Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk. Randomiseerimine [Randomization] – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel. Juhuse variatsiooni piirides peaks randomiseerimine tagama kontroll- ja katsegruppi ühetaolisuse uurimise alguses ning tagama, et uurija isiklik hinnang ja eelarvamused ei mõjuta gruppidesse määramist. Tuleb tähele panna, et juhuslik paigutus järgib ettekirjutatud plaani, mis on tihti koostatud juhuslike arvude tabeli abil või elektroonilise juhuslike arvude generaatoriga.
haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus (haigus diagnoositi 0.5. Sarnast põhimõtet kasutab ka teine testi omadusi kokkuvõttev esmakordselt) Mõõdetakse:· absoluutarvuga uute haigusjuhtude statistik: nn tõepärasuhe. (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil Ajalise trendi uuring (time trend study, time series study). Trend mingi Randomiseerimine-katses osalejate juhuslik jagamine rühmadesse-valikust ajavahemikul. · suhtarvuga haigestumuskordaja IR nähtuse (nt protsessi) pikaajalise muutumise põhisuund. Haigestumuse, tingitud nihke vältimiseks ja et tekitada kaks rühma, mis käituvad nagu haigestumustihedus (incidence rate) mis väljendab haigusjuhtude suremuse, levimuse ja elulemuse trendid. Kirj
Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus). Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse määrab uurija). Kohtuuring ehk tegurilähtne uuring pakub lahendusele lähenemiseks otsemat teed. Uuringu alguses rühmitatakse uuringurahvastiku kõik liikmed ekspositsiooni järgi. Seda laadi rühmitamisel võidakse rahvastik jagada kaheks või mitmeks kategooriaks. Kui on tegemist eksperimentaalse tööga, määrab uuritavate eksponeerituse uurija, kes järgib protokollis selleks toiminguks ette nähtud randomiseerimise ehk juhuslikustamise võtteid.
· Kasutatakse tasakaalustatud ladina ruutu KI-de jagamiseks (1.KI teeb tingimuses A, 2.KI teeb tingimuses B, 3.KI teeb tingimuses D, 4. KI teeb tingimuses C jne.; edasi järgmine rida järgmise 4 KI jaoks); · Eri gruppides olevad KI-d võrdsustatakse oluliste tunnuste osas (matching). WS katseplaani puhul on mõnikord ülekandeefektide vähendamiseks soovitav kasutada tingimuste blokkides randomiseerimist (üldise randomiseerimise asemel). Blokkides randomiseerimine garanteerib, et iga katsetingimus on vähemalt kord läbi testitud, enne kui mõnda tingimust neist testitakse uuesti. Blokkides randomiseerimine tehakse iga KI jaoks eraldi järjestustena. Muutujate lühikirjeldus FE-s. Nagu juba öeldud (punktis 6.7.), märgitakse sageli artiklite kokkuvõtetes (ja ka mujal) kogu eksperimendiskeem üles lühidalt, nagu "2*3*4 factorial design" vms. See tähendab, et katses oli 3 sõltumatut muutujat, esimesel muutujal oli 2 taset (nt. M-N), teisel
annaabi.ee 
