Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva
Diagnoos Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud hüpoksiast ehk hapnikupuudusest tingitud verejooksust ajju, rasedusaegsest alkoholi tarvitamisest või harvem ka mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Tihti on riskifaktoriks ka sünnitrauma, meningoentsefaliit ehk ajukelmete või aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Diagnoosi võib lahterdada nelja erinevasse gruppi: ataktiline, atetooline, spastiline ja segavorm. Kõige harvemini esineb ataktilist, ehk lihaste koostöö häirega vormi, umbes 10%-l 3 juhtumitest. Sellele vormile on iseloomulikuks nõrkus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, millest tulenevad raskused täpsete liigutuste sooritamisel. Samuti on probleem kätevärisemisega, mis süveneb sooviga sooritada võimalikult täpseid liigutusi.
spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud. Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine.
● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet. PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid. PCI jaguneb: spastiline, düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid Millised on PCI põhjused, riskitegurid? Neuroloogilise puudujäägi põhjuseks on ajukahjustus, mis on tekkinud enne aju lõplikku väljaarengut. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema
(peaaju songad – entsefalotseele; seljaaju songad – meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Laste tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüs lastel (PCI) esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on
Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist kroonilist bronhiiti ja kroonilist kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel.
tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mis on parees? Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.
funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale;
funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale;
ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Sünnieelseteks põhjusteks on hüpoksia ehk hapnikunälgus, ema alkoholitarbimine, nakkushaigused ( herpes, punetised, HIV). Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks on sünnitrauma (vaakumsünnitus, tangsünnitus); loote hapnikunälgus (asfüksia); meningoentsefaliit; vastsündinu hüpoglükeemia (madal veresuhkur) Sümptomid mille kaudu tserbraalparalüüs avaldub: · Spastiline - lihastoonuse tõusuga, kahjustunud ajukoor, liikumatud liigesed, düsartria, logopeediline ravi · Atetootiline tahtmatute liigutuste, eriti stressi ajal, düsartria · Ataktiline - häiritud lihaste koostöö, täpsete liigutuste tegemise raskus (tugev kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus
hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased,
1= liigutused puuduvad Püsiv vegetatiivne seisund (PVS) Apalliline sündroom avab silmi, hingab ise, puuduba reaktsioon välisarritustele (hääl, valu) Ajusurm puudub omahingamine, silmi ei ava, puudub igasugune reaktsioon välisärritusele, ajusurmas inimene on surnud! MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE Ülemine motoorne tee- tsentraalne motoneuroni tee on kõige kiirem Alumine motoorne tee- kulgeb perifeersesse närvi TSENTRAALNE E. SPASTILINE HALVATUS(ÜLEMINE) Tekib tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel Iseloomulik lihaste spastilisus, atroofia puudumine K/p reflekside elavnemine (elavnevad refleksid) Patoloogilise reflekside esiletulek ( Babinski refleks) Patoloogiliste motoorsete avalduste (kloonused) esiletulek Insult, peaaju kasvajad, trauma, demüeliniseerivad haigused (esineb rohkem) PERIFEERNE E. LÕTV HALVATUD (ALUMINE)
TIA mööduv transitoorne isheemiline atakk e. miniinsult. Tekib, kui verevool ajju on takistatud väga lühikeseks ajaks. Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus.
tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise
- Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees - Ekstrapüramidaalne vorm (10-20%) kontrollimatud, aeglased või väänlevad liigutused, tekivad iseenesest. o Düskineetiline (hüperkineertiline) atetootlised või koreaatilised liigutused. Atetoos on mittetahtlik, aeglane väänlev mittekorrapärane liigutus. Korea . tahtmatud, kiired,
Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Ülemäärane aktiivsus (overactivity) - (= hüperbuulia) Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation) - ülemäärane motoorne (ja kognitiivne) aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat sisemist pinget (ärevust). maniakaalne katatoonne hebefreenne hallutsinatoorne luululine Treemor, atetoos, tahhükineesia Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - ** Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus Grimasseerimine ** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu - seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne, - võimetus relakseeruda, - sund pidevalt liikuda, - kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades). 11
Sellised kivid asuvad tavaliselt sapipõie põhjas ja kehas ja neid nimetatakse tummadeks kivideks. Kliinilised nähud tekivad siis, kui kivid liiguvad sapipõie tundlikku kaelaossa, sapipõiejuhasse või kui neile kaasneb põletik (Jaanson jt 1989). Haiguse peamine tunnus on tugevad valuhood parema roidekaare all. Iseloomulikud on valude kiirgumine parema abaluu piirkonda. Valuhoo põhjuseks on sapipõie ja eriti sapiteede silelihaste reflektoorne spastiline kokkutõmbumine. Sageli kaasneb maksakoolikutega oksendamine, vappekülm ja kehatemperatuuri tõus. Kui kivi suleb ühise maksajuha või ühissapijuha, areneb kollatõbi. Palpatsioonil on maks tugevalt valulik, eriti sapipõie piirkonnas. Hoog võib kesta mõne minuti, tunni või mõne päeva. Pärast hoogu tunneb haige mitu päeva maksa piirkonnas raskust või vähest valu. Vahel jääb kehatemperatuur sapipõie- ja sapiteede põletiku tõttu küllalt kauaks püsima
Läkaköha Läkaköha on äge nakkushaigus, mille iseloomulikuks tunnuseks on kramplikud köhahood, mis sageli lõpevad oksendamisega. Läkaköhatekitajateks on läkaköhakepike, mis hävib suhteliselt kiiresti väljaspool organismi. otsene päikesevalgus surmab tekitaja 1 tunni jooksul. Läkaköha on piisknakkus ja haigus antakse edasi õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige inimene. Inkubatsiooniperiood on 3-14 päeva. Haiguse arengus eristatakse 3 perioodi: katarraalne, spastiline ja haiguse lahenemise periood. Esimene kestab tavaliselt 1-2 nädalat ja esineb ülemiste hingamisteede katarrina. Haige köhib, võib esineda nohu. Selle perioodi lõpupoole tugevnevad köhahood, mis sageli tulevad öösiti. Teisel perioodil, mis kestab 1-1,5 nädalat, tekivad tüüpilised kramplikud köhahood. Keskmiselt kestab läkaköha kuni 3 nädalat, kusjuures köhahood järk- järgult vähenevad ja lõpuks vaibuvad. Profülaktikas kasutatakse kaitsesüstimist. Düsenteeria
väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt. 4. LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot
e. Pilgu inertsus – simultaanagnoosia – Poppelreiteri pildid. 9. Visuaalruumilised võimed – häire tegevuste järjestamises, planeerimises, eriti uudsetes olukordades. Nt osa eristamine tervikust, joonistamine. 10. Keel ja kõne a. Broca (motoorne eferentne) afaasia b. Dünaamiline afaasia c. Mutism, hüpo- või afoonia. SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?); äge Broca prk kahjustus (diastsiis?). d. Düsartria – lõtv, spastiline, ataktiline (väikeaju), hüpokineetiline (parkinsonism), hüperkineesid (Tourette sündroom). 11. Mälu – Tähelepanuga seos „unustab meelde tuletada“. Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b. Kui kõik aktiveeritud ajus (neuronid) – kas siis on inimene teadvusel? – EI. c. F-sagara paradoks: teoreetiliselt olulise struktuuri suur kahjustus võib anda
valulikku osteogeenset (luutekkelist) kõndi. Kuidas patsient kohaneb jalgade pikkuse erinevusega, sõltub mitmetest teguritest, kuid normaalsed jalanõud ja spetsiifilised tallatoed võivad tagada normaalse kõnnimustri. Joonis 8. Jalgade pikkuse erinevuse kompenseerimine tallatoega ning kanna asendi erinevus Eristatakse veel järgmisi kõnnistiile: Equinus gait (varbal kõnd) Hemipleegiline või hemipareetiline kõnd Parkinsoni kõnd Neurogeenne või spastiline kõnd Kukkuva jala kõnd (drop foot gait). Kasutatud kirjandus Atkinson, K. Coutts, F. Hassenkamp, A.M. Physiotherapy in orthopaedics. A problem- solving approach. Elsevier Limited, 2005 Magee D.J. Orthopedic physical assessment. 5th ed. Saunders Elsevier, 2008 Perry, J. Gait analysis: normal and patological function. Slack, 1992 Keywords gait analysis, gait cycle, clinical gait analysis, movement analysis, normal gait, gait pattern, kinematic analysis,