1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö võtsid ette kolm kunstnikku Elmar Kits, Evald Okas ning Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus". 1946
hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". Estonia teatrisaal Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teater tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline.
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat?
Poska), Maanõukogu (maapäev), parlamentaarne rahvaesindus, Maavalitsus (J.Rammot, K.Päts), Eesti rahvaväeosad, tugevndati kaitset Saksamaa võimaliku pealetungi vastu. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja eestikeelne kooliharidus. Oktoobrirevolutsioon: Nõukogude Venemaa (kuni 1991), kukutati Ajutine Valitsus ja asemele tuli Rahva Kommissaaride Nõukogu ja Lenin. Lõpetati turumajandus, asemele sotsialism. Ei ole eramajandust, kõik riigi oma. Eestlastele see ei meeldinud. Sotsialismis ainult üks partei ja ainult üks isik, keda valida saab. Pole kodanikuõigust võidakse teha inimestega mida tahes, vangistada, tappa jne. 15nov üritab Maapäev kuulutada välja iseseisvust, aga saadetakse polsevite poolt laiali. 1918 Päästekomitee, iseseisvusmanifest. 24.02.1918 kuulutatakse välja iseseisvus. Venemaa läks üle Euroopa kalendile, mis tähendas, et 2 nädalat kustutati vahelt ära 1veebr-> 14 veebr. Venelased olid juba läinud ja sakslased polnud veel jõudnud. 25veebr
teravilja importimised.12 Võib järeldada, et ka majanduses oli Brežnev mõneti ideoloogia ori, kuna kuigi üritati seda parandada, siis ei ole võimalik plaanimajandust sotsialismi järgi reformida – tahes tahtmata tähendanuks see kapitalistlikele tendentsidele üleminekut. Majanduses toimus seisak, kuid sellegipoolest kuulutati 1977. aastal, peale uue konstitutsiooni vastu võtmist (mis põhimõtteliselt oli sama, mis 1936. aasta põhiseadus) välja, et ollakse „arenenud sotsialismis“.13 Sellel kõigel oli kahtlemata suuresti seos ka pingelõdvenduse poliitikaga, kuna aina tõusev toidusaaduste import oli eluliselt tähtis Nõukogude Liidule ja seetõttu oli oluline Läänega häid suhteid hoida. Üheks majanduse ebaefektiivsuse faktoriks oli veel sunnitud industrialiseerimine ja aina kasvav urbaniseerumine ning sellega kaasnenud reformide mõjud – 1960.aastal oli palgateenijaid 62 miljonit, Brežnevi aja lõpuks aga oli neid 115 miljonit. See tõi kaasa
Roosevelt oma teistkordse ametisseastumise esimesel päeval tegutsema. Ta loobus tavalisest hiilgusest, mis saatis kuberneri valimisi - ilutulestik, plakatid jne. Tseremooniale kulutati tavalisest vähem raha ning kokkuhoitud raha anti üle avalike tööde fondi. 1931. aasta märtsi lõpul soovitas FDR osariigi seadusandlikul kogul moodustada komisjoni tööpuuduse vastu kindlustamise probleemi uurimiseks, selle tulemusena sadas Rooseveltile kaela süüdistusi sotsialismis. 28. augustil 1931 kogunes New Yorgi osariigi seadusandlik kogu erakorralisele istungjärgule, mille oli kokku kutsunud Franklin ise. Ta avaldas seal mitu kuud hoolikalt ettevalmistatud läkituse, mis sisaldas sotsiaalfilosoofia aluseid, praktilist kogu argumentatsioone, mis põhjendasid reformide vajalikkust. Vajalikkuse põhejndamise keskne küsimus oli: ,,Mida kujutab enesest riik?" Roosevelt tegi ettepaneku luua New Yorgi osariigi Ajutine Erakorraline
koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga. Engels ja Marx ei arvestanud kapitalismi juures vaesusutmise
Nähes eri kaupu ja ajaveetmisviise, tekib himu ja soov nende asjade järgi. Nii kontsentreerub sotsialistlik ideoloogia sellisesse keskkonda ja käib välja loosungi, et kõigil on hõigus hüvedele. Varem on olnud sotsialistlike ideede laiemat levikut ja sellesuunalisi katsetusi/fantaasiaid. Liberalismi ja sotsialismi vaheline võrdsus. Liberaalide puhul on võrdsus kui finišijoon, ja kes on kõige võimekam, saab kõige rohkem. Sotsialismis on tegemist järjekorraga, kuis igaüks saab mingi osa, olenemata mis teda täpsemalt huvitab. o Tekib Euroopas 19. sajandil soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia. Hüvede kõrvale ideoloogiline piiraja- kasinus. See on lubatud kõigile. o Kommunistlikud fantaasiad: Thomas Moore, Tommaso Campanella (ulmeliste kosmose žanrite viljeleja), Robert Owen (katsetas oma kodufarmil võrdse kogukonna loomise), Henri Saint- Simon jt.
koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele(klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga. Engels ja Marx ei arvestanud kapitalismi juures vaesustumise
Ühiskonna puudused tõid kaasa marksismi taaselustamise. Riie juhivad eliitgrupid, mis koosnevad äri-ja finsntsmaailma, valitsuse ja ametiühingute liidritest. Valitseb oligarhia, mitte demokraatia. Konfliktid arenenud tööstusriikides. Toodangu mahu kiire kasv ja sellele vastava ostujõu puudumine. Majandus kannatab kolme põhihäda käes: kasvav tööpuudus, suurenevad maksud, hoogustuv inflatsioon. Kõigest sellest loodakse jagu saada sotsialismis. 5. Mis iseloomustab demokraatliku sotsialismi kontseptsiooni? Konvergents, ühiskonna erinevate klasside ja gruppide koostöö, sotsialismi ülesehitamine rahulikult, ilma proletariaadi diktatuurita, majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise struktuuri demokratiseerimine ülemaailmses ulatuses, riik reguleerib turgu inimeste ja ühiskonna huvides, taotlema tehnoloogi kasutamist kõigi töötajate hüvanguks: vaba aja pikenemine, isiku arengu võimaluste laienemine. 6
Rahvastiku kasv on kiirem kui ressursside arv. 21) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K. Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib? Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Töölistele makstakse nii vähe kui võimalik. Nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 22) Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi
Kehtivad · Käskiv, keelav, sundiv võim paneb ka tänapäeval. inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule Kapitalismi põhitunnused on vaba konkurents, turg on alluma. Selline võim peab olema avalik ja nähtav anonüümne, tootmisvahendid on eraomanduses, inimestel · Veenev, kasvatav võim paneb inimsed on kasumi saamise motiiv. olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule Sotsialismis puudub eraomandus, tootmine lähtub soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. ühiskonna vajadusest, mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus: riik ütleb, mida ja kui palju toota. Ideoloogia õigustav valitseva klassi võimu. Enamasti esineb defitsiidimajandus. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine (religioon, kunst)
mingil määral segatud. Et riike majanduspoliitiliselt iseloomustada, kasutatakse 3-e "ismi": kapitalism, sotsialism ja kommunism. Neid mõisteid kasutatakse ka ideoloogias ja poliitikas, kuid paremini saaks neid iseloomustada selle poliitilis-majandusliku sirge peale asetamisega. turumajandus kapitalism sotsialism kommunism käsumajandus Kommunism versus sotsialism Kommunismis kontrollib kogu tähtsamat tootmist riik, sotsialismis on eraomandi osa suurem. Kommunismi eesmärk on totaalne võrdsus, sotsialism ei taotle täielikku võrdsust. Sotsialism versus kapitalism Sotsialismis: - segab riik aktiivsemalt majandusse vahele - on rohkem majanduse riigi poolset planeerimist - ümberjagamine vaestele on suurem Kapitalismis: - suurem osa tootmist ja otsustamist toimub erasektoris - riik segab vähe vahele eraisikute eesmärkide saavutamisele.
Kremli „uue kursi“ olemus ja selle initsiaatorid Uus kurss puudutas välispoliitikat, tõi kaasa 1953. aastal kiirkorras Korea sõja lõpetamise, Nõukogude- Jugoslaavia suhte paranemine, teine lähenemine Saksamaa ühendamise küsimusse (Stalini jaoks paika loksunud 1952. aastaks, 1953. aasta varakevadel tuleb Kreml välja mõttega, et Euroopa ja maailma poliitiliseks arenguks ei ole hea kaks Saksamaad – mõistlik on nad ühendada). Hurjutatakse SDV juhte forsseeritud sotsialismis. Esimest korda pärast Stalini surma võisid NSVL kodanikud lugeda ajalehest Pravda USA presidendi kõnet. Uus kurss ei piirdunud vaid välispoliitikaga. Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi.
Kirjaoskuse paranemise tulemusena hakkavad need ideed järk järgult levima. 1827 terminite sotsilism ja sotsialistid esmakasutus Inglismaal. 1840 aa termini levi üle Euroopa. Järk järgult muutub liberalismi tugevaks konkurendiks. Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks. Sotsialismi kesksed mõisted: · Tagasipöördumine religiooni juurde. Konservatism toetub sellele kirikuformaadile , mis on parajasti võimul (anglikaani , luteri vms riigikirik). Sotsialismis on pigem lahk usuliste või nende juures , kes väidavad, et nad pöörduvad kristuse alglätete juurde. Puuduvad institutsionaalsed struktuurid, leiavad ühtemoodi uskujate kogukonna. Sotsialism rõhub algkristlikule usumudelile. Võrdsete vendade-õdede kogukond, kes on ühte usku ja töötavad ühiseks hüvanguks. · Kogukond/koostöö · Võrdsus. Toetub väitele , et algkristlkutes kogukondades olid kõik võrdsed.On ürit
proletaarsena (töölisklassi hegemoonia). Palvadre ütles, et eestkätt talurahva liikumine ja ka rahvuslik revolutsioon, Juhtivamaks jõuks polnud proletariaat, keda veel õieti polnud, vaid rahvuslik intelligents ja kodanlus. Selle tõttu Palvadre ja ta pooldajad (nt 1917 Tallinna linnapeaks valitud Voldemar Vöölman). Sõnasõda palvadristid ehk fontanikud vs ekap-d (eesti kommunistliku partei liikmed, kes Venemaal varjupaigas). Palvadret süüdistati rahvuslikus sotsialismis ja ta perekonda kodanlikkuses. Juhan Vasar esimesena tähelepanu. Hans Kruus ka huvitus aga ei jõudnud teha, andis teema oma järglasele Hugo Rebasele, kes pidi doktori tööna Rammu? Rahvasriku arengut hingeloendite põhjal uurima. Kruus teadmisi edasi andnud Sulev Vahtrele, 1960. aastail rahvastiku põhilisi uurijaid. PAlvadre positisoonisõda ekap-dega. Ka Leningradi partei organisatsioon. Kui alustati suure tsensoriga kommunistide hulgas, Palvadre esimesi vahistatuid 1936 kevadel
Ta on üprsiski võimekas, tema valitsemisaja 1125-1132 lõpuni võib pikendada Vana-Vene riigi iga. Pärast seda Vana-Vene riik laguneb väikesteks vürstiriikideks kuigi vormiliselt on endiselt Kiievi suurvürst aga võimu tal pole. Esialgu on troon veel ahvatluseks aga peaegi ena mitte. Feodaalse killustumise periood. 1961 NLKP programmi vastuvõtt 1980-1981 lubati, et kommunism valmis. Kui 1980-81 saabus, siis kirjeldatud kommunismi pole. Öeldi, et me arenenud sotsialismis. Feodaalse killustatuse kohta öeldi, et arenenud feodalismi periood. Millal feodaalne killustumine toimus? 1073 võiks hakata, vene ajaloolased pakuvad Lubetsi nõupidamist 1073, Vladimir MOnomahhi valitsusaja lõppu 1132. Ja kui 1169 Kiiev purustatakse Andrei Pogoljubski poolt. Viimasel ajal jäädud 1132 Mistislavi valitsusaja lõpu juurde. Toimub järjepidev majanduse kultuuri areng. Mitmetes Vene jagudes ei tea, palkutud eri arve. 12. sajandil 13 vürsti riiki,
Johannes Semper, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Hans Kruus. Pärast veebruarirev hakkasid välja andma eestikeelset ajalehte Eesti lipp? Oktoobris kutsuti välja Iseseisev Eesti Rev-Sotsialistide Partei. Orienteerida maarahvale. Esseeride partei ei olnud ühtne, kujunes vasak- ja parempoolseks tiivaks. Neljas vasakmeelne erakond: Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei - ei olnud tegemist puhtsotsialistliku parteiga. Nägid inimkonna tulevikku sotsialismis. Radikaal-sotsialistid väitsid, et ei taha eelistada ühte ega teist tööliskihti, vaid tahavad kaitsta kõiki palgatöölisi. Tegelikkus kujunes selliseks, et nende seljataga oli eelkõige Põhja-Eesti haritlaskond. Kasvas välja mitteformaalsest ühendusest - Autonomistide rühmast. Partei asutajateks Jüri Vilms, Otto Strandmann, Juhan Kukk, Konstantin Konik jne. 1917 sügisel liikus terve rida Venemaa Tööerakonda kuulunud liikmeid
elemente, mis võimaldasid efektiivsemalt majandada ja riiki kuidagiviisi jalul hoida. Kolhooside majan- dusvabadused olid mõnevõrra suuremad kui sovhoosidel, kullatööstuses tegutsesid artellid, oli olemas pseudokooperatiivne süsteem Tsentrosojuz (Eestis ETKVL) jne. Kuna riigi poolt juhitav põllumajandus ei suutnud rahvast toita, oldi sunnitud lubama ja isegi arendama-soodustama nn aianduskooperatiive. Pärast riigitööd sotsialismis läks inimene oma aianduskrundile ja töötas turumajanduse tingimustes. Kõigile oli selge, et turumajandus aianduskrundil oli palju efek- tiivsem kui käsumajandus riigitööl. Aiakultuuride saagikus enda krundil oli oluliselt kõrgem kui riigimajandi põllul. Aiamajade ehitus oli kiirem, kvaliteetsem ja ökonoomsem kui riiklik nn kapitaalehitus. Paradoksaalne küll, kuid sellele nn sotsialistlikule majandusmudelile tuli NSV Liidus
annaabi.ee 
