● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid
võrra. Alates 2000. aastast on jääkate kaotanud kokku umbes 1500 Gt massi, mis moodustab globaalsest merepinna tõusust umbes pool millimeetrit aastas ehk kokku viis millimeetrit pärast 2000. aastat. Samal ajal, kui jääkatte sulamine 1996. aasta paiku kiirenema hakkas, on umbes samas tempos kasvanud ka jääkattele sadava lume kogus, mis peaaegu kümnendi vältel on jääkatte massi kadu maskeerinud. Lisaks on märkimisväärne osa täiendavast sulaveest jääkatet katvas külmas lumekattes uuesti tardunud. Ilma nende tasakaalustavate mõjudeta oleks Gröönimaa massi kadu pärast 1996. aastat olnud kaks korda suurem praegu mõõdetust. PILTE:
on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred
märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toitub allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest
inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski
laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist
Vaikse ja Atlandi loode- ja kirdeosad, sest Jõgede toitumine ja vee režiim Mäestikes voolavad jõed toituvad liustike seal saavad soojad ja külmad hoovused Jõed toituvad: põhjaveest, sademetest, sulaveest kokku lumesulaveest, liustike sulaveest. Jõe hödrograaf- jõe äravoolu diagramm, mis o Soe vesi on toitainerikas Tähtsaim toitumisallikas sõltub asukohast ja näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul
keskmine õhutemperatuur -5 kuni +5, aasta koguneb mulda metshobused, närilised kohastunud lühikese kõige paremini juulis aga +15 kuni +25. Neli taimejäänuseid. Huumuskiht (suslik, hamster, küülik, hiir) kevadega, mil muld on lume rohtlates siis võeti aastaaega. meetripaksune. Mullabakterid ning roomajad (sisalik, sulaveest niiske. Nad peavad need ammu ja väiksed selgroogsed kilpkonn ja madu) õitsema väga lühikese aja põldude alla. kobestavad mulda. Röövlinnud, Hunt, rebane, jooksul, et enne põuda viljuda. Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas
väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus
veeringet? • Nimeta maailma jõgesid, mis toituvad põhiliselt liustike Google Earth satelliidipilt Kilimanjaro liustikest (veebr. 2003) sulaveest. – Mis juhtub, kui Võrdle lumiste ja lumekatteta mäeliustikud sulavad? alade albeedot. Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png Mere taseme muutused Holotseenis ja viimasel sajandil
aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel.
ulatuv. Gröönimaa mandrijää täieliku sulamise korral tõuseks maailmamere veetase 7 meetrit ning teadlaste hinnangul on selle jaoks vaja kõigest kahekraadist temperatuuritõusu. See tähendaks katastroofi miljonitele rannikualadel elavatele inimestele, sest praegu elab rannikust kuni 50 km kaugusel kaks kolmandikku maailma rahvastikust. Seda seetõttu, et Gröönimaa mandrijää asub veepinnast kõrgemal, mitte ei uju vees nagu Arktika jäälava. Liustikud Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Liustike sulamine on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c
ülemjooksul tulvab vett peale ja nt alamjooks on veel jääs 17. Miks on suurtel Siberi jõgedel (Ob, Jenissei, Leena) kevaditi alamjooksul katastroofiliste tagajärgedega üleujutused? Seal on katastroofilised üleujutused, sest kõik lumest sulanud vesi liigub aeglaselt ära, ülevalt tulvab peale, lisajõgedest tuleb juurde ja alt ei sula jää ära. 18. Suure valglaga, aasta ringi veerikas jõgi toitub nii sademete kui ka liustike sulaveest. Ülemjooksul suure languga, alamjooksul aeglase vooluga tasandikujõgi. 100 km enne suubumist merre on rajatud tamm ja selle taha on tekkinud veehoidla. Selgita, kuidas mõjutavad setete teket ja liikumist jõe erinevates lõikudes järgmised tegurid: 1. metsaga kaetud järsk jõe kallas – no 2. jõe lammile rajatud suured põldude alad – 3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab
Kuid samuti kuulub see jumalanna staatusesse tõstetud jõgi alatest aastast 2007 maailma 5 kõige reostatuma jõe hulka. Ganges saab alguse Himaalaja lääneosast India Uttarakhand'i osariigist kahe jõe, Bhagirathi ja Alakanda ühinemispunktist ning voolab lõuna ja ida suunas läbi Põhja- India Gangese tasandiku ja läbi 29 linna Bangladeshi. Sealt suubub Ganges Bengali lahte. Alakanda jõe vesi on pärit Himaalaja lume sulaveest ning pärit sellistest tippudest nagu Nanda Devi, Trisul, Kamet ning Bhagirahti jõgi saab alguse Gangotri liustike, mis asuvad 3,892 m kõrgusel, sulveest. Bengali lahe poole voolates liitub Gangesega mitu lisajõge. Gangese aastane vooluhulk on ligikaudu 20 000 m³/s, maksimaalne vooluhulk aga kuni 70 000m³/s, millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1] Ganges, võimas jõgi on väga paljudele inimestele elatusallikaks, sest Gangese nõgu ja kaldad
Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on tekkinud mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel, oosid on tekkinud liustikualustes voolavate jõgede poolt. Oosid koosnevad jämedamast liivast ja kruusast, voored koosnevad peamiselt moreenist. Voored on leivapätsikujulised laugete nõlvadega, oosil on järsemad nõlvad. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnastikud moodustuvad enamasti liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab ümbritsevaist aladest kõrgemaid pinnavorme. Mis on firn? ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas. Mis on liustiku toitumisala? Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast. Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest Mis on kaar e orvand
Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim algab siis kui temp langeb alla 0 kraadi siis külmub agregaat oleku järgi: 1.vedelad(vihm, uduvihm) 2.tahked ei kasva ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup) 3.segasademed protsess on temp sõltuv
Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekitada ka külmakergituse muld kerkib üles poole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale
Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp – ööpäevane Soojenemine – Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt keskmine õhutemp ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri(taim kasvab). Efektiivne temp – aktiivse temperatuuri ja bioloogilise üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine – mulla külmumine algab siis miinimumtemperatuuri vahe.Taimede arengu hindamine – et saada kõige paremat hinnangut, tuleb võtta arvesse aktiivset, efektiivset kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või temperatuuri. Seda tehakse liites kokku aktiivne ja efektiivne temp
Põhja-Eesti paealadelt ning seal, kus levib karst, on pindmine äravool väga väike ning nt Pandivere kõrgustikul on äravooluvõrk seetõttu hõre. Tippvooluhulgad - Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel , kui tugevad sajud. Kevadised tipud - sügisestest tavaliselt suuremad; nende suurus oleneb peamiselt lumevee- ja pinnases oleva vee varust. Kui pinnases vähe vett, siis imbub suur osa sulaveest maasse. Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust. Suurvesi algab Lõuna-Eestis keskmiselt märtsi lõpus ja Põhja-Eestis - aprilli alguses ning kestab 45-50 päeva, reguleeritud jõgedel 70- 100 päeva. Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi. Eesti jõed on väikesed ja reljeef tasane. Suvine madalvesi - algab - juunis, läänerannikul ja saartel – mais, Emajões Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis. Kestab septembri-oktoobrini. Võib
Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka külmakergitus muld kerkib ülespoole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale. Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumekatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles, siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolsel sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Termilised karakteristikud : 1)mulla ruumerisoojus C soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp. tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.
suvise kuivusega. (21) Vahemereline taimkate koosneb peamiselt kõvalehelistest puudest ja põõsastest ning mugul- ja sibultaimedest. Põõsastel on enamasti lehed väikesed ja nahkjad, pidurdades lehepinna kaudu aurumist. Kuna kliima on niiske kasvavad siin loorber, korgitamm, iilekstamm jm. (22 lk 134-136) Lõuna-Euroopa jõed on veevaesed, suvel väga madalad, talvel suurvesi. Alpidest algavad jõed on aga eriti suurelangulised ning toituvad peamiselt liustike sulaveest. Suurvesi on suvel. Oma kiire voolu poolest kasutatakse Alpides jõgesid energiaallikana. (5 lk 636) Põllumajanduses tegeldakse peamiselt taimekasvatusega. Teraviljadest kasvatatakse otra, maisi ja nisu, võimaluse korral ka riisi. Seal, kus niiskust on rohkem, levivad õlipuude, tsitruseliste ja ka viinamarjade istandused.(21) Seega on arenenud toiduainetetööstus. Nende riikide majandusarengu tase on madalam kui mujal Euroopas
Suurel osal Indiast valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima; talvel puhub kuiv kirdemussoon ja ilm on päikesepaisteline, suvel aga niiske edelamussoon ning sajab 80% aastasest sademehulgast. Riigi idaosas Cherrapunjis on registreeritud aastane sademete rekord 22 987 mm. Sügiseti tekib Bengali lahes troopilisi tsükloneid, mis põhjustavad üleujutusi. Kõrgustikes on rohkesti liustikke. Vetevõrk on tihe ja Himaalajast algavad jõed toituvad mussoonvihmadest ja sulaveest. Jõgede vett kasutatakse niisutamiseks, järved on väiksed ja neid on vähe. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinud. Metsa on 19% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult metallimaake, boksiiti, kivisütt, vilku, grafiiti ja magnetiiti. Üsna palju on ka naftat, maagaasi ja vääriskive. India on mitmekülgse ja vastuolulise majandusega riik: on esindatud nii
Kus saarelis-mandriline keskpunkt? Nimeta nende koordinaadid ja asukoht kaardil. 3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud. 4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel. --- 16 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ((Foto: Schlatenkeesi liustik Austria Alpides. Vaade 2489 meetri kõrgusel asuvast alpionnist. Lumi muutub tippudelt alla vajudes jääks ja voolab liustikena orgudesse. Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.)) Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi
annaabi.ee 
