Iga kolme kuu tagant uus süst Takistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist munarakuni Progestiini protees Norplant Paigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. Käsn (sisaldab spermitsiide) Rasestumisvastased vahendid Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud) Keemiliselt loodud sperma tapmiseks Hormonaalsed tabletid 1) Kombineeritud pillid Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast 2) Minipillid Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa kinnituda. Rasestumisvastased vahendid Rasestumisvastased plaastrid Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. SOS pill Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Emakasisene spiraal Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku
16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
kaudu. Idulase hatud tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku ema verest. Mis teid pidi liiguvad spermid? Naise suguteedest kanduvad spermid munajuhasse. Selleks, et spermid muutuksid viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Eriti soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga, tavaliselt aga kulub neil selleks mitu korda rohkem aega. Kuna naise tupp on spermidele ebasoodne keskkond, siis suur osa neist hukkub. Ühel isassugurakul, kes on emaka läbinud ja jõudnud munajuhasse, avanebki võimalus munaraku viljastamiseks. Teekond on tupest munarakuni. Mis areneb rakukobarast? Emakasse jõudes jagunevad rakukobara rakud .Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumist arenebki inimalge. Mis on rakukobas? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond
Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva
Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma. Progesterooni on vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud munarakk saaks sellele kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi limaskest vähem vastuvõtlikumaks uutele spermidele. Negatiivse tagasisidega progesteroon pärsib LH sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini gonadotropiin)
2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupp asub kusitisuudme kõrval. Alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Nad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre ja valmivad munarakud
Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemnejuhasid kusiti poole liikudes lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme poolt toodetud nõred 4)moodustub sperma
esilekutsutud). (õpik lk 58-62) o Naisel on XX kromosoomid ja mehel XY. Inimestel 46 kromosoomipaari. o Viljastumine toimub inimesel tänu sugurakkude ühinemisele munajuhas, seemnerakud juhinduvad keemilistest signaalidest, seemnerakk peab läbistama munaraku kattekihid(selleks toodab ta lagundavaid ensüüme), munaraku pind muutub pärast seda teistele spermidele läbimatuks. Raseduse katkemise põhjused. Iseeneslik: vead loote geenides, põletikud, nakkushaigused, kasvajad, ema hormonaalsed häired, emaka arengu anomaaliad, äratõuke rekatsioonid. Esilekutsutud: rasedus on ohtlik naise elule/tervisele, rasestumine on toimunud vägivaldselt, lootel on tuvastatud raske väärareng, last ei saa sünnitada sotsiaalsetel/majanduslikel põhjustel. 6
kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid.
Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast. tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku 2) Minipillid kinnitumise. Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti Emakasisene spiraal läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku munarakk ei saa kinnituda. ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka
Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja. Eripärasus võib olla näiteks selles, et elundkond asetseb väljas, mitte sees nagu naistel. Miks? Hoida külmemat temperatuuri. Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Testosteroon mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja jõudlust. Kuseelundkond Neerud – toimub uriini valmistamine.
· MENSTRUATSIOON · kui munarakk jääb viljastamata, hävib ka kollakeha · algab emakaseina taandareng · emaga limaskest eemaldub menstruatsioonil kaasnevad naissuguhormoonide muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temp. Kõikumine ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Munaraku viljastamine · munarakku tungib üks sperm · sperm toob kaasa endaga ensüümid, mis lukustavad munaraku kesta teistele spermidele · sügoot hakkab jagunema EMBRÜO loode EMBRÜOGENEES organismi looteline areng Katteseemnetaimede embrüonaalne areng · algab munaraku viljastumisega 4 · lõpeb idu moodustumisega seemnes · embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed · seemne kujul võib taim üle elada ka halvad keskkonnatingimused INIMESE EMBRÜOGENEES
c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina
Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.2 Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel. Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt.
munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1. Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees ehk loote areng 3
• Paigaldat akse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud, käsn) • Keemilise lt loodud sperma tapmiseks Hormonaalsed tabletid 1)Kombineeritud pillid • Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast 2)Minipillid • Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa kinnituda. Rasestumisvastased plaastrid ja tuperõngas • Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. Hormoonspiraal • Emaka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud. SOS pill
pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida korrektselt akrosomaalreaktsioon. Olles jõudnud munajuha kitsuse (isthmus) piirkonda, kinnituvad spermid
Toimub ka ristsiire. Sekundaarne spermatotsüüt paljuneb meiootiliselt, tekib spermatiid (n). Seejärel rõhu tõttu lähevad munandivõrgustikku ning sealt munandimanusesse, kus nad omandavad liikumisvõime. Spermatiid kaotab enamuse oma tsütoplasmast ja areneb saba. Transpordil munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma. Lisasugunäärmed: * põisiknääre – fruktoos, sorbitool, askorb. hape, prostaglandiinid (kassidel puudub see nääre) * eesnääre – ensüümid spermide aktivatsiooniks (koertel on ainult see nääre) * kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid.
ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed suurenevad progresseeruvalt alates umbes 45 eluaastast ja võivad muutuda väga suurteks. 1. Viljastumine Tavaliseks viljastumiskohaks on munajuha ampullaarosa. Viljastumine kestab umbes 24 tundi. Sperm läbib kiirtepärja, toimub akrosomaalne reaktsioon. Sperm läbib zona pellucida, mille järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad
ülejäänud lagundavad rebu- palju rebu sellistes munarakkudes (kalad, linnud) VILJASTUMINE INIMESEL Toimumiskoht: munajuha laienenud osas Sugurakkude potentsiaalne eluiga: munarakul 24h, spermid naise suguteedes 48h Viljatus: võimetus saada järglast aastase kooselu vältel, juhul kui seda üritatakse (Eestis 13- 14% paaridest). Viljatuse põhjused: a)mehe poolsed- 40% (ei ole alati naise süü!!) b) naise poolsed- 40% c) sobimatus- 10% (selektiivne immuunvastus teatud mehe spermidele; naise suguteede tugev happelisus- mehe sperma hulk on väike ja väga nõrgalt aluseline d) ?- 10% (ei saada aru miks) Viljatuse puhul rakendatakse: a)kunstlik kehasisene viljastamine b) kunstlik kehaväline viljastamine ja sellele järgnev siseembrüo siire Rasestumisvastased vahendid, eriti ei küsita, pigem terviseõpetuses Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil
diploidne kromosoomistik; • fertilisatsiooniga aktiveeritakse munarakk arenema. Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline, munaraku poolt ajaliselt kontrollitud. Ühe liigi ühendid (sperakt/resakt) ei avalda mõju teise liigi spermidele. o Sperakt ehk merisiiliku spermi küljes retseptor (atraktandile). o Resakt ehk merisiiliku spermide atraktant munarakus. o Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) o Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele, mille järel vallan- dub akrosomaalreaktsioon. Spermi pea eesosas lagunevad plasma- ja akrosoomimembraanid
Viljatumine inimesel. Toimub munajuha laienenud osas. Keskmiselt püsib munarakk viljastusvõimelisega 24h ( max 36 h). Spermide eluiga naise suguteedes 48- 72h. Viljatus võimetus saada järglast aastase kooselu jooksul, kui üritatakse saada järglast ja ei kasutata rasestumisvastaseid vahendeid. Viljatuse põhjuseid 1.) ca 40% mehepoolsed (liiga palju vigaseid sperme või üldse liiga vähe sperme); 2.) ca 40% naisepoolsed (tugev immuunvastus mehe spermidele suguteedes või liighappeline reaktsioon). 3. Ca 10% bioloogiline sobimatus koos ei saa järglasi aga teistega võib saada. (naise suguteede pH liiga happeline, mehel vähe sperme ja spermid surevad ära enne kui jõuavad üldse munarakuni. 4.) 10% jääbki saladuseks. Eestis on umbes 13% paaridest, kes ei saa järglasi ühel või teisel põhjusel. Viljastumisprotsess inimesel et toimuks viljastumine peaks munarakuni jõudma sadu sperme. Munarakku siseneb üks sperm. Nii kui 1
3. paljudel organismidel määratakse sugu 4. aktiveeritakse munarakk edasiseks arenguks. Viljastumine inimesel : 1. toimub munajuha laienenud osas. 2. Sugurakkude viljastumise võime (munarakk säilib 1 ööpäev, sperm säilib kuni 72 tundi. 3. viljastumise toimumiseks peab munarakku korraga "ründama" sadu sperme. 4. monospermia tagatakse kahe mehanismiga : a) pärast esimese spermi sisenemist muutub munaraku membraani laeng. b) pärast viljastumist tekib spermidele läbipääsmatu nn. kortikaalplaat. 5. kui üks munarakk viljastatakse 2 spermiga tekib 3n ja toimubiseeneslik abort. 6. kunstlik viljastamine: a) kehasisene - (kui on vähe sperme või on sperma nõrgalt aluseline ja naise suguteed happelised) Sondiga viiakse mehe sperma munajuhasse. b) kehaväline - (kui probleem on munajuhade läbimõõdus) Hormoonidega kutsutakse esile polüovulatsioon. Munarakud lastakse välja. Kunsttingimustes (in vitro - klaasis) tehakse viljastamine
annaabi.ee 
