filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali.
reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus. 43. Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof 44. Universaalide probleem- realism ja nominalism 45. Usu ja mõistuse vahekord- usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada; Mõistan selleks, et uskuda.
tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida. Nädal hiljem taipas ta, et oli eksinud, ja saatis stoilise rahuga pihiisa järele. Nagu väikesele Newtonile, ennustati ka Descratese´ile varajast surma ning ta surigi 11. veebruaril 1650.aastal Stockholmis. Kuusteist aastat hiljem otsustas Prantsuse valitsus tuua suure mõtleja põrmu kodumaale, ehkki Descartes´i eluajal teda valitsuse poolt vähe hinnati. Ilma Descartese suurepärase panuseta matemaatikasse ei oleks võimalik olnud selle edasine kiire areng. Lisa Kasutatud kirjandus
Maailmas valitseb saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis kui allub saatusele, sest "soostujat saatus juhib, tõrksat tõmbab"(Seneca, Moraalikirjad Luciusele, lk 444).Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailmasse.Tähtis on aru saada, mis on hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole üks ja teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Buber http://en.wikipedia.org/wiki/Epicurean_paradox https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:aovEH_0rMuYJ:alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia- eksam12.doc+boehme+kurjus&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShTCw2fJgWsVOXTqTAf 6fgmFR0AdWpWKJ9CDcz1fEyzNW42nUK5xZiRFhEQSyDoRKudWurMm6CQpeeTZRKwN bnZV0VqympJe- HvU1V3r7EEmWXl7vrnir6EeExCm2vkD6_4bzkB&sig=AHIEtbTauAA_IWA319P_L5nO2She zaPBMA http://et.wikipedia
Naised vastutavad veel ühe India maastiku iseloomuliku joone eest, nimelt lehmakookide eest, mida kütteks oskuslikult suurtesse virnadesse kogutakse. Vaatamata muljetavaldavale majandusarengule, elab tohutu hulk inimesi absoluutses vaesuses, seda eriti suurminnased, kui ka maal. Inimesed sõidavad ühistranspordiga, kuid vaesed kes ei jaksa nt. bussipiletit osta, sõidavad bussikatustel. Indias suhtutakse vaesusesse omalaadse stoilise alistuvusega, ma osal Lääne inimestel on raske mõista. Samuti võib mõnele külastajale olla võõras rüselemine, kuid Indias on see osa eluviisist. Ning muidugi annab igaüks teed hindude jaoks pühadele lehmadele. Lehmal on kõikjal eesõigus, jalutagu ta kesklinnas või üle kiirtee. India on maa, kus religioon ulatub kõikjale. Usk mängib igapäevategemiste juures elutähtsat rolli. Enam kui 80% rahvastikus on hinduistid. See on enam eluviis kui usk- pühad rituaalid ja
"Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987. a sündinud kolmikud Aare, Allar ja Asko. "Kui teada sain, et sünnivad kolmikud, oli uhke tunne," meenutab ema. "Olen ise rahulik, mees on asjalik ja toimekas ning ma ei arvanud, et me hakkama ei saa. Abikaasa Aivar suhtus kolmikute sündi stoilise rahuga, tütred olid elevil." 3 Kolmikute kokkutulekul on pere käinud vaid korra. Riigilt pole kolmikutele muud märkimisväärset abi kui kord kvartalis 600 krooni lisatoetust. Poiste sünni ajal aga toetas mehe töökoht Kunda tsemenditehas: Leedust tellis tehas kolmikute käru ja ostis kolm eritellimisel tehtud lapsevoodit. "Praegu elame kõik Kairele kaasa," rääkis ema. "Tal oli sihikul minna Pedagoogikaülikooli soome keelt
filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma. Ainus lohutus, mis saab osaks sellele, kes elab ja sureb stoa filosoofiat järgides, on uhkus selle üle, et ollakse vabanenud inimese ihulikkusest tulenevatest hirmudest ja minnakse oma vabal tahtel vastu vältimatule ja saatuse poolt toodule (nt. Zenon märgates, et hakkab
allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista
allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista
Kaksikud surid veel samal aastal ja tütar mõni aasta hiljem. Aurelius kirjeldab raamatus oma tütart, kui ,,haiglane titt", sest päris terve polnud see väiketüdruk kunagi. 150. aastatel sünnitas Faustina veel 2 tütart ja poja, kes suri mõni aeg hiljem. 161. aastal suri keiser Antoninus. Oma kahest kasupojast määras ta troonile Marcus Aureliuse. Tolle aegsed biograafid kirjutavad, et Aurelius oli vastumeelt troonile asuda. Ta tahtis jätkata stoilise filosoofia treenimist, kuid võttis kohusetruult vastu keisri tooli, tingimusel, kui ta jagab võimu koos oma kasuvennaga. See oli esimene kord, kui impeeriumi juhtisid kaks keisrit. Siiski jäi suurem sõnaõigus Marcusele. Peale troonile asumist sünnitas Faustina Marcusele ka kaksikud pojad T. Aurelius Fulvus Antoninus ja Lucius Aurelius Commodus, kellele ennustati väga suuri asju. Marcus Aureliuse valitsemisaastad algasid suure Tiberi jõe üleujutustega, aga palju suuremad
Baudelaire arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents). Baudelaire pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli
tavaliselt natuke kurjaks või pahaseks. Kui leiab aset vahejuhtum, mis on piisavalt tõsine, et kõigutada tema muidu nii vankumatut meelerahu, siis järgneb sellele pime raevusööst, mitte tavaline vihapuhang. Sõnn ja närvilisus Harva, kui Sõnn muretseb millegi üle, ärritub või närib närviliselt küüsi. Ta võib pisut mossitada ja tusatseda, kui asjad ei lähe tema plaani järgi, aga mitte keegi ei saa väita, et ta oleks närviliselt rabelev tüüp. Talle on omane stoilise rahuga liikuda seatud eesmärgi poole, ning miski ei suuda teda sellelt teelt väärata. Sõnn ja huumor Sõnni huumorimeel kipub olema häälestatud rohkem jämedakoelisele naljale. Peent huumorit ei mõista ta tihtipeale, kuid ta möirgab naerda, kui keegi libastub banaanikoorel või saab torditükiga vastu nägu. Sõnni huumor on maine ja heasüdamlik, ta on harva, kui üldse kunagi, õel ja kättemaksuhimuline. Sõnnist naine Sõnnist naine ei sea endale puht vaimseid eesmärke
aatomid liiguvad sisemise põhjuse tõttu (oma raskuse tõttu). Hedonism-. moraal mis kutsub üles elu nautima. Kiri ta kooli seinal ,,Rändaja, siin on sul hea . Ülimaks kireks on nauding". Nauding oli ka vaimne. Aga nautimisega tuleb jääda mõistlikuse piiresse. 11 3. Stoitsis häirimatu, võtab kõike stoilise rahuga. Vooruse mõõtja - Kiretu meelerahuga suhtuda kõigesse. Tuleb võtta stoilise rahuga kõike. Liidriks Xenon Kitionist (küproselt pärit). Stoitsism on ekleptiline õpetus ta ei ühe stiiliga, mitu stiili. Algeks pidasid tuld. Ekleptiline õpetus. Inimene on siis vaba, kui ta on hüljanud kõik kired, ta on apaatne ja kõike juhib saatus. kõik mis juhtub, juhtub nugunii. Muutus Roomas väga polulaarseks M. Aurelius oli vljapaistev stoik. Vana-Testament 39 raamatut: Kirjutati mitme sajandi joooksul
2.troop: erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. 3.troop: meeleorganite andmed on erinevad (välimus). 4.troop: maailma tajumine sõltub meie seisundist. Stoikud (stoitsism) Eetika. Maailma muuta ei ole võimalik, sest kõik inimese elus on paratamatu. Kui inimene mõistab paratamatust, siis saavutab ta seesmise vabaduse. Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb.
Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Stoik arvab, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab oma suhtumist maailma. Maailmas valitseb saatus ja õnnelik saab olla vaid see inimene, kes allub saatusele. See mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt stoilise rahuga. Sellised neutraalsed nähtused on elu, surm, tervis, haigus, ilu ja inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Elama peab mõistlikult, kiretult ja mõõdukalt rõõmsameelselt. Tark inimene ootab saatuselt vaid seda, mida saatus talle nagunii toob. Praktiline elu reegel: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see muuta endale meelepäraseks. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST Alguse probleem
B arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents).B pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija
islami kultuuri. Aristotelism on võimas filosoofia, mis õitseb tänapäevani. STOIKUD Rajaja ZENON KRITICN (336-264). Nimetati nii, kuna Zenon rajas kooli Stuapoikile. Looduspärane ehk mõistuspärane elulaad. Ainus voorus ja ainus õnn on peidus sellises elus. Mittemõistuspärane on halb. Adiafora - oleme ükskõiksed kõige suhtes, ei püüdle millegi poole. Eesmärk stoiline rahu - aphateia. Meid takistavad afektid: 1)lõbu; 2)iha; 3)mure; 4)hirm. Tark inimene saavutab stoilise rahu seisundi - selline inimene saab olla õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM Skeptik on kahtleja, kes tõelist tunnetust peab võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik
Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks, see on jumala töö. 3. Kurjust on vaja, et stoiline tark tema pärast kannatades ja teda ületades arendaks endas voorusi ning karastuks raskustes. Maailma valitseb saatus ja inimene saab olla õnnelik vaid sellele alludes. Maailma ei saa muuta, muuta saab suhtumist temasse. Tuleb mõista, mis on hüve, mis kurjus ja mis pole üks ega teine. Mis inimese tahtest ei sõltu, on neutraalne ja sellesse tuleb suhtuda stoilise rahuga (apaatia). Sellised asjad on elu, surm, jõud, rikkus, vaesus, kuulsus. Mida saab kasutada hea või kurja eesmärgi nimel, pole hüve. Rikkus ja tervis pole hüved, sest õnnelik saab olla ka nendeta. Tõelised hüved on voorused: tarkus, õiglus, mehisus, arukus. Kurjus on pahedes: rumalus, ebaõiglus, argus, arutus. Neutraalsete hüvede hulgas eristatakse eelistatavaid (tervis, jõukus), ebasoovitavaid (vaesus, autus, surm) ja täiesti ükskõikseid.
Zenon koputas vastu maad ja ütles: Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda. Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. Zenon sai aru, et antud juhul oli sõrmeluu murdmine vihjeks: on aeg surra. Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu nii arvasid stoikud ei ole ei hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia tundetus, kirgede puudumine). Selliste neutraalsete nähtuste hulka kuuluvad elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus, kõrge päritolu ja madal päritolu. See, mida saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel, ei saa stoikute seisukohalt olla hüve. Rikkust ja tervist näiteks saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel
teda teenisid needsamad Inimesed, kes valvasid, see tähendab sõdurid. Vaikides ja kiiresti täidetud Feltoni käsud kõnelesid ilmekalt suurepärasest distsipliinist. 538 Lõpuks pöördus Felton mileedi poole, kellele ta ei 0jnud veel pilku heitnud. «Ah, ta magab, see on hea. Kui ta ärkab, küll ta siis einestab,» ütles Felton ja astus mõned sammud ukse poole. «Härra leitnant,» ütles üks sõdureist, kes ei olnud nii stoilise rahuga kui tema ülemus, ja oli astunud mileedi juurde, «see naine ei maga.» «Kuidas, ei maga? Mis ta siis teeb?» küsis Felton. «Ta on minestanud. Ta nägu on väga kahvatu ja ma kuulatan asjatult ega kuule ta hingamist.» «Teil on õigus,» ütles Felton, kui oli mileedit vaadelnud sealt, kus ta seisis, sammugi lähemale astumata. «Minge teatage lord Winterile, et tema vang on minestanud. Ma ei tea, kuidas toimida, sellist juhust ei olnud ette nähtud.»
annaabi.ee 
