polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid); väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse); traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisse ja pereellu); naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada; majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
Rahvastiku vananemine- on rahvastiku kesmise vanuse kasv laste osatähtsuse vähenemise ja vanurite osatähtsuse kasvu tõttu. Sündimus- on sündide esinemine ingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja(sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja( surmade arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Loomulik iive- on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- ühiskonnas elavad koos eri vanuses
rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi kättesaadavus *nakkushaigused *näljahädad *veepuudus arenenud riikides sündimust mõjutavad tegurid *rasestumisvastaste vahendite kasutamine *perepoliitika *elamistingimused ja raha suremust mõjutavad tegurid:
Demograafiline plahvatus- ehk rahvastikuplahvatus ehk demoplahvatus on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel. Inimarengu indeks- on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Rahvastiku vananemine- on rahvastiku keskmise vanuse kasv laste osatähtsuse vähenemise ja vanurite osatähtsuse kasvu tõttu. Loomulik iive- on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Loomuliku iibe üldkordaja- on mingi piirkonna loomuliku iibe ja rahvastiku keskmise suuruse jagatis mingis ajavahemikus. Rahvastikupoliitika- on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
rahvastikus mingil ajaperioodil ning nimetajas keskmine rahvaarv samal ajaperioodil: Sündimuskordaja = (Sündide arv aastas/ Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 toimus Eestis 13 036 elussündi ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia sündimuskordaja. 13 036/1 353 557 = 0,0096 x 1000 = 9,6 Vastus: Sündimuskordaja oli 2003. aastal 9,6. Suremus Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega: Suremuse üldkordaja = (Surmajuhtude arv / Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 suri Eestis 18 152 inimest ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia suremuskordaja. 18 152/1 353 557 = 0,0134 x 1000 = 13,4 Vastus: 2003. aasta suremuskordaja on 13,4. Elulemus Elulemus näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud ajaperioodi jooksul. See
nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sündimus sündide hulk mingis piirkonnas, suremus surmajuhtude hulk mingis piirkonnas, loomulik iive - on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi, migratsioon püsiv elukoha vahetus, immigratsioon e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne,
Loomulik iive Euroopa riikides KarlRichard Sänna 9.b klass Loomulik iive Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud.
.. Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. -negatiivne: suremus ületab sündimuse. Kõrge sündimus: Kõrge suremus: sünnitusealiste naiste arvust - halb arstiabi kättesaadavus religioon (usk) - vähem arenenud riikides: nälg ja veepuudus
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid,
peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta) Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja (surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004. Suremust suurendavad: · Vaesus · Looduskatastroofid · Õnnetused · Halb tervishoiukorraldus
iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. demograafiline plahvatus- on rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiirestim, rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. rahvastiku vananemine- on vanemaealiste iniemste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- sündide hulk mingis piirkonnas Suremus- surmajuhtude arv mingis piirkonnas. loomulik iive- on sündide ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides (1000 inimese kohta) või protsentides (100 inimese kohta). rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- on rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil.
1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sag...
epidemioloogilist meetodit. Omab tähtsust, kui suurt osa ja keda siseministeerium. Surmatõend täidetakse kõigi Eesti territooriumil väärtuse 1 osakaalu protsentides. Andmeid saab kirjeldada nii arvuliselt "mõõdetakse"= valimi suurus ja valiku printsiibid ning millist asetleidnud surmajuhtude kohta, kui surnud isik oli seitse või enam - tabelite ja kirjeldavate statistikute abil, kui ka graafiliselt. statistikat kasutatakse. Epidemioloogia liigid ·Rutiinne e igapäevane päeva vana. Elulemus · näitab negatiivse sündmuse (surma) 1.Sagedustabel: · Mittearvulised või diskreetsed tunnused (mitu korda
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus.
9 3.RAHVASTIK 3.1|SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID Praegusel hetkel on rahvaarv 7,534,368,617 inimest kell on 11.24 ja kuupäev on 20.11.2018. Sünnihetkel olin ma 6 268 201 704 inimene ja kogu maailma ajaloos olin 81 960 053 179 inimene Kõige rohkem kasvab rahvaarv kõige kiiremini Kataris. Kus iga päev lisandub 514 inimest. Arengumaades, kus tervisehoiu ja sanitaarkaitse parandamine näitab surmajuhtude langust on sündivus suhteliselt kõrge. Lisaks sisserändajate tööjõud on viimastel aastatel kiiret kasvu näidanud. Kõige kiiremini kahaneb rahvaarv Moldovas. Tervelt 106 inimest päevas, sest rikkama majandusega riikides, kuigi surmajuhtude arv on madal on laialdaselt kättesaadavad sünnitõrjevahendid. Väikeste perekondade tahtmine langetab rahvaarvu. Moldovast rändab lisaks veel väga palju inimesi välja. Eesti praegune rahvaarv on 1 334 194 inimest
arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3) - lapsed vanus kuni 14 aastat. - täiskasvanud vanus 15 64 aastat. - eakad vanus 65 ja enam aastat. 8. Rahvastiku vananemine ja probleemid. Demograafilise ülemineku etapp, mil rahvastikus on ülekaalus vanemaealised, noorte osakaal väheneb. - Sündimus hakkab järkjärgult langema.
20-30% haiglainfektsioonidest peetakse ennetatavateks efektiivse kätehügieeni abil. Haiglainfektsioonid mõjutavad igal aastal sadu miljoneid patsiente üle maailma. Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
küsimus miks vanemad võivad juua ja mina ei või? Noorte seas on kinnistunud arusaam, et alkohol on palju ohutum kui narkootikumid ning neil on ettekujutus, et erinevalt narkootikumide pruukimisest on alkoholi tarvitamisest tugeva soovi korral alati võimalik loobuda, sest see ei tekita sõltuvust. Samas ei teadvusta noored endale, et selline sõltuvus võib siiski tekkida. Teismelise organism on alkoholi kahjustava mõju suhtes väga tundlik. Teismelistel ja noortel täiskasvanutel suureneb surmajuhtude arv koos joomise levikuga. Alkoholisõltuvuse kujunemise tõenäosus on joomise alustamisel alla 15 aasta vanuses neli korda suurem kui neil, kes alustasid kahekümnendatel eluaastatel. Reklaami mõju noortele on väga suur. Alkohoolseid jooke reklaamivad plakatid ja reklaamklipid televisioonis näitavad glamuurseid alkoholi joojaid. Samuti mõjutavad teismelisi nooruslikult vormistatud alkoholikampaaniad. Teismelistele on reklaami mõju teistsugune kui täiskasvanutele
abortide arvu vähenemine - raske leida lasteaia- või koolikohta, raske leida elupartnerit, tööd ei jätku; üle 35-aastased vallalised peavad maksma lastetusmaksu mis on suur summa nende sissetulekust; nende, kes keelduvad lapsi saamast, tagakiusamine Mõisted: demograafia – teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist sündimus –sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus suremus - surmajuhtude esinemine mingis piirkonnas iive – sündimuse ja suremuse vahe demograafiline siire (üleminek) - rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp asendub kaasaegse rahvastiku taastootmise tüübiga demograafiline plahvatus – ülemineku esimene etapp, kus rahvaarv kasvab väga kiiresti migratsioon – rahvastiku liikumine, kus inimesed vahetavad elukohta immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne remigratsioon - tagasiränne
Mononukleoosi põdevate patsientide sümptomid on enamasti gripilaadsed: halb enesetunne, valulik kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed kaela piirkonnas ning kollakate membraanide teke madlitel. Ravi on suunatud tavaliselt haigusnähtude leevendamisele, kuna viirusvastane ravim puudub. LEETRID Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus, mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed. Surmajuhtude põhjustajana maailmas on leetrid nakkushaiguste seas kuuendal kohal. Tekitajaks on väga nakkav RNA-viirus, mis on väga vähe püsiv. Väliskeskkonnas hävib ta poole tunniga. Viiruse ainuke kandja on inimene. Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad
Toime võib kesta tunde. Pole tähtis, kuidas inimene ise end tunneb, objektiivselt pole ta suuteline autot juhtima, masinal töötama, isegi tänavat ületama. Kõigile on teada alkoholi tarbimisega seotud liiklusõnnetused, seni on kahjuks alahinnatud kanepi ja trankvillisaatorite kahjulikku toimet. On andmeid kanepitoodete olulisest osast liiklusõnnetuses, eriti rongi- ja lennuõnnetuses. Mõningad uuringud näitavad, et kanepitarvitajate hulgas on surmajuhtude ja vigastuste arv sama, mis alkoholi kuritarvitamise puhul. Paljud uimastitest põhjustatud tervisehäired võivad kesta tunde pärast esmatoime kadumist. Näiteks kanepi mõju autojuhtimisele kestab 3-4 tundi pärast kaifi möödumist ja iga trankvillisaatoriannus, mis võeti õhtul, võib häirida autosõitu veel järgmisel hommikul. Uimastid ja sport. Uimastite kahjulik mõju on viimastel aastatel hakanud mõjutama ka sporti. Konkurentsi suurenemine, tipptulemuste tagaajamine võib
ning 1990. aasta standardiseeritud suremuse kordaja on vaid 0,1 väiksem suremuse üldkordajast samal aastal. Tartumaa 1990. ja 2010. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta. Suurim erinevus kahe aasta suremuse vahel on vanusegruppides 80-84, kus 1990. [Type text] aasta suremuse vanuskordaja oli märgatavalt suurem 2010. aasta kordajast. 1990. Aastal oli vanusegrupis 80-84 surmajuhtude arv 300 piires ja 2010. 200 piires. Viimase kahe vanusegrupi kõrgem kordaja 1990. aastal tuleneb rahvaarvu vähenemisest 2010. aastal, kuna surmade arv 1990. ja 2010. aastal on üldjoontes samas suurusvahemikus. 1.5 Rahvastikuprognoos Tartumaa rahvaarv on vähehaaval tõusnud 2000 aastast alates.Seda nii positiivse iibe, kui ka sisserände tõttu. Prognoosid lähitulevikust näitavad samuti rahvaarvu vähest kasvu,
Astma on krooniline haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid saab kontrolli all hoida •Kontrolli saavutamine ja säilitamine sümptomite üle •Ägenemiste ärahoidmine K. Vahenõmm 2018 •Kopsufunktsiooni viimine võimalikult lähedale normaalsetele väärtustele •Patsiendi piiramatu, normaalse (ka kehalise) aktiivsuse säilitamine •Ravi(mite) kõrvaltoimete vältimine •Pöördumatu hingamisteede obstruktsiooniärahoidmine •Surmajuhtude vältimine 1. Bronhe lõõgastavad ained 1. Bronhodilataatorid: • 2-adrenoretseptorite agonistid (peamine, mida kasutatakse ravis – Salbutamolum) • Ksantiinide derivaadid (Theophyllinum) • M-kolinoblokaatorid (Ipratroopium-bromidum) • LT-blokaatorid (LT= leukotrieenide) • PDE4 inhibiitorid – kliinilised uuringud nende kohta käivad hetkel. PDE4 on suures konsentratsioonis leitud bronhides. Hetkel ei ole efektiivsus selge.
reaktsiooniaega ja tähelepanuvõimet. Toime võib kesta tunde. Pole tähtis, kuidas inimene ise end tunneb, objektiivselt pole ta suuteline autot juhtima, masinal töötama, isegi tänavat ületama. Kõigile on teada alkoholi tarbimisega seotud liiklusõnnetused, seni on kahjuks alahinnatud kanepi ja trankvillisaatorite kahjulikku toimet. On andmeid kanepitoodete olulisest osast liiklusõnnetuses, eriti rongi- ja lennuõnnetuses. Mõningad uuringud näitavad, et kanepitarvitajate hulgas on surmajuhtude ja vigastuste arv sama, mis alkoholi kuritarvitamise puhul. Paljud uimastitest põhjustatud tervisehäired võivad kesta tunde pärast esmatoime kadumist. Näiteks kanepi mõju autojuhtimisele kestab 3-4 tundi pärast kaifi möödumist ja iga trankvillisaatoriannus, mis võeti õhtul, võib häirida autosõitu veel järgmisel hommikul. kohta. Narkootikumid ja kuriteod. On selge, et narkootikumide kasutamine on seotud kuritegevusega. Sellele ei ole aga täpset seletust
· Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta. Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel, et aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse viljakas eas olevate naiste arvuga ja tulemus väljendatakse promillides; suremuskordaja - üldine suremuskordaja-aasta jooksul surnute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga. Suremuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses surmajuhtude arv jagatakse samas vanuses olevate inimeste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse surmajuhtude arv vaadeldava vanusrühma 1000 inimese kohta; loomuliku iibe kasv - loomuliku iibe kordaja kujutab endast üldise sündimuskordaja ja üldise suremuskordaja vahet; sisserände kasv - sisserände kordaja - aasta jooksul sisse rännanute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga; väljarände kasv - väljarände kordaja - aasta jooksul väljarännanute
iseloomustab taastepotentsiaali puudumine ja rahvastiku vananemine. Pikemas perspektiivis toob demograafiline kriis kaasa tööjõupuuduse ja töötajate suureneva maksukoormuse, mida saab leevendada peaasjalikult tööjõu impordiga. Väikerahvaste puhul kaasneb rahvaarvu vähenemisega oht etnose jätkusuutlikusele. · Samasugune probleem on tõstatunud ka Eestis. Alates 1990.aastate algusest on loomulik iive (sünni- ja surmajuhtude arvu vahe) olnud kuni 2009.aastani negatiivne ning tõusis 2010.aastaks üle pika aja taas positiivseks (35 elussündi rohkem kui surmajuhtumit). · Rahvastiku sooline jaotus on ajaliselt muutuv. Kuigi arenenud riikides tavaliselt sünnib enam poisslapsi (tüdrukute / poiste suhe keskmiselt 0,96), siis kahe- kolmekümnendadeks aastateks on naiste arv juba meeste omast suurem. Selle
olevate diaspooride kaudu. Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv organism Suktsessioon - on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suremus - on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Sümbioos - on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Sündimus - ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Tavaliselt mõeldakse sündimuse all elussündide esinemist. Sünergism - on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.
Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta.Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel, et aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse viljakas eas olevate naiste arvuga ja tulemus väljendatakse promillides. Suremuskordjad liigitatakse järgmiselt:- üldine suremuskordaja-aasta jooksul surnute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga. - suremuse vanuskordajad-arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses surmajuhtude arv jagatakse samas vanuses olevate inimeste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse surmajuhtude arv vaadeldava vanusrühma 1000 inimese kohta.Loomuliku iibe kordaja kujutab endast üldise sündimuskordaja ja üldise suremuskordaja vahet Sisserände kordaja -;aasta jooksul sisse rännanute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000- ga.Väljarände kordaja -; aasta jooksul välja rännanute arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2. Geneetiliselt muundatud organismide Keskkonnast tingitud surmajuhtude puhul on olulised: keskkonda viimise seadus 1. eluviis (väärtoitumine, suitsetamine jm) https://www.riigiteataja.ee/akt/123122010024 2. elukeskkond on lahutamatult seotud eluviisiga 3. pärilik soodumus ja http://www.k6k.ee/ - Keskkonnaõiguse keskus 4
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
soojas kliimas elavatel. 1) Letaalsed tingimused võivad levikut piirata ja kui nad seda teevad, siis ei tarvitse nad esineda pidevalt vaid aegajalt. 2) Palju sagedamini piiravad levikut regulaarselt optimumist kõrvalekalduvad tingimused suboptimaalsed tingimused, mis pole otseslt letaalsed, kuid pidurdavad kasvu ja/või reproduktsiooni ja suurendavad surmajuhtude arvu. 3) Suboptimaalsed tingimused mõjutavad sageli just liikidevahelisi vastastikkuseid bioloogilisi suhteid. 4) Suboptimaalsed tingimused toimivad sageli koos teiste teguritega, nii et tihti pole võimalik kindlaks teha millist mõju milline konkreetne tegur avaldab. 5) Suboptimaalsete tingimuste kahjulikku toimet leevendavad sageli organismide
MÕISTED demograafiline üleminek demograafiline siire; rahvastiku arengus kõrge sündimue ja suremuse asendumine madala sündimuse ja suremusega läbi demofraafilise plahvatuse, vananemise ja kriisi etappide demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood, kus rahvaarvkasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi on palju sündimus sündide arv 1000 elaniku kohta (promillides) või 100 inimese kohta (protsentides) suremus surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta või 100 elaniku kohta iive rahvastikuteadus sündide, surmade, sisserände ja väljarände vahe rahvastikupoliitika majanduslikud, poliitilised, juriidilised, meditsiinilised jm meetmed rahvastiku arengus soovitud suuna saavutamiseks migratsioon ränne; inimeste rändamine ühest kohast teise linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale
Rahvatervishoid & epidemioloogia Rahvatervishoid (public health) tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. 1. objektiks on rahvastiku tervis 2. eesmärgiks rahavastiku tervise parandamine. Rahva tervishoid (EPIDEMIOLOOGIA): tervishoiu statistika, haiguste esinemine rahvastikus, suremus (mingist kindlast haigusest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas), levimus, elulemus, preventsioon, prognoosid, molekulaarne epidemioloogia, geneetiline epidemioloogia. Nakkushaiguste epidemioloogia Epidemioloogia: teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist mõõdetakse st. kirjeldatakse arvudega statistika. Uurib haiguste esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule.
Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. TB epidemioloogia § Vanemaid ja levinumaid nakkushaigusi § Juhuslik nakatumine loomsete produktidega (näiteks piim) § Piima pastöriseerimine > enamus nakatumistest toimub ülekandega inimeselt inimesele. Peamine tee piisknakkus § 1/3 maailma elenikest infitseeritud M. tuberculosis pole nakkavad või haiged § TB uute juhtude arv aastas 8 miljonit § TB surmajuhtude arv aastas 3 miljonit § Eestis oli alates 1993. a. täheldatav märgatav tuberkuloosi haigestumise kasv, 40-50 esmast haigestumist 100000 kohta. § Mikroobide äärmiselt resistentsed füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes. Mycobacterium tuberculosis'e ekspositsiooni tagajärjed § Ekspositsioon, infektsiooni ei teki § Esinemissagedus ? § Viamlik, et baketerid surevad/surmatakse organismi jõudmisel § Ekpositsioon, infitseerumine, haigust
annaabi.ee 
