tekitas talle muret ja ta rajas kooli oma mõisa. ''Sõda ja rahu'', ''Anna Karenina'', ''Lapsepõlv'', ''Poisiiga'' F. Dostojevski 1821-1881 Pärines vaesest perest, palju lapsi ja skandaali. Hasartmängukirg. Määrati surmanuhtlus, mis asendati sunnitööga Siberis. Pettus Lääne-Euroopa tsivilisatsioonis, poliitikas ja kultuuris. ''Kuritöö ja karistus'', ''Vaesed inimesed'', ''Idioot'', ''Vennad Karamazovid'' Tolstoilus · kõlbeline enesetäiustamine · ligimese armastus · lihtne ja looduslähedane elu · eraomanduse eitamine · kiriku eitamine · vägivalla eitamine
ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele Ei tähtsustatud jumalaid, vaid ülempreestrit JUMALAD Perekonnaelu Meestel rohkem õigusi kui naistel Paarisperekonnad Mehe õigus oli naist petta, naiste puhul järgnes surmanuhtlus Ehituskunst Peamine ehitusmaterjal savi(savitellised) Hooneid kaunistati reljeefide ja maalidega Tsikuraadid ehk astmiktemplid Haridus ja kiri Haridust andsid preestrid Õpilased olid ühiskonna ülemkihist Matemaatika, tähetarkus, kirjandus Kirja kasutati igapäevaelus Kiilkiri(savitahvlile, pulgaga)
Kõik teated jne anti edasi teatepulga meetodil. Riik oli sõjaliselt võimas. Selle kindlustas 20 25 a meeste kohustuslik väeteenistus. Oli olemas ka kutseline eliitvägi, kuhu valiti mehi lapsena ja see oli keisri ja kõrgemate ülikute kaitsevägi. Kolm keeldu: ära laiskle, ära valeta, ära varasta. Kogu elu võeti sinna kokku. Karistussüsteem: kõigepealt tehti suusõnaline hoiatus, teise eksimise puhul juba ränk ihunuhlus, 3 eksimine või ränk kuritegu oli surmanuhtlus. Vangla mässaja pandi keldrisse, kui ta 24 h jooksul ellu jäi, siis oli ta vaba mees, AGA see kelder kubises mürgimadudest jt. Kõrge seisuse jaoks rakendati kõikidest privileegidest ilmajätmist ja orja seisusesse panemist. Inkadel polnud kirja millegi ülestähendamiseks. Kirjadust jt esitasid pidudel erilise mäluga inimesed. Inkad ei kasutanud ratast ega pottsepaketast. Nad tundsid aga ei kasutanud! Miks? Ei teata, vb nt seepärast, et seal polnud õigeid veoloomi.
See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühineb ta petrasevskilaste rühmitusega, nad arreteeriti 1849 ja heideti vanglasse. · Taheti maha lasta aga viimasel hetkel asendati surmanuhtlus sunnitööga Siberis, Dostojesvki sai 4 a. Läbielatut kasutas hiljem oma romaanides. · Jäi (veel 6 aastaks siberisse) kohaliku polku teenima ja liikus ning ning abiellus, 1859 tuli tagasi Peterburgi ja võeti seal hästi vastu. (koos perega) · 60ndatel asus innuga tööle, hakkas kirjutama, 1864 suri ta naine (kevad) ja vend (suvi). Tal olid rahahädad ja ta pidi ka toetama oma vennanaist ja lapsi. · Ta pöördus stenograafia õppejõu poole ja palus endale kirjutajat
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud
Mesopotaamia kiri koosnes kiilkirjast. Kiilkiri oli savatahvlile vajutatud tähemärgid. Iisreali kiri koosnes 22 märgist ning foniikia tähestikust. Foniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Mõlemad kirjad arenesid välja piltkirjast. Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Moosese seaduses seisuslikult eristati vaid vabu inimesi ja orje. Hammurapi seaduses abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevaste abielu poolte varalised suhted. Moosese seaduses pidid inimesed
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merursaulti ema. Kõik see oleks võinud jääda juhtumata, kui see araablane poleks olnud nii agressiivne ja oma noaga vehkima tulnud. Camus kirjeldab seda sündmust nii: ,,Mõistsin, et olen hävitanud selle päeva tasakaalu, harulduse vaikuse siin tallal, kus ma õnnelik olin olnud. Need neli lakse olid nagu neil lühikest koputust õnnetuse uksele
1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.
Inimene ja õigus 11. klass Mihkel Miller Arutlus Mis on arutlus? Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kujunda oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust ...
Lev Tolstoi oli Vene kirjanik. Sündis Tula lähedal aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Kasvas sugulaste juures. Võttis osa Krimmi sõjast. Õppis juurat.Abielus oli Sofia Bersiga, kellega tal oli 13 last, kellest 5 suri juba lapsepõlves. Ta suri tõsisesse haigusesse. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. TEOSED: ,,Anna Karenina", ,,Sõda ja rahu", ,,Kaukaasia vang". Fjodor Dostojevski oli Vene kirjanik. Hariduselt insener. Talle määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Ta suri ootamatusse verejooksu kurgus. ,,Kuritöö ja karistus". ,,Väike inimene"- Tühine väikekodanlane (Nt. kaupmees). Tal on kitsas silmaring, argus ja ahnus. Tema põhitunnus on igasuguse inimvääikuse puudumine. ,,Naer läbi pisarate"- Neis on ühendatud koomiline ja traagiline, väliseid sündmusi on vähe. Tegelaste sisemaailmades leiavad aset tragöödiad.
ja 17. sajandil. Vastasleerid: Kuninga pooldajad: Parlamendi aadlikud ja anglikaani pooldajad: kodanlus kiriku esindajad ja puritaanid Oliver Cromwell (1599 – 1658) • Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas sõjaväes range distsipliini. Eksimuste eest olid määratud ranged karistused. Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus • “Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” Sõja lõpp • Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüüa. • Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi. Kodusõja tagajärjed: • Võim kuulus Oliver Cromwellile • Enne Inglismaa kodusõda, riigis oli absolüütne monarhia, aga pärast tegeles Konstitutsiooniline parlamentarism
Riigijuhid vajasid sõjaväelist toetust, et hoida korda riigis, kaitsta oma riiki ja vallutada maid juurde. On piisavalt tõendeid, mis tõestavad, et Rooma vägede nälgimine põhjustas mässe. Need mässud tõid omakorda kaasa poliitilise ebastabiilsuse, mille lõpp tulemus võis olla keisri enda mõrv. Rooma keisri positsioon oli alati olnud ohtlik tööpositsioon, kuid teisel ja kolmandal sajandil oli see peaaegu kui surmanuhtlus. 75 aasta jooksul kandsid 20 meest Rooma keisri tiitlit, mis tavaliselt saavutati oma eelkäija mõrvamisega. Võttes arvesse Rooma Impeeriumi suuruse, tegi ebatõhus ja ebakindel juhtimine korra hoidmine territooriumil võimatuks. Proovides kuidagi päästa Rooma Impeeriumit jagati see kaheks: Lääne- ja Ida Rooma lootes, et väiksemat ala on kergem juhtida. Kuid see ei päästnud Rooma oma hävingust. Valitsevateks juhtideks said Rooma
suhtes valesti käitunud, ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning leppis oma saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karistus oli et ta pidi seda pealt vaatama. Siiski ei teatud Parisina surmast eriti midagi, arvati et ta pandi kloostrisse või suri mõõga või mürgi läbi. Vürst Azo polnud õnnelik kuna ta kahetses et lasi vihahoos oma poja tappa. Tegelikult nägi ta pojas iseennast noorena. Nad olid sarnased nii välimuse kui ka käitumise poolest. Ta oli ise ka noorena kõrvalekaldeid teinud.
talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust. Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud tavaliselt kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Vanas Roomas oli olukord teatud määral parem vahel saadeti 7 aastaselt koos poistega kooli ka tüdrukud. Samas olid Vanas Egiptuses ülemkihti kuuluvad naised tihti kirjaoskajad ja
1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest korda tõeliselt vaba. 1942 ,,Sisyphose müüt"essee. Sõnum: Kui inimene mõistab et elu on mõttetu, et elu pole eesmärk. Sel hetkel mõte tabab teda kui välk, ja see mõte tundub talle traagiline. Samas on neid hetki vähe. Inimese saatus ja olemus on traagilised, väljapääs on selles , et tuleb elada võimalikult palju
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukül...
ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja tema armastus tema vastu kustus. Tagasi kodulinna tulles, tulistas ta proua de Renali aga de Renal armastas Julieni väga ka peale tulistamist. Julienile määrati selle eest surmanuhtlus. Kongis mõtleb Julien, et tahaks olla tema ise, kes ta oli enne,saeveski poeg. Ta tahaks olla ikka armastatud, ega manipuleerida enam naistega. Talle meeldis väga enne naisi vallutada,kuid vanglas ta ikkagi mõistab, et peaks valima ikka ainult ühe naise. Aga nüüd oli hilja sellele mõelda, kuna ta hukatakse. Julien pidi leppima ainult sellega, et de Renal külastas teda vahepeal. Ta sai teda ainult näha ja kahetseda tehtut.
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadeda...
Süüdistuskõne Meursaltile Meursault, Albert Camusi maailmakuulsa teose “Võõras” peategelane, tappis külmalt ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas
Jahtunud jälg Elas kord Mehhikos mees nimega Pedro. Ta oli just vanglast vabanenud ja otsustas oma elu uuelt lehelt alustada. Ta oli varem olnud Mehhiko maffia liige ja teinud nii mõndagi, mida kahetseda, aga nüüd otsustas ta saada politseinikuks. Mõeldud, tehtud. Füüsiline vorm oli mehel tasemel, aga vaimse testi läbis ta vaevu, sellegipoolest sai mees uurijaks. Tema esimeseks juhtumiks oli lahendada 10 aasta tagune narkokartelli liikme Eduardo mõrv. Mitte keegi jaoskonnast ei uskunud, et mees hakkama saab, aga Pedro ise mõtles, et tal on vanadest aegadesst maffias tutvusi ja ta lahendab selle mõrva. Nädal aega hiljem selgus asjaolu, et Pedro on üks koletu mõrva kahtlusaluseid, aga Pedrol oli mõrva ajaks veekindel alibi, nimelt osales ta mõrva toimumise ajal soomusveoki röövis, mille eest ta ka 10-aastat vanglas viibis. Ta küsitles mehi, kes olid siiani kokkupuutes maffiaga, kuid tulutult. Ta ei pi...
Vangla - Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid. - Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu.
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorrald...
Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas arvatavasti langes. Mungaordud Munklus sai alguse idamaadest. Ordud said oma nime kloostri asukoha või oma rajaja järgi. Arvati, et kloostrid on liiga rikkad, mis oli põhimõtete vastu , hakkasid tekkima uued ordud, kus elati vaesuses. See kõik avaldas kirikule head mõju, sest mungaordud toetasid kirikut, levitasid katoliku kiriku õpetust.
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
Ta mõistis, et kõrgklassi pääseb ta ainult siis, kui abiellub kõrgest seisusest naisega. Tema sihtmärgiks sai markii tütar Mathilde. Plaan oleks õnnestunud, kui härra de La Mole poleks saanud kirja proua de Renal'ilt, milles tulid ilmsiks Julieni tegelikud plaanid. Julien üritas proua de Renal'i mõrvata tolle kirja tõttu, kuid ta mõrvaplaan nurjus. Mõrvakatse tõttu vangistati Julien ja kohtus määrati talle surmanuhtlus. Kohtuotsusel sai määravaks tema madal päritolu ja soov seista oma sünnipärasele seisusele vastu, mis tegi temast ühiskonna ohvri. Karjääri edendamiseks ei tohiks kuritarvitada armastuse jõudu . Pingutustest hoolimata ebaõnnestusid tema kavatsused kõrgelt lennata. Julieni liigne auahnus ja soov oma iidoli- Napoleoni jälgedes sammuda said talle saatuslikuks. Oma eesmärgini jõudmiseks võib teatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
