Suure osa oma elust pühendas Andrus Saareste eesti murrete sõnavara kogumisele ja uurimisele. Tema esitas esimesena oma käsiraamatutes ülevaate eesti sõnavara rühmitumisesr päritolu alusel. Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti keele vanemate kirjalike mälestiste sõnavara analüüsi. Veel tuleks mainida Julius Margi tööd eesti sõnade etümologiseerimisel ehk sõnade päritolu ja sugulussuhete uurimisel, eriti põllundussõnavara algupära selgitamisel. Arvestavaid lisandusi meie keele sõnaselgitusse on andnud ka dotsent Paula Palmeos ja professor Paul Alvre.(Rätsep 2002: 47-48) Eesti keele sõnavara päritolu uurijate esirinnas on olnud alates 1930. aastate algusest Paul Ariste. Teda on paelunud eesti keele kontaktid naaberkeeltega. Tema loodud uurimused eesti- rootsi, eesti-alamsaksa ja eesti-vene leksikaalsetest ehk sõnavaralistest vahekordadest on põhjapanevad
Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip)
) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem:
kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued
Ootuspäraselt käituvad täiskasvanud vanusegrupist 21-35 aastat. Nad on harjunud külla kutsuma kooli- või ülikoolikaaslasi ning ka muid tuttavaid, mida näitab ka 41 mittesugulase suhe 29 sugulasega. Alates 36. eluaastast, mil ka enamus küsitletutest oli abiellunud, muutub see suhe vastupidiseks, seega ka sellele tähtpäevale kutsuti umbes samapalju sugulasi ja mittesugulasi. Sugulussuhete suurenemine pärast abiellumist on tüüpiline kõigis tööstusmaades. Naabrite hulk jääb jätkuvalt väikeseks RAHVAKOMBED, TAVAD JA RITUAALID Rituaalideks nimetatakse sümboolseid tegevusi sisaldavaid sündmusi, mis aktualiseerivad kogukonnas kehtivate tähenduste ja väärtuste süsteemi. Maailma religioonides on rituaalidel väga suur tähtsus. Tänu rituaalidele püsib loodusrahvastel arusaam maailmakorrast ja inimeste kohast selles maailmas.
saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem:
). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt
Saussure väidab, et me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda. Mitte reaalsus ei loo keelt, vaid keel loob reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu.) Keeles pole keele eelseid helisid. M.Lotman eesti ja vene k saavad asjadest erin aru. Panus teadus märkidest semioloogia. Keelenähtusi hakati uurima strukturalistide poolt. Claude Levi-Strauss (1908 2009) pants antrop. sugulussuhete, klassifikatsioonide ja mütoloogia uurija. Võttis aluseks Saussure'i ideed ja sugulussuhteid strukturaalselt analüüsima. Milline on kultuuri keel ehk langue? Kas on olemas kultuurigrammatika, kus on kultuuri struktuuri piirid? Kultuur kui nähtus. 3 sfääri, kus strukturalism esineb: 1. Marksism see loogika on materialistlik struktuur 2
98. Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga? Perekonna funktsioonide muutumine, abielude arvu vähenemine, vabaabielud, uuesti abiellumine, nn kärgperede tekkimine, üksikvanematega perede arvu kasv, lahutuste arvu kasv, pere suuruse vähenemine, rohkem sünde väljaspool abielu, pere on rohkem lapse keskne, nukleaarperekonna suurem privaatsus, kaugemate sugulussuhete nõrgenemine. 99. Mis on tundenihe? Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. 100. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon - uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaalid - teatud elemendid, mis esinevad igas kultuuris (Kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine,
Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. Võimu tüübid (Weber): Traditsiooniline autoriteet - seadustatud autoriteet läbi rituaalide ja seaduste (kuninga võim) Seadustatud ehk legitimeeritud läbi rituaali ja sugulussuhete. Kuningas - tema võim traditsiooniliselt selle perekonna käes, administratiivkohustusi täidab õukond. Karismaatiline autoriteet - karisma võim on konkreetses indiviidis ja põhineb selle isiku omadustel. Prohvetite või juhtide võim masse liigutada. Juht ise ei pööra administreerimisele eriti tähelepanu. Mõju on lühike, sest inimene peab end kogu aeg tõestama. Ebastabiilne, sest liider ei ole valitud oskuste pärast, otsused on lühinägelikud ja pealiskaudsed.
• traditsiooniliste teadmiste taandumine teaduse ees, • industrialiseerumine, • põllumajanduse võimsuse tõus, • urbaniseerumine, • poliitiliste parteide ilmumine, 53 • bürokraatia areng, • lääneliku haridussüsteemi levik — kirjaoskuse levik, haritud põliselanike teke, • religiooni osatähtsuse langemine või selle olemuse muutus, toimub sageli seoses teaduse leviku ja saavutustega, • sugulussuhete osatähtsuse vähenemine, väikeperede teke, laste ja vanemate va- heliste sidemete lõdvenemine, • suuremad võimalused sotsiaalse staatuse muutmiseks tänu isiklikele omadustele, • transpordi ja kommunikatsioonika kaasnev kiirem infolevi, • kultuurilise mitmekesisuse kadumine. Sellised muutused toimuvad praegu kiiresti üle kogu maailma, sageli 1 põlvkonna vältel. Võivad viia majandusliku kaoseni. Levib nn rahulolematuse kultuur, inimeste
Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt. osutada kuidas strukturalistikku mõtlemist võib rakendada rahvaste juures kehtivate sugulussuhete skeemide analüüsiks. Todorov: tees lugude grammatikast. analüüsinud läbi suure hulga narratiivset materjali, dekameroni novellide grammatika, kriminaal romaanidel. Tema väide: sarnande Proppi omaga. On olemas universaalne lugude grammatika. igasugune lugu on kõneakti taoline manifestatsiooni, mis ei suuda reeglitest kõrvale kalduda. Ilmneb: skeemi ja analüüsivat grammatikat on Holliwoodu produktsioonis kerge kasutada. annab ammendavaid vastuseid tekstide vaatlemisel.
ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid Riik (regnum) Hõimkond (divisio e. phylum) Klass (classis) Selts (ordo) Sugukond (familia) Alamsugukond (tribus)
väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis) · Selts (ordo) · Sugukond (familia) · Alamsugukond (tribus) · Perekond (genus) · Liik (species) (lühend sp.) · Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) · Teisend (varietas) (var.) · Vorm (forma) (f.)
abistada siis, kui abistatavad on abistaja lähisugulased. • Paljud linnud kasutavad hoiatushäälitsusi üksnes pesitsusajal, kui pesas on nende otsesed järglased • Rohtlahaukurid kasutasid hoiatushüüdeid vaid siis, kui koloonias leidus nende lähisugulasi; kodukolooniast hajunud noored isased ei hakanud uues koloonias hoiatama enne, kuni sinna oli sünnitatud nende endi järglasi. Eusotsiaalsed loomaühiskonnad – kõige reljeefsemalt tuleb sugulussuhete tähtsus loomaseltsingute sotsiaalsete suhete vormimisel esile eusotsiaalsete ehk ühiseluliste kiletiivaliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad) kolooniates. Mesilaste (nagu ka kõigi teiste kiletiivaliste putukate) isastel ainult üks, emalt pärinev kromosoomikomplekt, seevastu emastel (nii kuningannal kui ka töölistel) on kõiki kromosoome kaks komplekti, millest üks on saadud emalt, teine isalt (nii nagu inimestelgi)
seisundid on võrreldavad. Kaitsetust/ebaturvalisust käsitletakse sotsiaalpoliitilises kontekstis traditsiooniliselt kui inimeste ohutuse/kaitstuse puudumist, mida põhjustavad erinevad riskid ja ohud (Lahikainen & Kraav, 1996, 111), turvatunne võib tegeliku kaitstusega olla kooskõlas, aga täielikku vastavust selles olla ei saa. Turvalisuse olemus ilmneb läbi ebaturvalisuse/kaitsetuse dimensioonide, neid võib fikseerida · Inimsuhted - pere- ja sugulussuhete ning muude Kaitsetuse lahutamatu osa on hirm: see on enda ja inimsuhete välismaailma suhete väljendamisviis ja igas vanuses teatud probleemid, üksindus, suhte katkemine, lähedase määral paratamatu osa elust (Lahikainen & Kraav, 1996). inimese Et mõista turvalisust laste aspektist, tuleb keskenduda
interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Humanitaarteadustes toimus “lingvistiline pööre” märgatav 70-ndate aastate algusest. Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon – iseloomustavad õiguse ja keele vaheliste sidemete raskuspunkte. Nii õigus kui keel põhinevad teatud reeglitel. Võrdluse (õigus «-» keel) võib rajada reeglite endi kehtimisele. Samas jääb ilma õiguse ja keele valdkondade reeglite tundmiseta “sugulussuhete” konstateerimine pinnapealseks. Juriidilise semantika või juriidiliste tekstide-mõistete semantika pole tehniliselt lahendatav interpretatsiooniprobleem. Teisalt ei saa juriidiliste tekstide- mõistete semantika piirduda üksnes õiguskeele kriitikaga, mille käigus kaheldakse võõrsõnade, uudissõnade, keerulise süntaksi jms. käsutamises. Õiguse ja keele vahelised seosed pole taandatavad paljale kriitikale. Loobumine õiguskriitikast kui keelekriitikast ei
annaabi.ee 
