RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rau...
· Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras) Värviline metallurgia teiste metallide töötlemine
1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis- Idast ja Vahemere ida osast välja eksportima. Rooma impeeriumi ajal messingi tsingi sisaldus varieerus 20-28%. Tsingi sisaldus müntides ja ehetes langes peale 1. sajandit AD, mis näitab tsingi kadumist ümbersulatamisel ja messingi tootmise vähendamist. Peale Rooma impeeriumi kokku kukkumist ja euroopa suurele messingi kasutamisele jõudis see ka suuremal määral ida poole, üle 90% vase sulamitega ehetest Egiptuses oli tehtud messingist. Messingi kasutamise langus tekkis, siis kui Euroopasse jõudsid tulirelvad ja muud sulamid. Renessanssi ajal oli messingi kasutamises suur tõus. 15. sajandist on saksamaalt leitud tiigleid milles sai valmistada kuni 20kg messingit [1] 1.2 Messingi kasutus Messingit kasutatakse väga paljudes toodetes, sest messingi sulamistemperatuur on suhteliselt madal (900-940°C) ja teda väga lihtne vormi valada. Kui messingile lisada erinevaid metalle, siis
pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää. Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. kulla radioaktiivseid isotoope (näiteks vähi ravimiseks ja kulla soolasid Plastmassist ja klaasist tööriistade ilmutamiseks elektronmikroskoobi all kaetakse neid kulla sulamitega, tänu millele on võimalik kergemalt opereerida. Tänan Tänan kuulamast! kuulamast!
2. Omadused 2. 1 Füüsikalised omadused Metallilise elemendina on titaan tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metallselt hõbedane läige. Sulamistemperatuur on 1668 °C ning keemistemperatuur 3227ºC. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Titaani (99,2% puhtusega) suurim tugevuspiir on 63 000 psi (434 MPa), mis on samas suurusjärgus terase sulamitega, kuid titaan on umbes 45% kergem. Titaan on 60% tihedam kui alumiinium, kuigi üle kahe korra tugevam kui üks levinud alumiiniumsulam. Teatud titaanisulamite võimalik tugevuspiir on kuni 200 000 psi (1380 MPa). Titaan kaotab oma tugevuse, kui kuumutada ta temperatuurile üle 430 °C. Titaan on suhteliselt kõva, mittemagnetiline ning halb elektri- ja soojusjuht. Titaani töödeldes tuleb kasutada ettevaatusabinõusid, kuna metall muutub üpris madalatel temperatuuridel pehmeks
Joonis 2. Alumiiniumisulamid 5 3. MAGNEESIUMISULAMID Tänu madala mehaanilisele tugevusele ja madala korrosioonikindlusele ei kasutata puhast magneesiumit lennukite tööstuses. Õhusõiduki konstruktsioonites peamiselt kasutatakse magneesiumi valusulamitest detaile. Suur eelis võrreldes teiste sulamitega on nende väike kaal ja tihedus on 1.76. . . 2,00 g / cm3, mis on ligikaudu neli korda väiksem kui terases, ja 1,5 korda väiksem kui alumiiniumisulamites. Magneesiumsulamitest valatakse kompressorite korpuseid ja seadmeid, kartereid, karterite kateseid, puhurite korpuseid, õlipumba korpuseid, ratta osasid (piduritrumlid, piduriklotsid ja teised.), roolirattaid, šassii, võrade raame, aknaid, istmeid ja teisi õhusõidukite ja nende mootorite detaile.
peab olema maandatud juhuks kui tekib toitevõrgu isolatsiooni läbilöök kaitseks metallpritsmete eest kasutatakse näo ekraane või prille.Sõrmused tuleb sõrmedelt ära võtta sest need võivad kokkupuutel metalliga kuumeneda neid läbivast voolust ja tekitada põletusi. Peale sulatamine Peale sulatamisega keevitatakse liasmetalli detaili pinnale enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist,sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega pealesulatamisel kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks rasvatustatakse ja kuivatatakse kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5mm siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju,vähe kulunud pindadelt kõrvaldatakse kuni 1mm paksune kiht et halvemate omadustega keevituspiirkond jääks pärast mõõtu töötlemist allapoole pinda.Uuendatavad keermed lõigatakse maha sest keerme niitide vahele võib jääda räbu ja saasta mis tekitaks poore,kaetava pinna avad ja sooned
vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust. Autode remontimisel kasutatakse gaasi
3. hea survetöödeldavus 4. halvad valuomadused võrreldes eutektsete struktuuridega (malmid) 5. lõiketöötlemine on keeruline seoses laastu voolamisega 6. lõiketöötlemine on hea seoses materjali suure sitkusega 14 : 4,00 4,00 Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? : 1. halb survetöödeldavus 2. kahefaasilised eutektsed sulamid on head valuomadustega (malmid) 3. väike kõvadus ja tugevus võrreldes ühefaasiliste sulamitega 4. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 15 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3
2. Titaani füüsikalised omadused Puhas titaan pole väga tugev, kuid vähesel määral hapnikku või lämmastikku teeb ta vägagi tugevaks. Ta on võrdlemisi kerge metall teiste metallide seas, lisaks on ta tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Titaani ja tema sulameid peetakse üheks tugevaimateks metallideks maailmas ja tema tõmbetugevuseks on 63 000 psi-d, mis teeb ligikaudu 4429.34 kgf/cm², mis omakorda on umbes 434,37 megapaskalit, mis on enam-vähem samas suurjusjärgus terase sulamitega, aga titaan on neist pea poole kergem. Lisaks suurim teada olev titaanisulamite võimalik tugevusepiir on kuni 200 000 psi-d ehk 1380 megapaskalit. Titaan on halb elektri- ja soojusjuht ja on mittemagnetiline metall. Tema töötlemiseks tuleb metalli karastada aeg-ajalt ja kasutada tervaid tööriistu, kuna metall on madalatel temperatuuridel pehme. Titaani tihedus on 4,51 g/cm3 sulamistemperatuur on 1668°C ja keemistemperatuur 3287°C. Oma
vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAA SKEEVITU S g a a s k e e vitu s el e r ald a b s o oju st g a a si p õl eta min e h a p niku jo a s. Atrütül e e ni p õl e mi s te m p o n 3 2 0 0kra a di. Pr o p a a ni te m p o n 2 0 5 0. V õrr eld e s ka ark e e vitu s e g a o n g a a si le e gi te
Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist
kahjulik? Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 50. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega
Sageli esineb koobalt seal koos nikliga. Sellel tolmul on toksiline (mürgistav) toime organismisse. Koobalti tervistkahjustavat toimet käsitles esimesena põhjalikumalt inglane L. Oliver 1902. a raamatus "Ohtlikud elukutsed". Kroonilise mürgistuse nähtudest on olulised pikemaaegne köha ja röga (krooniline bronhiit), õhupuudus-hingeldushood (bronhiaalastma), krooniline nohu ja seedehäired. Sageli on täheldatud ka toksilist südamelihase kahjustust (eriti koobaltit sisaldavate sulamitega töötajatel). Tihti esineb nahakahjustusi (kontaktdermatiit ehk nahapõletik, haavandid, naha hüperkeratoos e liigsarvestmine). Kasutatud kirjandus L. Tamm, Üldine ja anorgaaniline keemia 2008, lk 226-244 lk 268-274 lk 255-260 Eneke 3 1984 lk 45 http://et.wikipedia.org/wiki/Koobalt http://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel http://et.wikipedia.org/wiki/Ferrum http://web
Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes papiididega (tina ja plii sulamitega) on aluminium laagri sulamisel suurem tugevus. Väiksem korrosiooniaste kuid nende puuduseks on suur joonpaisumise tegur. Alumiiniumlaagri sulami tähis on AO 9-2, AO 18-3 (sisaldab 18% tina, 3% vaske ja ülejäänud on aluminium. Babiit on sammuti materjal mida kasurarakse liugelaagrites.Tema tähis on P88 selles on 88% tina ja ülejäänud on plii.Neid kasitatakse põhiliselt OTTO (sisepõlemis) mootorites
); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatetega, inhibiitoritega ja elektrokeemiliste meetoditega. Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel
tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. Tabel 12. Räbustid. Jrk. nr. Koostis % Kasutusala 1. Kampol Vase, valgevase, nikli ja tsingi, hõbeda, kaadmiumi ja viimaste sulamitega 10. ..40 käetud metallide jootmiseks ja 2. Kampol 90. ..60 tinutamiseks Etüülpiiritus 3. Polüestervaik 20. ..30 Etüülatsetaat 80. ..70 20. ..25 4. Kampol Soolhapu 3.. .5 Süsinikterase, vase ja selle sulamite, dietüülamiin 1...5 nikli ja selle sulamite jootmiseks ja
moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel
sõltuvalt 60-150 mikromeetrit. 29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid? (Vastav teave otsida netist). Levinuim kaitsmisviis korrosiooni vastu: Nad ehitatakse roostevabast terasest ja kaetakse tsingi-alumiiniumi sulamitega. Kaitsmisviisi ohud: Oht roostevaba terasega - Eriti kõrge klooriidisisaldusega vees võib punktkorrosiooni esineda. Punktkorrosiooni risk on eriti suur, kui vees on lisaks kloriidile suur lubjasisaldus, see on nn. kare vesi. Sellisel juhul moodustub sade, nn. katlamuda, mille all on hapnik. See võib tekitada korrosioonikahjustusi. Nord streami gaasitrassi rajamisel kasutatakse kõrgtugevat roostevaba terast. Torud kaetakse seestpoolt epoksüliimipõhise materjaliga
Peamiseks ebameeldivuseks magneesiumsulamitel on kristallidevaheline korrosioon koormuse all ja selle juures toimub vesiniku eraldumine metallist. Suurt tähtsust säärasel korrosioonil omab katoodi ülepingestumine vesinike positiivsete ioonidega . Kui suureneb, siis vesiniku eraldamine muutub raskemaks ja korrudeerumine aeglustub. Magneesiumi lahustuvuse efektiivsus on pöördvõrdelises sõltuvuses vesinikuülepingest . Enamus happeid reageerib magneesiumi ja tema tema sulamitega ägedalt. Feoolvesinikuga ja seleenhappega moodustab ta lahustumatud oksiidikihid ja on vastupidav. Sama on leelistega, kus tekib lahustumatu Mg(OH)2 kattekiht. 61. Elektrokeemiline korrosioon ja selle kulgemise protsess. Tekib metallides faaside metall ja elektrolüüt piiril. See korrosiooni tüüp ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see ülipuhas vesi või soolalahus. Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus
lennukiehituses kasutatavad Al-Cu sulamid. Korrosioonikindluse tõstmiseks plakeeritakse neist sulameist lehtmetalli õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Laialdasemalt kasutatakse ka mitmesuguseid kolmekomponentseid sulameid Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, millel on suurem tugevus (eriti Al-Zn-Cu sulameil), parem termotöödeldavus. Omaette rühma moodustavad viimastel aastatel kasutusele võetud Al-Li sulamid, mille tugevus termotöödeldult on võrreldav Al-Zn süsteemi sulamitega, kuid väiksem tihedus (<2,6Mg/ m3 ) annab märgatavat efekti just lennukikonstruktsioonides. Peamisteks alumiiniumi valusulamiteks on: a) Silumiinid – sulamid, mille põhiliseks legeerelemendiks on räni (10-13%), hästi valatavad, kuid nõuavad struktuuri peenendamist modifitseerimise teel naatrumiga (0,01%); b) Duralumiiniumid – põhilegeerelemendiks on vask, hea kuumustugevusega
Korrosiooni kiirendavad tolmu osakesed ja õhuniiskus > 20%, samuti SO2. Temperatuuri tõusuga korrosiooni kiirus kasvab lineaarselt. Kui niiskus ületab 60%, kiirus suureneb järsult. Cu lisand vähendab korrosiooni kiirust 3-4x. Kui õhus on 0,01% SO2 ja lisaks veel tahm, kiireneb kiirus peaaegu vertikaalselt üles. Tahma puudumisel on tõus pea poole väiksem. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn,Sn,Cr,Cu,Ag,Au,Pt,Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. Kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonideks) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või, sõltuvalt keskkonnahappesusest, vesinikueraldumine(2H+ +2e- =H2)
intermetalliidid MoNi3 ja MoNi4. Suurima paindetugevusega (2500MPa) on ühlase struktuuriga TiC-60% NiMo kôvasulamid karbiiditera suurusega 1-2 µm. Selliste sulamite purunemine toimub pôhiliselt mööda sideainet. Suurte karbiiditerade vôi nende kogumike olemasolu struktuuris vähendab ligi 2 korda TiC-20% NiMo kôvasulami paindetugevust (600 MPa) vôrreldes ühtlase peeneteralise struktuuriga sulamitega. Purustav pragu tekib suurte karbiiditerade purunemise tagajärjel ja levib peamiselt mööda karbiiditeri. Ühtlaselt jämedateralised sulamid on veidi suurema paindetugevusega (900 MPa). Sellise struktuuriga sulamid o tekkivad pikaajalisel paagutamisel 1400 C juures. Seega suurema tugevuse saamiseks tuleb vältida suurete (kuni 5 korda suuremad kui keskmine terade suurus) karbiiditerade teket sulami struktuuris. o
Vanasti kasutati puhast atsetüleeni koos hapniku seguga anestatsioonil haiglates. Siin on üks oht, et atsetüleeni ei oleks segus liiga palju, kuna siis jääb hapnikku väheks, tekib tema puudus. Atsetüleeni tuleb kasutada ainult hästi ventileeritavates ruumides. Tähtsad soovitused: Teatud tingimustes võib atsetüleen moodustada plahvatuslikke olukordi koos vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Seepärast ei tohi atsetüleen kokku puutuda materjalidega, sooladega, liidete ja sulamitega, mis omavad nende materjalide suurt kontsentratsiooni, välja arvatud messing, milles vaske on alla 65% ja nikli sulamid, mida võib kasutada normaalsetes tingimustes. Pole lubatud kasutada juhuslikke vasest torusid voolikute ühendamiseks. Hoida ja kasutada tohib atsetüleeni balloone ainult püstises asendis. Kui kasutada neid horisontaalses või kallutatud asendis, siis võib üks osa atsetooni välja valguda kas reduktorisse ja isegi voolikutesse.
54. Metallkonstruktsioonide ja metallist detailide korrosioonitõrje meetodid loetlege koos vajalike seletustega ja näidetega. Milline on legeerivate lisandite Cu ja Ni sisalduse efektiivsus süsinikterase vastupidavusele korrosioonile? Mille poolest erineb ilmastikukindel teras süsinikterasest? Korrosioonitõrje meetodid: Kaitsekatted · Metallkatted - Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH) 2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 * xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. · Oksiid- ja fosfaatkatted - Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel
annaabi.ee 
