Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane
mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
Lehekeste, värvus, kuju ja karvasus on olulised liigi määramisel. Click to edit Master text styles KIBUVITSA Second level Third level Fourth level LEHT Fifth level Paaritusulgjas leht on sulgjas liitleht, millel esineb tipmine leheke. KASUTATAKSE Kibuvitsa seemnetest pressitakse õli, mida kasutatakse parfümeeriatööstustes. Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve... Kuivatatud viljakestad sisaldavad rohkem C-vitamiine, kui mis tahes muud viljad Eesti looduses. Eestimaises kuivatatud viljas on 10 korda rohkem C-vitamiine kui Hispaania või Itaalia omades
170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht
Läänemeri on MEIE NUNNU meri! PÕLISMETSA VÄITED Põlismetsadeks nimetatakse üle 200 a vanuseid metsi! Seal kasvab erineva jämedusega puid, maas on ohtralt lamatüvesid ja siin-seal esineb häile! Soovikumetsades on rohurinne lopsakas, seal kasvavad nt tarnad, angervaks, varsakabi ja vööthuul-sõrmkäpp. Kõdusoometsad on kujunenud madal- ja siirdesoo kuivendamisel ja seal on palju tuuleheidet! Põlismetsa tunnusliikideks on kopsusamblik ja sulgjas õhik, seevastu maatähe esinemine metsas näitab antropogeense mõju olemasolu!! TERRA SILVESTRIS: Lammimetsa tingimused sobivad sõnajalgadest hästi laanesõnajalale. Laialehine pangamets on loodusmälestusmaastik soojemast kliimaperioodist.
- lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased
Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas Sõrmjas liitleht Kolmetine liitleht 4. (2) Mis kude on kobekude? Kus esineb? Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste, kuid vähem. Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus. 5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus
Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus · Kõrgus 80-150 cm. · Kerajad õisikud. Õitseb juunist septembrini. · Hallikasrohelised ja torkivad lehed. · Päikeseline, kuivem kuni parasniiske kasvukoht. · Hea meetaim. · Sobib kuivseadesse. Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike. · Väga suurte lehtetega dekoratiivsed taimed. · Õied on valged või roosakad. Õitsevad juunis-juulis. · Poolvarjus kuni varjus, eelistab huumusrikast, parasniisket vett läbilaskvat mulda. · Saab kasvatada veekogude kallastel, varjupeenras,
pinnal. Tülakoidid ultrastruktuuri ja pigmentide poolest väga sarnased sinivetikatele (tsüanobakteritele). fükoerütriin ja fükotsüaan - võimaldavad sügaval kasvada. Enamasti hulkraksed, ca 4000 liiki, mõne mm kuni 1-2 m pikkused. Ehituse aluseks rakuline niit, mida seob teistega rakkudevaheline aine. Omapäraks on liikumatud paljunemisrakud ja keerukas suguline paljunemine. Sisaldab agar-agarit, kasut. tarrendites, s.h. söötmeis. Tallus võib olla sulgjas. 9. Pruunvetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Paljude liikide rakumahlas joodiühendeid. Hulkraksed, ca 1500 liiki, kuni 50-60 m pikad. Enamasti kuni 20 m sügavusel (alati <100 m),sõltumata kliimavööndist. Suurimad neist võivad anda biomassi. Magevees pole! Vegetatiivne paljunemine: talluse jagunemine. Moodustavad kohati veealuseid “metsi”. Tallus (ingl
niisutada. Aga ülehinnata seda efekti ei maksa: ainult ülimalt „janused“ liigid või suured vesikultuuritaimed on võimelised ruumi õhuniiskust märgatavalt suurendama. Mitmetele taimedele omistatava õhku puhastava mõju peale ei saa ka liiga palju loota. Tugevasti tubakasuitsust või muudest kahjulikest ainetest küllastunud õhu puhul suudavad mõned üksikud taimed vaevalt midagi olulist korda saata. Siiski, uurimuste põhjal on mõned liigid, näiteks sulgjas nõelköis, võimelised õhust metanaali või benseeni välja filtreerima. Lisaks sellele tarbivad taimed päevasel ajal õhus sisalduvat süsihappegaasi ja teevad head meie hingamisele. • Mida suuremate lehtedega taim, seda paremini ta õhku puhastab. • Paljude väikeste lehtedega taimedest on rohkem kasu kui väheste suurte lehtedega taimedest. • Vesikultuuris kasvavad taimed niisutavad õhku teistest paremini.
Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Seened Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutte ja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja
Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Loomastik Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-
sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] 8 Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 1.1.8 Loomastik
sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo- punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 8 1.1.8 Loomastik
Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni. Haigused Viinapuude seenhaigusteks on mädanikud. Mädanikud saavad alguse surnud taimeosadest (sageli kevadel äraõitsenud lilledest) ja arenevad, kui on piisavalt niiskust. Neid saab tõrjuda pritsimisega ja ennetada hea võrahooldusega. Oidium on tolmjas hallitus, mis tekitab marjadesse lõhesid ja takistab kobarate kasvu. Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil, kui märgatakse varakult. Ebajahukaste on sulgjas hallitus, mille kõrvaldab mõne vaseühendiga pritsimine. Kõige ohtlikum bakteriaalne haigus on Pierce'i haigus, mis tapab viinapuud ja on ravimatu. Eriti suur probleem on see Ühendriikides. Seda levitavad väikesed putukad, keda nimetatakse tirtideks, ja see esineb enamasti jõekaldail asuvais istandikes. SAAGIKORISTUS JA PURUSTAMINE Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi
Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla). Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna). Puit on hästi libe ning vanasti tehti sellest vankrirataste telgi
(flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava
Ladinakeelne nimetus on Levisticum officinale Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - Kõrge, kuni 2 meetrine tugeva juurega taim. Lehed meenutavad selleri lehti. Õitseb juulis-augustis. Ainus sarikaline, mis on kogu ulatuses söödav, kaasa arvatud seemned ja juur. Väliskujult ja lõhnalt meenutab üheaastast sellerit, aga lehehõlmad on piklikumad. Tugeva, sellerit meenutava lõhnaga. VARS kandiline õõnes vars, haruneb ülemises osas. LEHT on suur, sulgjas ÕIS suvel ilmuvad tugevatele võsudele kollakasrohelised sarikõisikud. SEEMNED suured tugevad seemned, külvatakse sügisel ca 1cm sügavusele avamaale või kasvatakse taimed kevadel toas ette. Seemneid kasutatakse maitseainena. Ajalugu Leesputk on pärit vanast Pärsiast ja on praegu naturaliseerinud kõikjal Vahemere piirkonnas. Mungad tõid selle ,,universaalse ravimi" Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Kasvatamine - Vajab toitainerikast mulda. Taim vajab kasvuks palju ruumi
Veski sõnavara rikastajana : 1) Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid. Paarsada üldkeele sõna. 2) Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik) Wiedemanni tüvesid. nakkama eL, sõltuma, sõltus. 3) Tuletised, liitsõnad 4) Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt. mu (songermu) 5) N pinnas, õisik, võistkond, rohtla, ravim, majand; toime, juhe, näriline, mahuti, eritis, veos; tagasituletised ravi, eelis; 6) Adj: tehis-, sulgjas, pärilik, taimne 7) V: kiiritada, kõrguda, tarbida, loendada; Liitsõnu: hulgimüük, jaemüük, teatmeteos, kinnisvara, valuvaigisti, vääriskivi 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1880-1973 Keeleuuenduse kõrgperiood: 1912-1924 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata
Aed-piprarohuga on sarnane mägi-piprarohi, mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas. 17 AED - HARAKPUTK Anthriscus cerefolium Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustuspüstine põõsasjas rohttaim, 30 60 cm VARS aluselt harunev LEHT liitleht, sulgjas, üldkujult kolmnurkne, meenutab peterselli ÕIS valge. Õied asuvad väikestes hõredates sarikõisikutes SEEMNED piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu. Kasvatamine seemned võib juba varakevadel välja külvata, kõige sobivam on külvata 10 15 cm vahekaugusega ridadesse
10-30 cm kõrge. Alumised lehetuped mustjaspunased, lehed pehmed 1-2 mm laiad. Õisik tihe, isaspähikuid 1, emaspähikuid 1-3 kuni 1 cm pikad ja ümarad. Emakasuudmeid 3, põisik tugevate soontega, rohekas. Õitseb mais, juunis, viljub juunis juulis. Kuna taim on pehme, omab teatavat tähtsust söödataimena. SULG-ARULUSTE Nimi: Brachypodium pinnatum , brachys lühike, podion jalake (lühiraoliste pähikute järgi), pinnatum sulgjas. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: sulg-aruluste kasvab hõredates metsades ja nõuab valgusküllast kasvukohta. Taim on mitmeaastane ja moodustab väikeseid mättaid. Sulg-aruluste on 20-80 cm kõrgune kollakasroheline taim; kõrs sõlmekohtades karvane. Lehed kuni 1 cm laiused, lehe pealmise pinna roodudel on hõredalt pikki karvu näha, lehed pehmed, longus. Õisik püstine 4-10 cm pikkune, hõre (5-10 pähikuga), pähikud 1-3 cm pikad.
ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis hõlpsasti seal vabanevad 4) Kroonlehed on väikesed ja tagasihoidliku värvusega 5) Õied tavaliselt lõhnatud VILJA ARENEMINE ÕIEST. Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. 1) Viljastatud munarakust areneb
annaabi.ee 
