käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust.
Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv)
kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kõik pindmised nähtused kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Struktuure loob inimmõistus (inimmõistus kui struktureeriv mehhanism), struktuurid ei eksisteeri maailmas, need projitseeritakse maailmale inimteadvuse poolt. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks C. Lévi-Strauss: Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. Struktuuri iseloomustab: Terviklikkus (tervik on enam kui osade summa) Dünaamilisus (struktuur ei ole staatiline, muutuv, struktureeriv)
arusaadav, sellele on oma hind (siis kannatab täpsus). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja struktuuriteooria ülesehitamiseks, mille aluseks on uusimate probleemide keelefilosoofilised uurimused (struktureeriv õigusõpetus). Struktureerivat õigusõpetust kutsustakse ka Mülleri koolkonnaks. Struktureeriv õigusõpetus on post-positivistlik õigusmetodoloogia teooria, mis ei nõustu traditsioonilise positivistliku lähenemisega, mille järgi normi ainult tõlgendatakse
7 holistilist reintegratsiooni. Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge: emotsioone, tundeid, huvisid, väärtusi, iseloomu. Humanistliku õpetamise eripäraks on: Vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest; Armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine ning iseenda väärtuslikkuse tunnetamine; Õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis; Õppimise käigus eakaaslaste grupi kasutamine. Humanistlik eetika Oma tegude ja üleelamiste eest vastutuse enda peale võtmine; Inimsuhetes teiste inimeste vaateviiside tunnistamine; Eksistentsiaalne lähenemine – selle tunnistamine, et inimene elab ainult antud hetkes, Negatiivsete emotsioonide – valu, konflikt, kurbus, süütunne, raev jt – mäistmine osana
Mütoloogia tänapäeva kirjanduses ja kunstis: · mütoloogiline aeg ja ruum, tsükliline; mütos on tähtis algus · kultuurikangelase müüt · arvu- ja värvisümboolika · pärisnimede sfääri oluline laienemine- isel mütol teksti,müto maailmas on iga ese kordumatu, ainulaadne, igal asjal on Nimi · metamorfoos, muundumine- metamorfiline deemonlikkus prefiguratsioon-müüt moodust kirjandusteaduse aluse, müüdi struktureeriv osa kirjand teadus osaline prefiguratsioon- kus kirj teaduse üksikud elemendid on osaliselt müto tekstiga suhestatud
17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele
Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed sugulased d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur
informeeritud nõusoleku teema Erinevate etniliste gruppide ja samasooliste nõustamise teemad Retseptiravimite väljastamise õigused Psühhoteraapia tulevik, kuidas kujundada, kuhu suunata UUS TEEMA Probleemset paari iseloomustab negatiivsete käitumiste vahetus, viletsad kommunikatsioonioskused, ootused ja selektiivne tähelepanu, põhjuslikkuse omistamise kalded, kognitiivsed moonutused, ennustused, uskumused ja standardid (mis on ebafunktsionaalsed). Terapeudi roll on olla struktureeriv, õpetav, positiivseid ootusi kujundav, emotsionaalset õpetust pakkuv, liitu tasakaalustav. Raviplaani näide: ei tohi olla kõrvalsuhet, ei ühel ega mõlemal. Kui on erinevad ootused teraapia suhtes, ei ole mõtet raviplaani koostada. Kui on tõsine individuaalne probleem, siis tuleb see enne ära lahendada. Kui on mõni probleem, mis ei sobi paarprobleemi lahendamise mudeliga või kui paar ei ole raviplaaniga nõus. Esimene seanss võiks olla ühine
Kirjandus ei sobi eriti hästi strukturalistlike meetoditega analüüsimiseks. Strukturalistlikke kirjandusteadlasti huvitab eelkõige teksti tähendus ja selle (kunstiline) väärtus. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad. Inimmõistus kui struktureeriv mehhanism. Struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne. mõistmiseks Struktuuri iseloomustab: 1) Terviklikkus 2) Dünaamilisus 3) Eneseregulatsioon 44.Strukturalistlik lingvistika (Saussure) Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. Sünkrooniliselt. Langue keele süsteem Parole (kõne) üksikud lausungid Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega
Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge- emotsioone, tundeid, iseloomu. Ei tohi kasutusele võtta mingisuguseid strateegiaid, kuni õpilased ja õppejõud pole selleks valmis. Humanistlik õpetamine -vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest - armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine, iseenda väärtuslik tunnetamine - õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis - õppimine grupides Maslow oli veendunud, et õpetamine peab olema suunatud isiksuse täiustumisele, valiku- a keeldumisvõime arendamisele. Ta arvas ka, et maalikunst, muusika ja tantsud on väga kasulikud meie psühholoogilisele ja bioloogilisele identiteedi saavutamiseks. Oli tuntud ka õpetamisviisiga, mis aitavad kahandada hirmu, vabaneda enesesüüdistustest ning kahtlustest oma võimetes (relaksatsiooni
Terminite kasutamisel kehtib muuhulgas järjepidevuse nõue, et vältida süsteemi hägustumist ja ebaselgusi tõlgendamisel. Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda. Järjepidevuse nõue ei puuduta vaid üksiktermineid vaid ka nende liike ja tüüpe IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sissejuhatus: Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Eesti keeles ei piisa enam sõnu objektide, nähtuste jm tähistamiseks
Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad ühiskonna teooriad C. Levi-Straussi müüdi struktuur Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele
· negatiivne käitumiste vahetus · viletsad kommunikatsioonioskused · ootused ja selektiivne tähelepanu · põhjuslikkuse omistamise kalded · kognitiivsed moonutused · ennustused · uskumused ja standardid, mis ebafunktsionaalsed Paariprobleemide kognitiivne mudel Reaalsusele mittevastavad düsfunktsionaalsed ootused ja uskumused--rahulolematus-- negatiivsed automaatmõtted--negatiivsed emotsioonid ja siis tsükkel algusest peale. Terapeudi roll on olla struktureeriv, õpetav, positiivseid ootusi kujundav, emotsionaalset õpetust pakkuv. Raviplaani ei saa teha : · ei tohi olla kõrval suhet · kui erinevad ootused teraapia suhtes, siis pole mõtet teha raviplaani · kui tõsine individuaalne probleem · kui on probleem, mis ei sobi paariprobleemi lahendamise mudeliga · kui paar pole nõus raviplaaniga Esimene seanss peaks olema ühine, teine individuaalne (teemaks individuaalne
Õtekstid on keele kirjalikud väljendused, mida on võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta: - Nn kindlad juhused, kui tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras ei ole; interpretatsiooniühiskonnas (juristide hulgas) valitseb konsensus; - Nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Struktureeriv õigusõpetus IV-2. Praktilise semantika jur. aspekti tähendusest Eesti Õkorras Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded.
Organisatsioon tähendab sisuliselt sama, mis reeglite kogum ehk kõikide tööjaotusest ja koordineerimise vajadusest tingitud reeglite kehastus ja on seega ettevõtte eesmärkide 44 saavutamise vahend. Võib eristada kolme tüüpi reegleid organisatsioonis: · Organisatsioon eesmärkide saavutamiseks kehtestatud formaalsed reeglid; · Dispositsioon elementaarosade korraldamine, koordineerimine. Puudub struktureeriv toime; · Improvisatsioon ettevalmistamatult millegi tegemine või korraldamine. Improviseerimise sagedasemad põhjused: a) Jooksvad muutused, b) Täielik muutmise vajadus, c) Põhitingimuste eeldatavad muutused, d) Lahendusvariandi läbitöötamatus. Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse Protsessikeskne mõtlemine, mis omakorda jaguneb kaheks kitsamaks ja laiemaks tähenduseks
Techne ise kui selline on täislik, sest ta ei vaja midagi. Platonil vajasid techned üksteist, Plotinosel ei vaja, ehkki nad võivad kasutada üksteist. Aga inimene rakendab sageli technet puudulikult, mistõttu techne teosed võivad olla nõrgad. Kui kunstnik satub segadusse, hakkab ta arutlema ja techne enam ei loo, vaid nõrgeneb (sest vajadus mõtleda tekib kui mõistus väheneb), aga kui raskusi ega hämarust hinges ei ole, siis valitseb ja tegutseb techne. Plotinose techne on struktureeriv printsiip, mõistuslik vorm (logos), mia annab ainele korra, vormi, nii et tekkivad asjad saavad eksisteerida ja toimida selliselt, nagu see on asja loomuses vastavalt asja ideele. Kokkuvõtlikult ütleb Plotinos techne kohta 10 asja: Techne(d) on hilisem(ad) kui physis ja kosmos Techne peegeldab kõiksuse jumalikku korda, mille printiipi võib samuti nimetada techneks: Et kõigel on alatiseks mingi kord, tuleb järeldada sellest, mida me kõiksuses
annaabi.ee 
