majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õiglusliku süsteemi loojana; - Uusparempoolsus – toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda
b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c) ta peab kaitsma keskvõimu huve. 37. (Suunav) eelreguleerimine on a) seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine; b)seaduste ja regulatsioonide kehtestamine; c) valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine. 38. (Korrigeeriv) järelreguleerirnine on a) turuväline ja strateegiline; b) turuväline ja taktikaline; c) turusisene ja taktikaline. 39. Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on a)subsidiaarsusprintsiip; b)ortoliberaalne doktriin; c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht. 40. Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid; b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid; c) see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a) väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste,
b) kindlustavad kindlustusfirmad; c)saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a) järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c)suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 39.Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on a)subsidiaarsusprintsiip; b)ortoliberaalne doktriin; c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht. R 67.Risk on a)kvantitatiivne ja mõõdetav; b)kvalitatiivne ja mittemõõdetav. c)kvantitatiivne ja mittemõõdetav 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a)kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c)riigi vähene võimekus. 43.Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne,
10 Keskkonnaalased õigused 12 11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20
igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. KOV funktsioonid: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. KOV ülesanded: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. Teemasid eksamiks:
Unitaartasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab unitaartasand Konföderatsioonid- riikide liidud, kus teatud otsuseid võetakse vastu kesktasandil Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Subsidiaarsusprintsiip: funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil Valitsemine, riik ja majandus Heaoluriik: Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne v.hese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul)
sotsiaaldemokraatia toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; uusparempoolsus toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; konservatism toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad
17. Peteri printsiip tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine; poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 19. Valitsemise detsentraliseerimine tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust; tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust. 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil. 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel; Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel; kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel. 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? -Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab; kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud. VALITSEMINE 1
Lisaks on ebaefektiivsuse allikaks avalikus sektoris puuduvad hinnad, mis ei paiguta ressursse optimaalselt. Avaliku sektori organisatsioonidele on sageli iseloomulik madal tööproduktiivsus, tööst kõrvale hoidumine, töötegemise teesklemine, onupojapoliitika, korruptsioon jpm. Samuti on suur tõenäosus, et avalikku hüvist toodetakse vähem ja/või kehvema kvaliteediga kui vaja või vales sortimendis. 16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem
kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 164. Vertikaalne võimude lahusus, KOV autonoomia ja subsidiaarsusprintsiip Vertikaalne võimude lahusus - Selle all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud. KOV autonoomia - KOV-d otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat. Subsidiaarsusprintsiip - Ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete
73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74. Mis on subsidiaarsusprintsiip? Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur, keskkond,ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid
c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otsta d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil d. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist a. kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel b. Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel c. ministeeriumi ja selle allasutuse vahel d. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 22
toovad pigem kasu jõukatele. Kui käibemaks toidule oleks 5%, siis suhteliselt saaks kõige rohkem kasu esimene detsiil, absoluutselt aga kõrgemad detsiilid. Pretsedendijuhtum – kui Kohus on juba sarnast juhtumit lahendanud, siis järgmised juhtumid lahendatakse sama pretsedendi alusel. Kaudsed maksud on ühtlustatud EL-s, sest mõjutavad rohkem majandust. Juriidilise isiku tulumaks – eesmärk vältida topeltmaksustamist (kapitali ja sissetulekutulu), direktiivid: subsidiaarsusprintsiip, ühtlustamise direktiiv, EÜ lepingu ülimuslikud sätted: diskrimineerimise vältimine, tööliste, kapitali, toodete ja teenuste vaba liikumine. Kui seadus on vastuoluline (üks ütleb piirata, teine mitte), siis rakendada tuleb seda, mis piirab inimesi kõige vähemal määral. Kohtulahendid on mõjutanud erinevaid kohalike maksuseaduste aspekte: maksusoodustused, topeltmaksustamine jne. Liikmesriikide surve ja kahjulik maksukonkurents: 1) piirideüleste ettevõtete
Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini. Eestis väljendus see kohalike omavalitsuste puhul, kes otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.1.4.2 KOV Demokraatia ja subsidiaarsusprintsiibi oluline väljendus on KOV roll ühiskondliku elu kujundamisel. Kohaliku elu küsimuse dtuleb lahendada KOV iseseisvalt. Toimuvad kov volikogu valimised.
ilma ränkade lihtsustamisteta (lihtsustav eeldus: kõik minu partnerid käituvad eetiliselt, millest mänguteoreetilise matemaatika abil järeldub, et ka minul on kasulik käituda eetiliselt) osutuks ülesanne liiga keeruliseks. Ideaaljuhul peaks muidugi kehtima põhimõte: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik (subsidiaarsusprintsiip), et tagada konkurents turul ja sotsiaalne ning ökoloogiline tasa- kaal. Majandus ja sotsiaalne kord nii piiravad kui ka täiendavad teineteist. Majandus ilma sotsiaalsete garantiideta ohustab ühiskondlikku tasakaalu. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad looma tagatisi seal, kus üksikisik seda ise teha-kanda ei suuda. Sotsiaalseid riske aitab tänapäeva
võimuvolitustel on samuti riik. Riigil on õigus teostada järelevalvet tema poolt antud ülesannete täitmise üle. Kehtiv põhiseadus koosneb mõlemast teooriast ning ka muude omavalitsusteooriate sünteesist. Kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine ning kohaliku omavalitsuse funktsioonid on oma iseloomult kogukondlikud funktsioonid. Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsusprintsiip, mis tähendab, et funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil. Funktsioonide delegeerimine subsidiaarsusprintsiibi alusel toob pidevalt kaasa kohalike omavalitsuste vastutuse suurenemist ja rolli tähtsustumist avalike teenuste osutamisel. 14.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem Kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on põhiseadusega tagatud iseseisev pädevus ning ülesanded
pädevuste eristamine ülesannete diferentseerimise järgi on võimatu (kahtluse korral võib siin eeldada ülesande kohalikkust) - subsidiaarsuse printsiip kohaliku ja riigielu küsimuse eristamine on komplitseeritud eelkõige siis, kui õiguskorras puudub selles osas vastav õigusnorm. Eksisteerib seadusega vääratav eeldus selle kohta, et sellistel juhtudel on tegu kohaliku elu küsimusega. Sellise seisukoha omaksvõtule suunab mh subsidiaarsusprintsiip. - ajalooline meetod avaliku ülesande olemusliku kuuluvuse üle saab teatud määral otsustada ka ajaloolist meetodit kasutades: vaadatakse, milline on ajaloolises plaanis olnud ühe või teise ülesande pädevuskuuluvus. - võrdlev meetod piirjuhtumite korral tuleks vajadusel arvestada ka avaliku võimu eri tasandi institutsioonide pädevuse seotuse ehk asjaomasuse ülekaalu, niivõrd kui pädevuste eristamine ülesannete diferentseerimise järgi on võimatu
annaabi.ee 
