või lapselaps?). Tekkis segadus hierarhias. Intsesti tabuga sooviti tugevdada ka arengupotentsiaali "võõras veri" toob juurde genofondi täienemise. Intsesti tabu kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. * Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe tabu, kuid erineda võib sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Hõimudevahelised abielud. Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil ning sellele näib viitavat ka eskimote "külalislahkus" külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist.
9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused. 10. Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid 11. Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused: 1. Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis 2. Olemasolevate geenide kordistumine ja koopiageenide hilisem muteerumine 3. Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel 4. Lisakromosoomide teke Tinglikud võimalused: 1. Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine:
samasuguseid fossiile on leitud väga vanadest kivimkihitidest - Nendel liikidel pole elavaid väga lähedasi sugulasliike - Latimeeria suguluses roomajate, imetajate ja kiiruimsete kaladega - Hõlmikpuu paljasseemnetaim ilma okasteta, sugulasliigid surid välja dinosauruste ajal Muud evolutsioonitõendid - Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust: *mida sarnasem anatoomia, seda lähedasem sugulusaste ja seda hiljutisem nende ühine esivanem (Nt: elevant ja mammut) - Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid erineva ülesandega, nt selgroogsete jäsemed (linnu tiivas on samad luud, mis imetaja esijäsemes) - Analoogsed elundid erineva päritolu, kuid sama ülesandega. Nt kärbse ja linnu tiivad ehituselt erinevad, kuid ülesanne sama = ei ole omavahel suguluses - Mandunud organid ehk vestiigiumid ehk rudimendid esialgse
3. probleem: võrreldavate liikide fülogeneetiline seotus. Mingite tunnuste koosesinemine fülogeneetiliselt lähedastel (ehk sugulas-) liikidel ei pruugi tuleneda sellest, et need tunnused on omavahel olemuslikult seotud, vaid lihtsalt sellest, et lähedased liigid on kõik need tunnused pärinud oma ühiselt esivanemalt. Seepärast on liikide valimisel võrreldavatesse rühmadesse oluline jälgida, et ühes rühmas ei oleks liikidevaheline sugulusaste oluliselt suurem kui teises rühmas, st võrrelda tohib vaid võrreldavat. Lahendusteks võiks olla, kui • võrrelda liikide asemel perekondade keskmisi tunnuseid • või kaasata võrdlusse igast perekonnast vaid üks juhuslikult valitud liik. Nii tagaksime selle, et “võrreldaks võrreldavaid”, st fülogeneetiliselt sõltumatuid üksusi. Sarnasus võib olla tulenenud kahest põhimõtteliselt erinevast mehhanismist:
68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71
Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi. Ohverdamispaigas viljastas ta kusemisega maad. Ta pillas oma kuldse sarve maha ja lausus: See on tshiigr - Meandashi tundur! 4 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane, kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil
68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71
o Mõõtmise reliaablus suureneb - Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud - IQ päritavus keskklassis on 50%, kehvema elujärjega inimestel väiksem - Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust. Sternbergi väitel N-liidus päritavuskoefitsendid märgatavalt kõrgemad - Intelligentuse päritavus 2015 - Ülegenoomne kompleksomaduse analüüs: alternatiivne võimalus päritavuskoefitsnedi leidmiseks, kus sugulusaste tuletatakse inimeste geneetilisest sarnasusest. Selliselt leitud päritavus on intelligentsusel ca 30%ˇ - Genome-wide polygenic score GPS – ülegenoomsel uuringul põhinev intellientsuse skoor mis kombineerib infot väga paljudest teadaolevatest intelligentsusega seotud polümorfidest - Päritavus suureneb elu jooksul – 20% lapsepõlves, 80% vanemas eas – isiksuseomadustega vastupidi - Intelligentsus ühendab geneetilisi efekte erinevatele elementaarvõimetele
järglaspõlvkondades, lähtudes vanempõlvkonna alleelisagedusetest, briti matemaatik Godfrey H. Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg avaldasid 1908. aastal sõltumatult uurimistööd pop alleeli- ja genotüübisageduste vastastikused sõltuvussuhted 373. Geneetiline konsultatsioon: võetakse sugupuu uurimisel arvesse eksperdiotsuse tegemisel mitte ainult tunnuse pärandumise tüüp ja vanemate sugulusaste, vaid ka uuritava tunnuse sagedus, saab haiguse avaldumise riski välistada või anda hinnangu kui palju kordi on risk teatud haigusega järglase saamiseks suurem populatsiooni keskmisest, dominantne tunnus avaldub ülalt-alla põlvkonnast põlvkonda, retsessiivne üle põlvkonna 374. Geograafiline isolatsioon: nt ookeanisaarestik, jõgikond, kliimavöötmed, populatsioonid on jaotunud
Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid Lähedaste sugulaste vahelised
naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud – armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid Lähedaste sugulaste vahelised
vähem varieeruva järglaskonna, sest nad pärandavad kõikidele järglastele samu alleele, mistõttu tunnuste lahknemist ei toimu. 4.7. Välisaretus ehk autbriiding ja heteroosi mõiste Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse puhul populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete (Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenäosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. Heterosügootsuse suurenemine mõjub positiivselt loomade kohanemisvõimele, elujõule, kasvuintensiivsusele, paremale sigivusele ja produktiivsusele. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse
soome-ugri keeled, turgi keeled (Türgi juures). Kõige suuremat tähelepanu pööratakse alati keelele. Selle alusel suur osa inimesi ka määrab end. Keelenähtusi on raske dateerida. Juurte otsimisega tegelevad keeleteadlased ja ka antropoloogid. Nüüd on siia lisandunud ka geneetikud, kes saavad tänu dna-uuringutele kindlaks teha teatud varieerumisi eri rahvaste juures. Seetõttu on neil ka võimalik määrata erinevate rahvaste, kultuuride sugulusaste. 1990. aastatel loodi uus mudel Eesti ajaloost. Vanem õpetus Soome-ugrilastest pärineb 19.sajandi esimesest poolest, mil Mattias Kastree pani kirja, et soome-ugrilased on mongolite järeltulijad või vähemalt ida-euroopast tulnud. Kui aga inimesed käisid Ida- ja Põhja- Venemaal leiti, et ka seal on soome-ugrilasi. 19.saj hakati kujutama keelepuu mudeleid, kus iga keel pärineb mingist varasemast sama keele tüvest, alguses liiguti lihtsalt edasi ja edasi.
kiletiivaliste putukate kolooniates. Näit. meemesilase peres muneb ainult üks sigimisvõimeline emane (nn. mesilasema). Haplodiploidsus tekitab olukorra, kus suguluskoefitsient ülejäänud liikmetega grupis on nii suur, et tasub töölistel investeering õdedesse oma geenide levitamise seisukohast ära rohkem kui investeering iseenda järglastesse. Sugulus eusotsiaalseil imetajail. Elavad suurte gruppidena ja samamoodi on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Keskmine sugulusaste väga suur. N:paljastuhnur Sugulaste äratundmise mehhanisme loomadel. A)ruumiline lähedus - paljudel loomadel, kelle noorloomadel pole kalduvust hajuda, tasub pidada oma sugulasteks isendeid, kes paiknevad ruumis temaga lähestikku (n ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest) B)fenotüübi kõrvutamine - isendi välimust, lõhna vms. võrreldakse oma vanemate, õvede, kolooniakaaslaste või iseendaga (n: eeltoodud paljastuhnurite näites toimub
paljude isikute põlvnemisel ühest või mitmest ühisest esivanemast. Faktiline - bioloogiline e. Veresugulus Juriidiline/õiguslik - tsiviilsugulus Kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik http://www.eki.ee/dict/ekss/ekss.html. Sugulusliin Otsejoones sugulus isa- poeg, vanaisa-lapselaps Ülanev Alanev Külgjoones õde-vend (ka poolõde-vend) Sugulusaste ülanejate ja alanejate sugulaste vahel olev sündide arv. Hõimlus Abielu kaudu abikaasal ja tema sugulastel tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega ja teise abikaasaga: Faktiline Juriidiline KoosRS ,,PKS § 80(1¹) Ühe registreeritud elukaaslase sugulased on teise registreeritud elukaaslase hõimlased." Hõimlusliin; hõimlusaste 34
PEREKOND Sugulus · sugulus side inimeste vahel, mis põhineb ühe isiku põlvnemisel teisest või paljude isikute põlvnemisel ühisest esivanemast: faktiline - bioloogiline e geneetiline e veresugulus juriidiline tsiviilsugulus, sh sotsiaalne sugulus · sugulusliin: otsejoones sugulus: · ülenev · alanev külgjoones sugulus · sugulusaste Hõimlus · Hõimlus - abielu kaudu abikaasal (ja tema sugulastel) tekkiv õigussuhe teise abikaasa sugulastega (ja teise abikaasaga): faktiline juriidiline · Hõimlusliin · Hõimlusaste · 1.3 Suguluse ja hõimluse õiguslik tähendus Põlvnemine põlvnemine - indiviidi pärinemine oma eellasest, mis on seaduses ettenähtud korras tõestatud: geneetiline põlvnemine (PKS § 38 lg 2 ja 3)
249. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
382. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad, on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. (PKS § 80) 383. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? Täisealised isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased on kohustatud ülalpidamist andma alaealisele lapsele. Samuti põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist jätkavale täisealisele lapsele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja muule
annaabi.ee 
