Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Statistika uurimistöö tabelid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgevamaa, nais, viljandimaa, harjumaa, läänemaa, hiiumaaAndmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus minek (10-12 (Aastat) (M/N) klass) (Maakond) (Jah/Ei) (Kell) (Kell) 1 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 23.30.00 07.30.0 2 16 M 10 Harjumaa Jah 0 23.30.00 3 16 M 10 Valgamaa Jah 07.30.00 23.00.00 4 16 M 10 Harjumaa Jah 07.30.00 00.00.00 5 16 M 10 Lääne-Viru Jah 07.30.00 22.15.00 6 16 M 10 Järvamaa Jah 07.25.00 23.00.00 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00
Karin Kõluvere 051824 Harjutustund Valimid 1. Arvuta üleriigilise omnibussi (n=1000) valimi mudel täites järgmise tabeli: Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tule
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1
ning tegevuskava. Peale ettevalmistusperioodi viiakse ettevõttes läbi Rohelise Võtme ülevaatus (EASi turismiarenduskeskuse koordineerimisel), mille käigus kontrollitakse, kas ja kuidas ettevõte vastab RV kriteeriumitele. Rohelise Võtme diplom omistatakse ettevõttele korraga 12-ks kuuks, misjärel tuleb esitada uus taotlus märgise pikendamiseks ja sekretariaat viib läbi uue kontrollkülastuse. 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis: Tallinn Harjumaa Pärnu Lõuna-Eesti Ida-Virumaa 1. Reval Hotel 1. Laulasmaa 1. Ammende 1. Haanjamehe 1. Saka Cliff Olümpia Resort Villa Talu Hotel & Spa 2. Reval Hotel 2. Koidulapark 2. Kubija 2. Meresuu Spa Central Hotell Hotell-
Valgamaa 1500 Võrumaa; 4000 Jä Petserimaa 1900 Maakonna Tartumaa; 7000 keskmine suurus 4336 Viljandimaa; 4100 Koosta alljärgnevate andmetega diagramm Lää Pärnumaa; 5500 Saaremaa; 3 Maakondade pindalad aasta 1926 Harjumaa Järvamaa maa; 1500 Petserimaa; 1900 Harjumaa; 5700 Virumaa Läänemaa 4000 Järvamaa; 2800 Saaremaa Pärnumaa 00 Viljandimaa Virumaa; 7400 Tartumaa Võrumaa Valgamaa
31. Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet. 2. Raivo Küüt 3. prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt 4. 1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa 2) Idaprefektuur- Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa 3) Põhjaprefektuur- Harjumaa 4) Lõunaprefektuur- Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa 5. *Kuritegude ennetamine ja menetlemine *Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis *Euroopa Liidu välispiiri tagamine 6. Välismaalase pass, ID-kaart, Eesti Vabariigi kodaniku pass, ajutine reisi dokument 7. Paikusel ja Tallinna Sisekaitse Akadeemias. 8
sajandi alguses kaeti tornikiiver vaskplekiga, tänu millele sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada tules lagunes müüride krohv, mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli
Nõo Reaalgümnaasium Statistika uurimustöö Tervslik eluviis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste seas Koostas: Klass: Juhendaja: Nõo 2011 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 MÕISTED...............................................................................................................
Töötuse määr protsentides Harjumaa Lääne- Virumaa Ida- Virumaa Hiiu- 1 2 maa Lääne- maa 3 Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa 4
Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4).
FUNKTSIOONID http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-20 AVERAGE, SUM, PRODUCT, MAX, MIN Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 4 5 4 2 3 4 4 4 3.8 38 460800 5 2 5 5 5 5 3 5 5 2 5 5 4.5 45 2343750 5 2 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 4.5 45 3200000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 3.9 39 200000 5
1 4 7 2 3 2011-2018 2011 2018 0 1 1 1 4 4 1 3 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 3 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 0 1 2 0 1 2 3 4 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 1. Kodutöö Exceli valemeid kasutades lahendage järgmised ülesanded. Vormindage tulemused otstarb Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 1. märts kell 23: NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema ko Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mil Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitata Ülesanne 1 Töölehel Riigikogu on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te
1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik Valga kiriku ehitamine algas küll juba 1787.aastal, kui pühakoja sisseõnnistamine toimus alles 1816. Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist eesti omapärasema ning stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris põimuvad õnnestunult nii ehitamise alguasjal eestis domineerinud hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid
1557 1216 Kask Hans-Kristjan Tartu 04:23:29 M17 1780 2686 Kelder Oliver Võru 04:35:52 M17 574 2814 Kelk Kristjan Harju 03:34:29 M17 563 2469 Kiitam Ivar Tallinn 03:34:14 M17 576 736 Kivistik Kristjan Viljandi 03:34:37 M17 1338 2322 Koolmeister Jaan Hiiumaa 04:11:56 M17 2320 2633 Kruus Kristo Tartu 05:35:55 M17 364 2526 Kuusma Maikel Tartu 03:22:00 M17 1932 1837 Kürsa Karl Tartu 04:48:09 M17 430 2618 Laas Martin Tartu 03:27:14 M17 2440 2304 Lehtmets Mihkel Tartu 06:49:50 M17
Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6%
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
Kooli nimi STATISTILINE UURIMUSTÖÖ Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi? Koostaja: Ehakel Juhendaja: Nimi Õpetaja: Nimi 2011 Sisukord Sissejuhatus Minu töö eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased tarvitavad alkoholi Nõo Reaalgümnaasiumis ja kas see mõjutab ka nende õpitulemusi (sh keskmist hinnet). Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12'ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna val
Riho Miku Müük t. % 30% Õun Pirn Ploom 50% Leiva hind kr. Leiva hind kr. 2001 2002 Eesti Maakonna maakonnad pindala 1926.a Harjumaa 5700 Järvamaa 2800 Virumaa 7400 Läänemaa 4800 Saaremaa 3000 Pärnumaa 5500 Viljandimaa 4100
olemasolu ja hariduse temaatika valdkonnas. Keda oodatakse tööturul, millised on pakutavad töökohad ja millised on töökuulutused ning millistes piirkondades on enam võimalusi tööd leida. Uurimistöö eesmärk on hinnata interneti keskkonnas töövahendus portaalides töövaldkondi, ja piirkondi Eestis, kus vajatakse enam tööjõudu. Selleks esitavad töö autorid endale hüpoteesi: Kõige enam vajatakse töölisi tööstusesektoris ja Harjumaa piirkonnas. 3 Käesolevas uurimustöös teevad autorid ülevaate Eesti tööhõive hetkeolukorrast, mis määrab meie töökuulutuste arvu ja nõudmised tööturul. Annab ülevaate Eesti tööturu probleemidest ja analüüsib interneti töövahendusportaalide CV keskus ja CV-online töökuulutusi tänasest tööturu situatsioonist lähtuvalt, et saada vastus esitatud hüpoteesile.
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas Risttahukas fika afika Emotsionaalne Emotsionaalnegraafika graafika Intellektuaalne Intellektuaalnegraafika
pdf (22. 02. 2011). metsapõlengut.12 12 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22.02.2011). Suurimad metsatulekahjud Eestis aastatel 1992-2008 Tabel 1.13 Aast Maakond Vald Asukoht või Tulekahju Tulekahju Pindala a nimetus puhkemise kustutamise (ha) kuupäev kuupäev 1992 Harjumaa Padise Vihterpalu 10. juuli 24. juuli 550 1997 Harjumaa Padise Vihterpalu 25. august 14. september 700 1999 Ida-Virumaa Vaivara Vaivara 10. juuli 17. juuli 500 2002 Tartumaa Vara Emajõe 3. september 16. september 504 Suursoo
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta #VALUE! Jah Sageli
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
• Vaatlused • Vastupidavusspordialad • Maaelu külastamine Olulisimad ja vähimolulisimad turismipiirkonnad Eestis (majutatuid 2013 1000 el.kohta) Turismi piirkondlik spetsialiseerumine Lääne- ajaloo- ja Virumaa muuseumid. Virumaa kultuuriturism Lahemaa Rahvuspark Läänemaa Terviseturism Mudaravilad, SPA-d Hiiumaa Miljöö Saaremaa SPA-turism, miljöö SPA-d, Tagaranna sadam, Kaali kraater Viljandimaa (pärand-) Viljandi Folk, kultuuriturism Kultuurikolledz,
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44
... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492
Õpilaste arv kuni 19,9 33 20-21,9 42 KMI jaotus 22-23,9 24 45 24-25,9 12 40 Üle 26 6 35 30 25 Õpilaste arv 20 15 10 5 0 kuni 19,9 20-21,9 22-23,9 24-25,9 Üle 26 24-25,9 Üle 26 KMI Sum - KMI 18.08 18.08 18.34 18.34 18.37 18.37 18.50 18.50 18.59 18.59 Kokku 18.69 18.69 18.76 18.76 3000 18.93 18.93 18.94 18.94 2500 18.94 18.94 2000 18.96 18.96 19.03 38.06 1500 19.15 19.15
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI PRT 815 ANDMETÖÖTLUSE ALUSED KODUTÖÖ NR. 5 Juhendaja: lektor Tartu AASTA Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri usalduspiirid..................................................................................................4 3. Mitut puud tuleks mõõta?..............................................................................................4 3.1 Mitut puud tuleks mõõta et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm..................4 3.2 Mitut puud tuleks mõõta, et saada keskväärtuse hinnang veaga 1%.......................4 4. Usaldusni
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk............................................................................................................................5 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis...
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
annaabi.ee 
