Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966
Meedia on küll hea asi, aga peab tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm
Meedia on küll hea asi, aga peab tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm
Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte
andmed nt kontaktist, meeleolust jne. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel. · Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Gorbatsov Marju Lauristin Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Edgar Savisaar-on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 , Keskerakonna esimees. Mihhail Gorbatsov-Oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, 1990-1991 Nõukogude Liidu president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999. Tiit Made- on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Gennadi Janajev- oli Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 1990-1991. Lennart Meri Vaino Väljas Lagle Parek Tiit Madisson
norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas esineb käitumist, mida peetakse kuritegelikult. Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks. 9. Max Weber sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste
Kultuuriperspektiivid: o Ratsionalism kultuur aitab töötajate käitumist normeerida, eesmärkide saavutamise vahend ja juhtinstrument. o Funktsionalism ühine kultuur aitab kohaneda väliskeskkonnaga ja säilitada sisemist ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine
Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus Peamised erinevused nende kahe vahel on: - Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda
Inimeste lähisuhted meenutavad majanduslikku kauplemist. Inimene tahab saada võimalikult palju naudinguid ja kogeda võimalikult vähe kannatusi. Lähisuhetes tahab inimene teiste inimeste käest saada mitmesuguseid psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema
oma uurimisobjektile nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja
kõrgem). Benedict ütles, et inimese kaudu saab mõista kultuurile omast temperamenti. Benedicti õpilane oli Margaret Mead, neid peetakse mõjukamaiks naisantropoloogideks. Mead uuris seksuaalse küpsusega seotud käitumisviise. Ta ütles, et küpsuse saavutamine on seotud kultuuriga, milles kasvatakse, ja ei ole bioloogiline. 1936-1938 tegi Meade välitöid koos oma mehe Gregory Bateson´iga Uus-Guineas Bali saarel iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele. ja sotsiaalteadlane ja semiootik. Kasutasid fotosid ja filmi., tegid umbes 25 000 fotot. Uurisid iatmulide käitumist. Avastasid erinevuse laste kasvatamises, et kui lapsed on emotsiooni kõrgpunktis, siis emad hakkavad neid ignoreerima. Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog
Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Vägivallaaktide seaduspärasus Ameerika sotsiaalteadlane ja terapeut Lenore Walker töötas oma kogemuste põhjal välja teooria, mis üritab seletada vägivaldse paarisuhte dünaamikat ja kulgu. Tema väitel valitsevad vägivallaaktide puhul partnersuhtes teatavad seaduspärasused. Kui üks partneritest sellest ringist välja ei murra, kaldub vägivald kord-korralt intensiivistuma ja tsüklid sagenema. Selles mudelis kirjeldatud kõikumine vägivalla kasutamise ja kahetsusfaaside vahel viib selleni, et naise
Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid.
peaks püüdlema. uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes teadus = institutsioon. samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda Institutsioonon sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: selle institutsiooni reeglid. 1.Milline on teadlase roll?
piirangud/mõju; nt religioon Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima Sotsiaalsed faktid asuvad väljaspool indiviidi, kui bioloogilist tervikut; jätkuvad pärast indiviidi surma sunnivad indiviidi nende järgi käituma (nt haridus, seadused, normid) Sotsiaalsed faktid rakenduvad kõigile ühiskonnaliikmetele ning piiravad nende ihasid Sotsiaalteadlane ei peaks indiviidi eraldi ühiskonnast käsitlema Uurimus enesetappudest - positivistlik lähenemine, kujundas sotisaalteadust kui empiirilist teadust Positivism eksisteerib sotsiaalne reaalsus kui positiivsed nähtustevahelised põhjuslikud seosed arendas edasi Comte'i ideid: Püüab reaalsust defineerida seda vaadeldes Esitab hüpoteese seoste kohta, mis eri nähtuste vahel võiks olla On olemas ainult 1 teadmiste allikas teaduslik teadmine
1922). Mõistmine Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised
Keele mõju kultuurile: Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees) Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri Ruth Benedict (1887-1948) Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas Sündis New Yorgis, õppis Vassari Kolledzis 1919 läks Columbia Ülikooli New Yorgis, kus õppis Franz Boase käe all ning sai ka doktorikraadi. Benedict oli mõjutatud Boase ühiskonna sotsiaalse võrdsuse ideedest. Oli ka Ameerika Antropoloogia Ühenduse president ning 'American Folklore Society' liige. Ema õpetaja, isa kirurg. Isa suri noorelt, mis põhjustas emas lakkamatut leina, mida Ruth nägi kui suurt nõrkust
Mõned teooriad rõhutavad üht lähenemist, teised teist. Igapäevase suhtlemise analüüs 16 Teooria, mis uurib seda valdkonda on etometodoloogia igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine. 60ndatel tekkinud koolkond USAs. Teooria alusepanijaks on Harold Garfinkel (1917- 2011). Pakkus välja uurimismeetodid igapäevase suhtlemise uurimiseks: nn. tülinorimise eksperimendid sotsiaalteadlane peab tegema midagi valesti ja vaatama, kuidas inimesed reageerivad valesti käitumisele. Seega tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageeriva. Alfred Schutz (1899-1959), seostatakse samuti selle lähenemisega. Ütleb, et inimesed üldjuhul eeldavad, et teised inimesed saavad asjadest samamoodi aru nagu nemad jagatud maailma eeldus. Eeldavad samuti tähenduslikkust inimesed üldjuhul eeldavad, et sündmustel on mingi tähendus.
25 Inimesel, kes pole ise vägivalla all kannatanud, tekib sageli küsimus: * miks hakkab mees lööma, ähvardama ja alandama oma partnerit? * miks laseb naine - sageli aastaid - seda endaga toimuda, selle asemel et koheselt vägivaldsest suhtest lahkuda? Eriti raskelt mõistetav on väljaspoolseisjale asjaolu, et vaatamata kõige suurematele julmustele tunneb naine end siiski mehega emotsionaalselt seotuna. Ameerika sotsiaalteadlane ja terapeut Lenore Walker töötas oma kogemuste põhjal välja teooria, mis üritab seletada vägivaldse paarisuhte dünaamikat ja kulgu. Tema väitel valitsevad vägivallaaktide puhul partnersuhtes teatavad seaduspärasused. Kui üks partneritest sellest ringist välja ei murra, kaldub vägivald kord-korralt intensiivistuma ja tsüklid sagenema. Selles mudelis kirjeldatud kõikumine vägivalla kasutamise ja kahetsusfaaside vahel viib selleni, et naise
Instituudi. MÕJUTEGURID Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni kiire kasvu tõttu saab rääkida infoväsimuse sündroomist või info ülekülluse sündroomist. Esimene sotsiaalteadlane, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele, oli Georg Simmel. Info ülekülluse probleemid on olnud uurimisobjektiks mitmete valdkondade teadlastele: sotsioloogid ja politoloogid käsitlevad seda fenomeni globaalses kontekstis; psühholoogid üksikisiku tasandil; juhtimisteoreetikud otsuste vastuvõtuprotsessides. Info ülekülluse probleemid on uurimisobjektiks samuti infoteadlastele. Infoplahvatuse fenomeni ja selle mõju on siiski kõige põhjalikumalt analüüsinud Derek de Solla Price.
annaabi.ee 
