muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. Läbi “tarbimisrituaalide paljastab subkultuur oma ‘salajase’ identiteedi ja kommunikeerib selle keelatud tähendusi. Nii neid tarbekaupu subkultuuris põhiliselt kasutakse ja see neid ortodoksematest kultuurilistest moodustistest eristabki Iga inimese välimust analüüsides on võimalik leida selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest. Subkultuuriline stiil kollektiivse identiteedi väljendusena on aga tõlgendamist nõudev eksponaat, mis demonstreerib, et koode saab kasutada ja ära kasutada. Teiseks vaatles ta stiili bricolage’ina (Lévi-Strauss; selle sõna algne tähendus viitas põlisrahvaste hõimude praktikale anda arusaamatule hõimu olemasolevasse maailmapilti sobituvaid tähendusi, kiskudes arusaamatu välja selle algsest kontekstist). Subkultuuriline stiil kohandas enesele sobivaks hulgaliselt sümboleid, andes
paremini hakkama saada, kui nad eemalduvad teistest inimestest oma rahuliku olekuga. Nad ei taha tavaliste inimestega suhelda. 13. Kas sellel subkultuuril on olemas “sõpruskultuur”, st. mingi teine subkultuur, millega ollakse lähedastes ja heades suhetes? KIRJUTA SIIA:Minu arvates küll ei ole emodel olemas mõnda“sõpruskultuuri“.Emod hoiavad pigem omaette ning nad ei pea vajalikuks teistega suhtlemist. 14. Kui selle subkultuuri liikmed loovad romantilisi suhteid, siis kas partneri subkultuuriline kuuluvus omab selle juures tähtsust? Millise subkultuuri esindajatega seda tavaliselt tehakse? 2 KIRJUTA SIIA:Mina tean oma endisest koolist noori, kes olid emod. Emod hoidsid pigem omaette ja kui nende kultuuri mõnel liikmel tekkis suhe, siis see oli ka ainult emode vaheline.Aga tean ka et emod on ka nö „tavaliste“ inimestega romantilisi suhteid loonud. 15
c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii. Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineerimatumal intellektuaalsusel. iii. Subkultuurisisene eristumine: 1. Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. 2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid)
Avaldub- kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast: Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisiseselekommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus: Tarbimine ning keskkonnakahju Hüpertarbimine/ületarbimine Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik ühiskond
subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism - tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). • Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus
tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine Subkultuuride eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid) Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) Omavahel tihedalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili seotuse järgi) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460
samuti turistidele. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). – Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Enese eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel , et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline-kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy - ; nu-; trash - ; death -; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 8. Loeng Turg ja raha
Kaasaegne maailma sunnib inimesi oma identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajanes materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine - Hierarhiline kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele - Alastiilide järgijad spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavymetal, numetal, deathmetal jne - Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames
o Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). - Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). o Subkultuuriisene eristumine - Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. - Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). - Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
– Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). Subkultuurisisene eristumine: Subkultuurisisene eristumine: – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-;
poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles :
poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles :
poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles :
5. Strukturaalse klassikonflikti teooria 6. Alamklassi teooria (vt. Sissejuhatus sotsiaalpoliitikase, teema „Vaesus“) Vaesuskultuur kui subkultuur Kuigi vaesus maal on statistilises mõttes ulatuslikum kui linnas, on ta linnas paremini nähtav. Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms) 3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv) Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused 1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna 2
* kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<= progressi idee ei ole kadunud, vaid ,,asistunud"/muutunud materialistlikumaks, kuna võrdsuse moment on jäänud üha rohkem tahaplaanile)? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? - Marx (ja teatava vaikse heakskiiduga võib-olla isegi enamus sotsiolooge): baas ,,lõppkokkuvõttes" (sellest varsti rohkem!) määrab pealisehituse. - Karl Marx (1813-1883) & Friedrich Engels (1820-1895): dialektilise materialismi teooria. Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism
Monopol/võistlus/vabadus riigi poolt või turu poolt? 11 Kui ühelt poolt me visualiseerime ja inimlikustame logosid, kandes neid t-särkidel, n.ö kasutades maailmast näpatud märke omaenda kastme maitsvamaks tegemisel (Certau 1988), siis teiselt poolt pakume me firmadele lihtsalt tasuta reklaamipindu (Susan Willis 1993): ,,ei ole kultuuri ilma logota, ühiskond väärtustab korporatiivset rohkem kui inimlikku" 6. Noorte subkultuurid Frankfurterid arvavad, et tarbimine on passiivne. Subkultuuriline lähenemine nätiab, et tarbimine on aktiivne. Dick Hebdige(1979) Subculture. The Meaning of Style Jean Genet, kuulus Prantsuse kunstnik ja kirjanik, oli vangis ja talt leiti tuub vaseliini. Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli.
üksteise ees ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Grupi kohanemine keskonna ja ajaloo mõjudega eesmärgiga säilitada grupi eksistents. - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see, mida inimene õpib - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Subkultuur (subkultuuriline kohandumine) ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Oma olemuselt subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna algrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. nt rassilised, religioossed, etnilised vähemused.
kultuuripara- digmad, mis mõjutavad paljusid kultuure ja rahvaid suhteliselt pika aja jooksul. 78 Regionaalne – lähestikku elavate ja looduslike tingimustega seotud ühiskondade vastasti- kused mõjud. Rahvuslik – paljurahvuselise ühiskonna sisemised mõjutused. Grupiline – ühiskonna alagruppide mitmekesisus ja gruppide omavahelised mõjutused, subkultuuriline kohandumine. Perekondlik – eri perekonnatüüpide mõjutused. Individuaalne – indiviidide mõjutused. Kõik need kultuurilise kihistumise tasandid on omavahel keerulises hierarhilises ja horison- taalses vastastikuses toimes. Suurtes ja keerukates ühiskondades kujunevad ka eristatavad poliitilised subkultuurid: regionaalsed; etnolingvistilised; sotsiaal-majanduslikud; religioossed;
annaabi.ee 
