Ning just need tema liiga ühekülgsed vaated tõid endaga kaasa nii depressiooni kui ka morbiidsed mõtted, mille tõttu Harry ka üha nõrgemaks muutus. Kuid inimene, kes tahab maailmas püsida, peab olema seesmiselt tugev. Terve elu vältel toimub inimeses võitlus iseendaga. Ning kui võitu ei suudeta enda üle saavutada, on inimesel sageli raske leida kohta ka ühiskonnas, kuna eelkõige on ju tähtis hakkama saada iseendaga. Ja selleks on vaja julgust, millest ,,Stepihundi" kangelasel Harryl aga vajaka jäi. Kui ta oleks suutnud endas säilitada inimese poolt, oleks ta olnud üks õnnelik inimene, kes on armastatud nii iseenda kui ka teiste poolt. Kuid kahjuks ta seda ei suutnud. Temas peituv hunt ei lasknud Harryl nautida kõike seda, mida ta inimesena oleks tahtnud. Ta ei teadnud kunagi ette, millal temas varjatud hunt võis pead tõsta. Ja see tekitas temas samaaegselt nii hirmu kui ka soovi pääsedamurettekitavast elust enesetapu näol
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole sugugi kindlad, et üks teisest võitu saab, et hea võidab kurja ja rõõm on suurem kui valu. · Igale ühiskonnale on omane arhetüüpne idee paradiisist või kuldajastust, mida usutakse olevat kunagi eksisteerinud ja tulevikus uuesti saabuvat. · Tõekspidamiste säilitamise hinnaks on tänapäeva inimese puudulik sisekaemu. Hoolimata mõistuspärasusest ...
Enesetapp- ainuõige otsus? Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda...
"Stepihundi" analüüs H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata. Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud tunnusjooned ...
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See
vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge. Tänu Mefistofelesele tutvub Faust Margaritaga, ning armub temasse. Selline sügav armastus päästab Fausti hinge põrgusse sattumisest. Sellist armastust tunneb ka Harry Hermine vastu. Hermine õpetab Harryt elu nautima, sellest rõõmu tundma, ning alla suruma Harrys pesitsevat stepihunti. Stepihunt ei lase Harryl elada täisväärtuslikku elu, see hoiab teda tagasi ja lükkab eemale sealsest ühiskonnast. Harry metik Stepihundi loomus saab aga temas jagu, ning ta tapab armukadedusest Hermine. Nende kahe elu oli lõputu iseendaga võitlemine, mis viis neid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem pool on neis koguaeg olemas olnud, ainult, et nad pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oleks olnud.
oma meeleheitest ja mitte aktsepteerimisest inimkonnas. Tunneb ennast stepihundina, sest ta tunneb ennast üksiku hundina steppidel, eraldatud kinnisideedest ja tavadest, mis on meelepärased tavalistele inimestele. Harry usub, et ta on lõhestunud isiksus ning jagatud kaheks pooleks- üks on mees kes saab aru ühiskonna ideaalidest ja huvidest kuid teine stepihundina, kes peab teiste püüdlusi kasututeks ja absurdeteks, inimeste edevuseks. Stepihundi romaan iseloomustab Harry ebatavalist, traagilist olukorda. Stepihunt pilkab tühiseid, absurdseid inimlikke väärtuseid. Inimesena aga soovib Harry austatust ja kindlustunnet. Hesse pöördub tihti selle probleemi juurde tagasi, rõhutab ta samas, et see on liiga lihtne ja liialdatud. Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust.
Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920.
kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor) on Harry otsus kindel tuleb minna koju ja käiku lasta habemenuga, enam ei saa oodata, sest pole, mida loota homselt päevalt. Kuid samas on meeletu hirm eelseisva stseeni ees ja nii öös ringi uidates satub ta baari, kus tutvub naisega nimega Hermine, kes justkui tunnetaks ta sisemaailma ja pooluste vahelist võitlust. Harry mõistab, et kaaslannal on ettekujutus stepihundi elust ja olemusest, ning see tundub lohutav. Ta täidab naise soovid, üritab sulada ümbritsevasse keskkonda, õpib isegi tantsima, kuigi varem vihkas seda tegevust. Sisimas Harry imestab, mis vägi Herminel tema üle on, sest ta pole paarilisse isegi armunud. Kuid Harry on leidnud inimese, kes tunneb teda ja tema sisemaailma nii hästi ja selle nimel on valmis leppima uuendustega. Tantsides baaris, tutvub ta kena neiuga, Mariaga, kellest saab Harry armuke.
muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku – ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema
Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna näeb ainult selles võimalust lahkuda maailmast, mida ta põlgas. Siiski ei jõua Harry enesetapuni. Tüli professori juures tekitas temas veel suuremat põlgust ümbritseva vastu ja ta otsustas endalt kohe elu võtta, mitte enam oodata. Siis aga kohtab ta Herminet, kes mõistab Harryt ja tema sees pesitsevaid kahte erinevat poolt. See
Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus Stepihunt on autobiograafiline, psühholoogiline ideeromaan. 1926.aastal ilmus värsivormis poeem "Stepihunt". Romaan ilmus 1927.aastal. Kirjaniku loomingus kujutab see romaan seniste arusaamade ümberkujutamse, uute pidepunktide otsimise ning tasakaalstamise faasi, mis sai alguse I maailmasõjas. Hesse psühiline seisund pingstus, kuna elas väga sügavalt läbi Euroopa kultuurrahvaste loobumist humanistlikest väärtustest, ning eraelulisi katastroofe
hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada. Üksiolemine ja sõltumatus ei olnud talle sooviks ega sihiks, vaid see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja ja õpetab Harryt tegema asju, milleks ta varem aega pole leidnud (õpetab Harryt tantsima, viib ta maskiballile). Pablo kehastab meest, kes Harry ei ole (nägus, mängib saksofoni). Pablo aitab Harryl maagilises teatris läbi elada uskumatuid nägemusi. Marias koonduvad füüsilised naudingud, meelte- ja armurõõmud. Kõik need kolm on justkui peeglid, mis aitavad
Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. "NARZISS JA GOLDMUND" Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas
Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut. Ta arvas ka, et maised naudingud ei suuda talle midagi pakkuda, kuid Hermine ja Maria tõendavad vastupidist. Balli ajal tantsib Harry mitme partneriga ja tunneb esmakordselt massi kuulumisest rõõmu. 2. Millised on Stepihundi tunnused? · Stepihunt oli õhtuinimene, tihtipeale ärkas alles enne lõunat. · Üksinduse ja sõltumatuse vajadus, ta ihkas seda ning oli selle ka saavutanud · Vihkas rutiini, ebakorrapärane eluviis, nt magamisreziiim · Teatud enesetapjalikud kalduvused, nt joomine · Kahe loomuse võitlus, vastuolisust. Hunt ja inimene · Stepihunt on tegelikult lihtsalt lihtsustatud käsitlus inimhingest, sest see koosneb
Ma ei oska öelda, kas Harry täielikult mõistab seda maailma, võibolla ei olegi võimalik midagi täielikult mõista, kuid fakt, et on võimalik midagi imetleda ja seda sellegipoolest endale tahtmata on minu meelest vägagi täiskasvanulik ja omamoodi imetlemisväärne. Inimesed kipuvad tihti asju, millest nad aru ei saa või mis neile ei sümpatiseeru, vihkama ja maailmas on vihkamist liiga palju. Hermann Hesse on jällegist täiesti geniaalne kirjanik. Kui ma “Stepihundi” lugemist alustasin olid laused minu jaoks liiga pikad ja venivad. Ma olin harjunud Hemingway lihtsate ja selgete lausetega. Hesse laused ei köitnud piisavalt mu tähelepanu, olgugi, et nende sõnum oli ilus. Samas oli mul vaja vaid veidi harjumist. Lõpuks suutsin ma leida Hesse lausetes ilusa kõla ja lendlevuse ning armusin ka temasse. Mulle meeldib see koht, kus Harry kohtab baaris üht tüdrukut. Harry oli äärmiselt väsinud ning lasi tüdrukul end vabalt käsutada
hinges peidetud hunt on võidetud. Ta mõistab, et tuleb suuta naerda enda ja teiste üle. Pöördepunktiks tema elus kujuneb aga kauaoodatud maskiball. Ta armub oma hingesugulasse Herminesse, tänu kellele ta saab võimaluse näha omaenda sisemaailma. Peagi saab Harry Pablo käest kutse maagilisse teatrisse, kus ta annab Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning ta hakkab nägema nägemusi iseendast paljudes erinevates versioonides, Stepihundi dresseerimisest ning kõigist naistest, keda ta on kunagi armastanud. Lõpuks leiab Harry oma armastatu Hermine Pablo embusest ja tapab neiu. Pablo teeb Harryle selgeks, et too pole osanud käituda maagilises teatris ning poleks pidanud valla laskma hundilikku poolt ta polnud osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. Selles romaanis on Hesse osanud kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust. Romaan on
kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad." Stepihunt on muutunud oma igatsetud sõltumatuse ohvriks, ta on enesetapjate kilda, seetähendab ta näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi. Harry Halleris on aga Stepihundi metsikusele ja inimpõlgusele vaatamata alati kohal ka inim kodanlik pool, mis otsib parajust, väldib äärmusi, püüab säilitada mina. Traktaat mõistab kaasaegse kodanluse mugava eksistentsi hukka. Vaid tugevamaid kunstiinimesed suudavad end kodanlusest täiesti lahti rebida, ,,leiavad absoluuditee ja saavad imeteldaval viisil hukka", saavutavad igaviku, teised, kes jäävad kodanlusega seotuks, saavad edasi elada huumori abil
Laiskus on aga meie ajastu noorte seas vägagi levinud, loomulikult on ka äärmiselt aktiivseid teismelisi, sest erand kinnitab ju reeglit. Õnne võib leida ka raamatuid lugedes, seda on tänapäeval raamatukogude ning -poodide laia leviku tõttu väga kerge teha, kuid siiamaani külastades neid kohti olen tähele pannud noorte ilmselget vähemust. Sageli saavutatakse õnn iseenda võitmise kaudu ning see ongi see kõige suurem ning tähtsam võit. Hermann Hesse "Stepihundi" Harry Haller, kes hakkas hingesugulust leides lõpuks elu elama ja nautima ning saavutas selle tõttu hetkelise üleoleku enda hundi poolusest, ütles: "Juhtugu mis tahes, ükskord ometi olen ka mina olnud õnnelik, särav, iseendast prii." Me ei saa oodata rahulolu, õnne, kui ise selle jaoks midagi ei tee. Enda muutmine on raske, kuid ometi mitte võimatu ülesanne. Vene kõnekäändki ütleb, et kes ei riski, see sampust ei joo. Iga pingutus annab meile midagi tagasi, miski
Nüüd sisenes ta uksest, millel seisis silt: ,,Nõuandeid isiksuse ülesehitamiseks. Edu garanteeritud." Ta leidis eest Pablo sarnase mehe, kes mängis malet. Ta pani taaskord Harry ette peegli ning jällegi jooksid peeglis ringi mitu Harry isiksust. Mees haaras tosina neist. Isiksused olid väikesed nagu malenupud. Mees andis kujud Harryle, õpetades, et Harry kujundab ise oma elumängu. Järgmine uks, millesse Harry Haller sisenes kandis silti: ,,Stepihundi dressuuri-imed". Hunt täitis kõik Harry-näolise loomataltsutaja käsud. Ta ei puutunud jänest ja talle ning sõi isukalt sokolaadi. Siis aga kohad vahetusid hundi käsutuses oli taltsutaja. Too sitsis ja istus, kui hunt käskis. Sokolaadi aga põlgas ja nautis hoopis talle ja jänese verd. Harry sisenes uksest ,,Kõik tüdrukud on sinu". Jälle kohtas ta Rosa Kreislerit, kellesse oli 35 aastat tagasi 15 aastasena ära armunud. Harry tundis end noorena
vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon, isamaa) kaotas tähtsuse. 3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks. 4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on
vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon, isamaa) kaotas tähtsuse. 3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks. 4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on
mõne aja pärast muutub seisakuks, mandumiseks. Kuidas leida pidev arenemise ja muutumise tee? Temas võib näha nii romantikut kui eksistentsialisti. Tegelased ei sobi oma ümbrusega, ei suuda kohaneda reeglitega, samas on Hesse selgelt humanist, väärtustab inimest, armastab ja austab teda. Peamiseks võtmeks eneseotsinguis on armastus, et vaimselt ja kõlbeliselt täiustuda. Eksistentsialistlik pool arutleb elu ja olemise mõtte üle. Paralleelid Stepihundi ja Hesse vahel: 1. Hesse tuli samamoodi kodanlikust perest ja tal oli trots reeglistamise vastu 2. mõlemal olid probleemid naisega 3. Mõlemat huvitasid Idamaad 4. Mõlemad olid patsifistid 5. Mõlemad avaldasid sõjavastase artikli ja pälvisid sellega kriitikat 6. Üritas endas selgusele jõuda 7. Kirjandushuvi ,,STEPIHUNT" Tegevuse koht ja aeg Saksamaa, suure inflatsiooni aegu 1920ndatel Peategelaste iseloomustused
Teose alguses on ummikus. Et pääseda, tuleb ette võtta suurem muutus, pööre. Sageli kangelastel abiline, teenäitaja. Oluline, et igaüks leiaks lõpuks oma tee. Pole ees teiste tallatud radu. Sageli takistab kinnisidee, raamides olemine. Aitab avaram maailma tunnetamine, nägemine. Tuleb kannatada, kuniks mõõt saab täis ja alles siis on inimene valmis muutuseks. Hesse väärtustab vaimsust ja kõlbeliselt vabaks saamist. STEPIHUNT: Stepihundi isiklik kriis, isiksuse probleem: kas ta on kahestunud, koosneb 1000 osast või on hoopis üks tervik. Stepihunt proovib naerma õppida ja terveneda. Ühiskondlikud probleemid: kriitika kodanluse, kerglase elustiili ja sõja õhutamise suunas. Loomingu ja loojate probleem, arutlused kunsti ja muusika üle. 2. L.Koidula elu ja looming, paari luuletuse analüüs Lydia Koidula (Lidia Emilie Florentine Jannsen) sündis Vändras, kust sai vähese eesti keele
annaabi.ee 
