„Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti: Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik – raske on eristada majanduse kategooriaid - millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, mis on seotud ühiskonna muutustega. 18. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi
kontekst Kontrollitavad tunnetusprotsessid · tahtelised · aeglasemad · Pingutust nõudvad Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid Chalmersi teadvuse käsitlus Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. · "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. · "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega Unerütmid Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Taju sõltumine isiksusest · Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata
erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik - . Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Ruumiline - Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida?
35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahtelised, aeglased ja pingutust nõudvamad 38. Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid. TEADMINE - faktide leidmine, meeldetuletamine (tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita...)
ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondades tingib „õigluse“ kui uurimisobjekti esinemist neljas erinevas tähenduses: õiglus kui situatsioon – täpne tähendus „õiglus“ õiglus kui loomus – õigluspärasus õiglus kui omadus – õiglane õiglus kui väärtusstandard – õiglusidee
3 ISIKUTAJU PÕHIMEHHANISMID Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: kategooriate kohandamine; loogiline järeldamine; analoogiate kasutamine; empaatial põhinev isikutaju. Piia Maria Nahkur Isikutaju
(töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: · taju objekt (keda tajutakse), · taju subjekt (kes tajub), · tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine;
ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks. Seega on infotöötajate hierarhias esimesel kohal teadlased, leiutajad, õpetajad, ajakirjanikud, teisel kohal juhid, kontoriametnikud, juristid, maaklerid ning kolmandal kohal arvutioperaatorid, telefonipaigaldajad ja televiisoriparandajad. Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Nii näiteks pidi enne masinaajastut töötav lihttööline omama kogu informatsiooni näiteks tooli valmimise protsessist ning selline detailsus teeb keeruliseks ühte infotööd teisest eristada. Infoühiskond ruumi kaudu Kuigi infoühiskond on oma olemuselt ennekõike kontseptsioon, on sellel siiski sügavad geograafilised juured ning ruumil on infoühiskonna juures tähtis osa. Selle arusaama
pessimistlik süsteemi arendamine kõige ebasoodsamas olukorras; töövariant süsteemi arendamine pidades silmas vastutegevust negatiivsetele faktoritele, mille tekkimine on kõige tõenäolisem. Prognoosilise stsenaariumi raames on mõistlik välja töötada strateegia tagavaraks, juhul kui peaks ette tulema ootamatuid situatsioone. Kuna stsenaariumi koostamisel osaleb spetsialistide grupp, võib tekkida ebamäärasus seoses ekpsertide hinnangute subjektiivsusega. Stsenaariumi väärtus on seda kõrgem, mida vähem on ebamäärasust, st. mida rohkem on ekspertide hinnagutes üksmeelt. Pärast stsenaariumi valmimist on seda vaja analüüsida, mille tulemusena püstitakse eesmärgid , määratakse kindlaks kriteeriumid ning vaadeldakse alternatiivseid lahendusi. Analüüsimisel ja süsteemide prognoosimisel kasutatakse laialdaselt prognoosi graafi ja ,,eesmärkide puud". Graafiks nimetatakse figuuri, mis koosneb punktidest-tippudest, mis
vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 36. Teadvuse funktsioonid. 1)Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 2)Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid.
subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi
erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks võõras kultuuris olevad inimesed teevad nii või teisiti. Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele.“ View from nowhere“ - objektiivsuse negatiivsed ilmingud. Dialektiline objektiivsus sisaldab endas aga positiivset suhtumist subjektiivsusesse. Peamine tunnus: subjektiivsus on asendamatu objektide, asjade moodustamisel, loomisel. Eelistatakse tegemist vaatlemise asemel!!! Subjektiivsust on tarvis objektiivsuse jaoks. Heidegger – objektid saavad meile tuttavaks esmalt meie tegevusruumis maailmas, mitte läbi teoreetiliste mõtiskluste.
Jeremy Bentham - hea on see, kui võimalikult suur inimesi elab võimalikult hästi, seda kergem on neid valitseda, sest et nad ei kipu vastu hakkama. Mida suurem on see inimkiht, seda vähem on tarvis kedagi karistada. Stendhal ja Balzac kahetsevad, et aristokraatiat enam ei ole, et see sama kodanlik demokraatlik ühiskond nüüd juhib. 27.02.12 Romantismi esteetika. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest, siis siin on üks olulisemaid jooni kuntsniku imago. Romantismi ajal seoses tema subjektiivsusega kerkib esile kuntsniku aktiivsuse nõua. Romantiline kuntsnik ei sotsiaalne nagu oli valgustuslik kirjanik. Kuntsnik eemaldub ühiskonnast ja loob iseenda maailm, see maailm on kui hingeabi, sest selles maailmas hingeliselt olemine on kuntsnikule ja lugejale abiks ja aitab tal elada. Sellise esteetilise maailma looja on äärmiselt võimekas inimene - geenius. Romantismi üks iseloomulikke jooni on koolkondlus - tehakse rühmitused ja rühmitusel on kergem läbi lüüa
Sappho U 630 pärast 590 eKr Erinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, ,,püha Sappho", tütarlastekooli range õpetajanna, Aphrodite preestrinna.. Esimene teadaolev ja säilinud naisluuletaja Inspiratsioon paljudele (sh Roomas Catullus) Teemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud Säilinud üle 200 fragmendi Isiklikum toon seostub naiste kui grupi piiratud staatusega, mitte isikliku subjektiivsusega Ibykos U 576 pärast 522 eKr, kirjutas armastusest tegutses Samose türanni Polykratese õuelaulikuna (koos Anakreoniga). Türannid olid sel ajal aristokraadid, kes olid saanud väga mõjukaks ja suurema osa võimust enda kätte koondanud. Teistele aristokraatidele ei meeldinud, kuna nende mõju vähenes. Türannid edendasid kultuuri, pidasid luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi. Türanni nime
teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja orjalaevadel säilitati kultuur (Æ pigem ülemklass, kes ,,loomastub" a la de Sade; Æ Steinbecki ,,Vihakobarate" lõpustseen). Hegel: tegelikult on suhted dialektilised, mitte välised ja mehaanilised. Vajadused ehk subjektiivsus on objektiviseeritud läbi selle, et need võtavad materiaalse vormi. Maailm on selline nagu ta on sellepärast et meie oleme selle oma subjektiivsusega loonud. Vastandatuna liberaalsele ja positivistlikule maailmakäsitlusele, maailm on tõepoolest objektiivne, KUID kus elavad nende subjektiivsed soovid ja mis defineerivad neid omakorda. Seeppäraast ei saa tarbimist taandada ainult subjektidele, kes kasutavad objekte, kuna nad on omavahel seotud - on nad sellest teadlikud või mitte. Tarbimine on seega protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti (Miller 1987) Näide: Diderot efekt
Kuid ainult pimestatud inimesed võisid mitte mõista seda, et selline olukord seletub esmajärjekorras meie, sakslaste, kõikide jaoks üldiste põhjustega: need peituvad meie niinimetatud "objektiivsuses", meie ükskõikses suhtumises meie rahvuse probleemidesse nagu, muide, ka mõningatesse muudesse probleemidesse. Tsehhi vaimulikkond suhtub täiesti subjektiivselt oma rahvasse ja "objektiivselt" kiriku saatusse. Kuid saksa vaimulik vastupidi: ta on kogu subjektiivsusega andunud kirikule ja jääb täiesti "objektiivseks" oma rahvuse suhtes. Seda ilmin-gut märkame me meie keskel kahjuks ka tuhandetel teistel juhtudel. See pole üldsegi ainult katoliikluse eriline pärand. Ei, see kahetsusväärne joon sööb meil läbi peaaegu kõiki, eriti riiklikke ja vaimulikke asutusi. 56 Proovige vaid võrrelda, kuidas suhtub meie ametnikkond rahvusliku taassünni katsetesse ja kuidas
annaabi.ee 
