Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
summaator, analoog, järjestik, 0101, optilised, digitaal. (, , ) . . / . , . . . . . . . A DC 0 B 1 2 3 E Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. . , , , . . : . (bus arbiter). . Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); Optilised mäluseadmed " " CD-ROM . 1,2 . , , . . . " , " CD-R. , . CD-. . - , . . CD-R, " , " CD-RW . DVD , . DVD , . . . - - , . MOD . . 1 , . "". .
seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. · Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Optilised mäluseadmed Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga "bitt". Tavaliselt peegeldub 75 % valgusest tagasi, üleminulk 10 %.
................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed............................................................................................................ 10 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) ............................................................10 5. PILET......................................................................................................................
Varasem käskude analüüs. Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1.
· magnetväli ei mõjuta välkmälu; · soojust eraldub vähem; · väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: · hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); · maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17
1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud – MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud – AND, OR, SUB, MUL siirete käsud –JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud – PUSH, POP, IN, OUT, NOP 8.Summaator: Järjestik, parallel, kiire ülekanne. Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator.
................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed.................................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitu
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitu
(CPU) > grant data transfer (DMA controller) > transfer data (peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. PILET 4 SUMMAATOR: JÄRJESTIK, PARALLEEL JA KIIRE ÜLEKANNE Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator.
Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11
• magnetväli ei mõjuta välkmälu; • soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: • hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); • maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne.
suurem Vibratsiooni pole, sest puuduvad liikuvad osad Töökindlam, tõrketa tööaeg on pikem kõvaketast Soojust eraldub vähem Väiksem kaal Vastupidavus löökidele on palju parem Puudub müra, kuna pole liikuvaid osi Energiatarve on kõvakettaga võrreldes väiksem SSD puudused võrreldes tavalise kõvakettaga: Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VON NEU
............................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ................................................................................................. 7 välistav või (eXclusive-OR) .......................................................................................................... 7 multiplexor (Multiplexers) ............................................................................................................ 7 summaator (Adder) ........................................................................................................................ 7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit) ...................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) ............................................
...................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ....................................................................................... 7 välistav või (eXclusive-OR)........................................................................................................ 7 multiplexor (Multiplexers)...........................................................................................................7 summaator (Adder)......................................................................................................................7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit).................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter)..................................................................
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 4. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. Eristatakse 2 summaatorit:
Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (RAID 0, RAID 1). Hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis- ja kirjutamiskiirust. SSD (Solid State Drive) pooljuhtketas. Välismälu-andmekandja, kasutab info hoiustamiseks püsimälu. Eristuvad tavalistest kõvaketastest. Kasutavad mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda liikuvaid osi. Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1.
Asünkroonsel järjestikskeemil toimub üleminek ühest olekust teise mõne sisendi väärtuse muutudes. Oluliselt rohkem kasutatakse sünkroonseid skeeme, sest väärtuste muutmist on lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning
........................................................................... 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) ...................................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16
andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A Sisukord 1.CD-ROM..............................................................................................................................3 1.1.CD-R......................
infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..................................................................................................
org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks kilobait 1024 baiti, üks megabait 1024 kilobaiti jne. Nagu alguses öeldud oli esimeste kõvakettaste andmemaht 5 megabaiti ja täna on see juba üks terabait ja rohkemgi. Kõvaketta liides Lliides, mille abil kõvaketas ühendatakse ülejäänud arvutiga. Levinumad liidesed on: P-ATA, S-ATA, SCSI, USB ja FireWire. P-ATA (Parallel AT Attachment), tuntud ka kui IDE (Integrated Drive Electronics) on üks vanimaid kõvaketta lideseid, mille viimased versioonid on läbilaskevõimega kuni 133 MB/s, ühte P-ATA liidese porti on võimalik ühendada kuni kaks seadet. P-ATA liidesega kõvakettaid iseloomustab lai lintkaabel (40 või 80 kaablisoont). Lisalugemist: www.wikipedia.org
· kas must-valge või väriline · hind · printimiskiirus · mälu · printeriliidesed · garantii · maksimaalne töökoormus 2 monitor · ekraani suurus · resolutsioon · suhe, nt. 16:9 · kontrastsus · vaatenurk · kaal · reageerimiskiirus 3 paberipurustusseade · riba laius · kiirus · prügikorvi suurus · seadme mootori võimsus · aeg, kaua masin võid töötada · paberitundmis reziim · hind 4 skänner · hind · suurus · liides · aeg, kaua masin võib töötada · mitu punkti tolli kohta suudab eristada · värvisügavus · skänneerimiskiirus 5 faks · paberi tüüp · liides · hind · suurus · kas koopiat on võimalik suurendada · trüki kvaliteet · paberisahtli maht 6 kõlarid · sagedusvahemik · suurus · tüüp · takistus · võimsustaluvus · filtrite olemasolu korral nende lõikesagedused · hind 7 hiir · hind · suurus
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Maarja Nuuter, Andres Nurk CD ROM, DVD ROM Referaat Juhendaja: Mario Metshein Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.CD ROM Drive............................................................................................................4 1.1 CD............................................................................................................................5 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse.....................................................................................5 1.3 CD-R kettaajam................................................................................................... 5 1.4 CD-RW (CD-ReWritable dis
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpu
1. Meedium ja meedia, multimeedia määratlus. (mmt01.pdf) - ; - (DCT) (32 , () - . (, s(i)): . ). 63 7 st [i ] = M [i, k ] × ( C[k + 64 j ] × x[ k + 64 j ]) .
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste kom
kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest. Käesoleva kursusetöö eesmärk on uurida erinevaid enim kasutatavaid arvutiväliseid andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest,
annaabi.ee 
