Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul. Kui sul on avastatud suguhaigus, peaksid kindlasti teavitama ka oma seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid
Herpesviirust ja HI-viirust, mis samuti levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal, ei ole võimalik välja ravida. Kui olete nakatud mis tahes seksuaalsel teel levivasse infektsiooni, peate hoiatama oma sekspartnerit/ sekspartnereid, et ka nemad saaksid lasta ennast arsti juures kontrollida ja vajadusel ravida. Kuidas nakatutakse? Seksuaalsel teel leviva infektsiooni võib saada nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekorras olles. Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal
Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas
edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega · Gonokokke saab tuvastada mikroskoobi abil kusitist, emakast, kurgust või pärakust võetud kaapest KLAMÜDIOOS
1. Mis on sugulisel teel levivad nakkused? 2. Leia 10 sugulisel teel levivat haigust. Täida nende kohta tabel. Haigus Nakatumine Haiguse Nakkuse Ravi avaldumine/sümptom avastamise viisid id Klamüdioos Klamüdioosi *iseloomulik klaasjas voolus Klamüdioosi tekitab ravitakse antibiootikumidega. tekitab ja valulik urineerimine. bakter Chlamydia Enamik arste soovitab peale bakter Chlamydi *Kaebused tekivad 1-2 trachomatis. Proovid ravi lõppu teha a trachomatis nädalat peale nakatumist. võetakse kontrollanalüüsid. Ravida on
põhjustavad surma. Esinemine sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused
SUGULISEL TEEL Sugulisel teel levivad nakkused Bakterinakkused: LEVIVAD NAKKUSED Gonorröa Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit
kasvajad, mis põhjustavad surma. ESINEMINE Sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS KAEBUSED 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. TÜSISTUSED Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad
partneriga. Mis on AIDS? • - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on väikesed haavandid. • Haigusnähud võivad korduda (sageli samas kohas), sest viirus jääb organismi püsima. • Herpest ravitakse viirusevastaste preparaatidega, mida tavaliselt
areneda viljatus. Samuti võib suureneda emakavälise raseduse risk. Kroonilise, väljaravimata nakkuse tüsistusteks meestel on eesnäärme- ja munandipõletik, mis omakorda võib põhjustada viljatust. Klamüdioosi ravi vajavad kõik partnerid üheaegselt. Gonorröa e. Tripper Gonorröa tekitajaks on rakusisene bakter nimega Neisseria gonorrhoeae. Üks sagedasemaid gonorröa tunnuseid naistel on halvalõhnaline voolus, kaasneda võib ka sisemiste suguteede ja kuseteede põletik, mille tundemärgiks on valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus. Meestel võib esineda põletav valu urineerimisel ja mädaeritus ureetrast. Sarnaselt klamüdioosile võivad ka gonorröa korral nakkuse sümptomid peidetuks jääda. Vaevusteta haiguse kulg jääb aga tihti patsiendile endale märkamata ja ta ei pöördu õigeaegselt arsti poole. Pikaks ajaks ravimata jäänud gonorröa
Millega on tegu? Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Herpes Mis see on? Tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: üks tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele. ,,tänu" suuseksile on võimlik, et huuleherpes kandub ka suguelunditele. Ainult veerandil nakatunutest tekib herpeetiline lööve, ülejäänutel haigusnähud puuduvad. Kuidas ja millal avaldub? Esimesed haigustunnused ilmnevad 3-7 päeva jooksul pärast nakatumist. Tunnused: esmalt ilmub sügelev laiguke
Suguhaigused Süüfilis KAEBUSED 34 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad
I Mehe ja naise sisemised ja välised suguelundid (joonised)! II Sugulisel teel levivad haigused! 1. Millisesse kolme kategooriasse jagatakse sugulisel teel levivad haigused nende leviku järgi? Viirused, parasiidid, bakterid 2. Millised haigused kuuluvad parasitaarsete, bakteriaalsete, viiruslike haiguste alla? Millist haiguste rühma ei ole võimalik lõplikult välja ravida? Parasitaarsed(ravitav)- trihhomonoos, kubemetäid Bakteriaalsed(ravitav)- süüfilis, klamüdioos, gonorröa ehk tripper Viiruslikud(pole ravitav)- kondüloomid, HIV, herpes, B-hepatiit 3. Nimeta kolm klamüdioosi, kolm gonorröa, kolm genitaalherpese sümptomit. Klamüdioosi sümptomid: 1) Naistel võivad esineda natuke suurem voolus, tsükli- või urineerimishäired. (kuid enanmasti tunnused puuduvad) 2) Meestel valulikkus urineerimisel. 3) Meestel ebamugavustunne või sügelus kusitis. Gonorröa sümptomid:
rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond. Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte. Juba põetud haigus ei anna nakatumise vastu immuunsust. Kui mingid haigusnähud tekivad, avalduvad need 2 kuni 30 päeva jooksul pärast nakatumist. Meestel väljendub see valulikus urineerimises ja kollakas-valge eritise väljumises peenisest. Mõnel juhul võivad ka munandid paistetada. Naistel esineb valulik urineerimine, tupevoolus või veritsemine tsüklite vahel
nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused
seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B, mis arenedes osutub väga tsiseks, vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. 3 Eesti levinumad nakkushaigused
kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi
Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas.
Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis. Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid. Neiu hügieen e. puhtuse pidamine: Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid!
Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED
koorikuid. Riidetäi on peamine tüüfuse edasikandja. Riidetäide puhul on oluline riided hoolikalt pesta ja seestpoolt triikida. Naha seisundid · Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergiseerivat toimet ja tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga. · Kubemetäid pesitsevad tavaliselt kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele. Kubemetäid on hallikaskollaka värvusega, umbes 23 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munades. · Riidetäi puhul hakkab arenema nahapõletik ja mädanik, tekivad kärnad. Mõnikord kaasneb sügelistele ka nõgestõbi, tekitades kehale kublalise lööbe, mis levib eriti kõhunahal naba ümber ja tuharatel. Kaebused · Täidega nakatunu tunneb oma peanahal kerget kõdi ja mõningast liikumist
13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3.Loote varustamine antikehadega 4.Toodab hormoone 14)Teratogeenid Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus. a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos. • Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. b)keemilised teratogeenid • Alkohol ja narkootikumid • ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. • Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. c)füüsikalised teratogeenid • Alajahtumine ja kuumarabandus • Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. • Kiirgused-– röntgen-, UV-kiirgus.
kohe, kui miski enam hea ei tundu. Eesmärk ei ole vahekord, vaid läheduse kogemine ja teineteise kehaga tutvumine, eelmängu õppimine ja valmidus kogeda ühiseid naudinguid ehk petting. - Üheksas aste: valmis seksuaalvahekorraks Leitakse partner, kellega ollakse valmis seksuaalvahekorda astuma. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid, nende sümptomid: - Gonorröa Naistel: paar päeva või kuni kaks nädalat peale nakatumist võib tekkida suguteedest eritis või voolus, mis on kollaka või roheka värvusega ning kusiti võib olla urineerimisel valulik. Meestel: eritise esinemist peenisest või on urinieerimine valulik.Gonorröa on ravitav. -Klamüdioos Naistel: võib esineda rohkem voolust, suurem verekaotus mensruatsiooni ajal , veritsemist peale seksuaalvahekorda, valu alakõhus. Meestel: võib esineda eritust, valulik urineerimine -Süüfilis kolme staadiumiga kulgev infektsioon. I võivad tekkida haavandid, mis võivad
- Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks. Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas - Viljastatud munarakk areneb munajuhas - Seemnerakud sisenevad tupe kaudu - Laps sünnib läbi tupe - Emaka kokkutõmbed kutsuvad esile sünnituse - Munarakke toodetakse munasarjades - Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas - Suguhormoone toodetakse munasarjas - Munarakk liigub emakapoole läbi munajuha - Emakat ühendab väliste suguelunditega tupp Partenogenees ehk neitsisigimine - uus isend areneb emastel viljastumata munarakust. Kannavd pooli ema geene, pole identsed.
(erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis. Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid. Neiu hügieen e. puhtuse pidamine: Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhna-ja värvaineid ! Pilet 5 1. Vaimne tervis, vaimne töö. Väsimus. Vaimne väsimus. Vaimne tervis
Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
