Kolmandaks ja kõige tähtsamaks asjaoluks on antud kontekstis see, et ainsaks laiendamise eelduseks on lepingupoolte enda tahe. Kehtestatud on vaid üks menetlustingimus – laiendatud sätete jõustamiseks tuleb nad avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kui aga pooled ei jõua kollektiivlepingu laiendamises kokkuleppele, siis ei saa riik midagi teha. Sotsiaalministeeriumi sõnul tegutseb ta menetluses üksnes „kullerina”, saates sotsiaalpartnerite palvel lepingu teksti trükikotta. Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult
ebasoodsamatele tööotsijatele. * Avaliku tööhõiveteenistuse varustamine vajalike ressursside ja struktuuridega aktiivsete programmide tõhusaks juhtimiseks ja töötute aktiivsemaks kaasamiseks. * Kindlama suundumuse arendamine olenevalt tööhõive poliitika regionaalaspektidest, tihedam keskendumine regioonidele, mis on kõige rohkem mõjutatud töötusest. * Edu kiirendamine meetmete juurutamiseks sotsiaalpartnerite toetamiseks ja tööhõivepoliitika aktiviseerimiseks ja juurutamiseks. * Jätkuv meetmete elluviimine tööturu tegelike erinevuste suunamisel. * Jätkuv valitsuse töö institutsiooniliste struktuuride loomisel, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfondi teostamiseks, võttes arvesse Eesti tööhõivepoliitika üldhinnangus väljatoodud prioriteete. Liikmesriikide eesmärgiks täieliku tööhõive saavutamisel on laiahaardelise poliitika
vaatlemise tähtsus on need kolm põhimõtet, mis aitavad Euroopa sotsiaalmudelit säilitada ja kaasajastada ning peaksid kindlustama töökohtade loomise ja majanduskasvu jätkumise. Ettenähtud sotsiaalprogramm annab uue alguse. See on aluseks, et tagada Euroopa Liidu kasvu ja töökohtade uuendatud strateegias toodud tööhõive ja sotsiaalne ulatus. Uus sotsiaalprogramm sisaldab meetmeid, mis vajavad edasist uurimist valitsuse, sotsiaalpartnerite ja tsiviilühiskonna koostöös, andes samal ajal nendest probleemidest ka ülevaate. Koostöö ja nõupidamised aitaksid tööhõive ja sotsiaalpoliitika tulevikusuundade osas otsusele jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sotsiaalprogramm ajavahemikuks 2005-2010. Sotsiaalne Euroopa maailmamajanduses. Töökoht ja võimalus igaühele. Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitlus, 2005 2. Lissaboni leping 21
fiskaalseid vahendeid) see on keeruline ja praktikas vähe kasutatav Kuhu kuulub hariduspoliitika see sõltub poliitikute kokkuleppest, Eesti hariduspoliitika SP alla ei kuulu SP avalike poliitikate kontekstis · AP- mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta. See on nii poliitikute kavatsuste, reaalse tegevuse kui ka tagajärgede kogum · Politic (arukas, mõistlik, kaval, osav /poliitikaga tegelemine) - parteprogrammid, sotsiaalpartnerite manifestid jne. · Policy (poliitika, tegutsemisviis): - Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad) - Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus
45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu. Seisuga 1. jaanuar 2016 on Eestis maksuvaba tulu 170 EUR/kuus, töötasu alammäär 430 EUR/kuus, 2.54 EUR/tunnis. 46. Missioon on juhis, mis määrab mida, kelle heaks ja miks tehakse. Missioon õigustab organisatsiooni loomist, olemasolu ja on seotud asutuse tuumikkompetentsi ning väärtusega. Missioon peaks nt: - selgelt määratlema ettevõtte toodete ja teenuste olemuse
ka muu esindaja (usaldusisik, töönõukogu vmt); ametiühingu prioriteediks on 18 kollektiivlepingu sõlmimine. Ametiühing ajalooliselt palgavõitlust pidav organ. Usaldusisik pigem konsulteerimise ja informeerimise üksus. Töötajate ja tööandjate ühingute osatähtsus töösuhete reguleerimisel Eestis - ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Olemas 2 keskliitu - Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) ja Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon (TALO) 1. Töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevusharude, asutuste vms kaudu ja esindab neid töösuhetes 2. Tööandjate ühing või liit teeb sama 3. Asutatakse MTÜ alusel, moodustatakse tööandjate liit (kindel territoorium) ja tööandjate keskliit (üleriigiline) 4
102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel. 102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine Inimese tervise kaitsmine Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
102.Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad 103. Sotsiaalne duumping (mõiste) 23 seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
parandada töötajate elamistingimusi ja saada juurde kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast liikmesriikide ekspertide, ametiühingute ja tööandjatega konsulteerimist esitas Euroopa majandusühenduse komisjon kümne punktilise ühismeetmeprogrammi. Prantsusmaa ja Saksamaa olid eriti vastu kavatsusele anda üle kutseõppele vastutuse ühendusele. Muutused vastaseisus leebusid, kui 1969 aastal Haagis toimunud tippkohtumisel sotsiaalpartnerite kaasamisel sotsiaalprobleemide lahendamisel nähti kutseharidust ja koolitust. Yom Kippuri sõda (1973) ja majanduskriis tugevdas seda suundumust. 2000 aasta Lissaboni strateegia lahutamatu osa olid haridus ja koolitus eelkõige seoses sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamisega. Nimelt deklareeriti, et tuleb parandada tööturu toimimist, parandada piiride ülest
) · Tööohutus ja töötervishoid (töökeskkonna parandamine) (?) · Töötingimused (?) 45. Sotsiaalne dumping (mõiste) · Seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 46. Sotsiaalne dialoog (mõiste) · Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. KESKKONNAPOLIITIKA 47. EL keskkonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: o Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine o Inimese tervise kaitsmine o Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
Mitmetasandiline valitsemine (multi-level-governance): 1. Euroopa integratsioon ei tugevda ega nõrgesta riiki, vaid viib selle uuele tasandile, edendades erinevate haldustasandite vahelist koostööd - EL kui keerukassüsteem, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusülesel tasandil 2. Võim on hajutatud - “Euroopa koos regioonidega” Poliitiline otsustamine on jagatud ja toimub eri tasandite ja sotsiaalpartnerite koostöös, mitte vaid riiklikul tasandil ja riiklikke huve silmas pidades. Riikidevaheline kollektiivne otsustamine hõlmab riikide valitsuste kontrolli ja otsustusõiguse vähenemist (sh kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa Liidu Nõukogus). Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegutsemisviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö suunas. Osalejad madalamatelt haldustasanditelt (kohalikud ja
tööjõuregulatsiooniga maadesse. Kunstlikult madalad tootja kulud annavad ebaausa eelise rahvusvahelises 109. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III kaubanduses. samba poliitikad) peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess 105. Sotsiaalne dialoog (mõiste) Peamised institutsioonid: Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- Ülemkogu põhiprinstsiipide looja ja üldsuuniste kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil määraja. otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, Nõukogu pidev kujundaja ja suunaja ning ühise ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. seisukoha määraja (otsused võetakse ühehäälselt) Sekretariaat tegeleb ÜVJP igapäevase 106
Töötajad/uhingud/liidud Ametiuhing töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaseid, majanduslikke ning sotsiaalseid õigusi ja huve esindav uhendus ( AÜS § 2 lg 1). Tööandja/uhingud/liidud Tööandjate uhing kui MTÜ Töötajate ja tööandjate uhinemisvabadus on tagatud PS-iga, st õigus kuuluda ja õigus mittekuuluda (PS § 48 lg 1). Ajaloolistel põhjustel ei ole Eestis sotsiaalpartnerite osatähtsus töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Tööandjate Keskliitu kuulub kokku otse ja läbi haruliitude ule 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks 145 000 töötajale. Ametiuhingusse kuulus 2015.a 4,5 % palgatöötajatest. Töötajate esindamine. Töötajate esindamise süsteemid Monistlik ehk uksikkanali susteem ettevõttes esindab töötajaid AÜ: Soome, Rootsi, Kupros, Malta
(1) Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes. (2) Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks. (3) Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid: 1) hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit; 2) kogub, vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid; 3) analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust; September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus 4) teeb sotsiaalministrile ettepanekuid ja annab soovitusi töökeskkonna küsimustes; 5) arutab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja sotsiaalministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõusid ning annab nendele hinnangu;
esindamisesüsteem on väga nõrgalt arenenud. - Kui ametiühingud on tugevad, töötajatel on esindajad, siis kollektiivsed töösuhted töötavad ka paremini - töötajate ja tööandjate ühinemisvabadus on garanteeritud põhiseadusega - ametiühing – töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaseid, majanduslikke ning sotsiaalseid õigusi ja huve esindav ühendus (AÜS § 2) - ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne o põhjamaades tekkisid 19. saj lõpul AÜ, Eestis 1905 (Vene tsaaririigi ajal – 1905. aasta revolutsiooni tagajärjel. 1024 AÜ tegevus peatati, kuna toimusid rahutused, millega AÜ on seotud (film Detsembrikuumus). 1936 saatis Päts AÜ laiali ja tekkisid töönõukogud. NSVL ajal olid AÜ olemas, peaaegu kõik T-jad kuulusid
Ametiühingu mõiste, asutamise kord, õigused ja pädevus. Ametiühingu usaldusisik ja tema eristamine töötajate usaldusisikust. Monistlik e üksikkanal – ettevõttes esindab töötajaid AÜ Dualistlik e kaksikkanal – lisaks AÜ-le esindab töötajaid ka muu esindaja. Ametiühingu eelisõigus: • kollektiivläbirääkimiste pidamine; kollektiivlepingu sõlmimine • kollektiivsete töötülide lahendamine Ajaloolistel põhjustel ei ole Eestis sotsiaalpartnerite osatähtsus töösuhete kujundamisel märkimisväärne • Tööandjate Keskliit ühendas 2009.a üle 1500 ettevõtja, mis on tööandjaks 145 000 töötajale • ametiühingutesse kuulus 2009.a alla 10% töötajatest Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve
Töötajate ja tööandjate ühingute osatähtsus töösuhete reguleerimisel Eestis. Ametiühingute areng Eestis. Ametiühingu mõiste, asutamise kord, õigused ja pädevus Monistlik e üksikkanal ettevõttes esindab töötajaid AÜ Dualistlik e kaksikkanal lisaks AÜ-le esindab töötajaid ka muu esindaja. Ametiühingu eelisõigus: · kollektiivläbirääkimiste pidamine; kollektiivlepingu sõlmimine · kollektiivsete töötülide lahendamine Ajaloolistel põhjustel ei ole Eestis sotsiaalpartnerite osatähtsus töösuhete kujundamisel märkimisväärne · Tööandjate Keskliit ühendas 2009.a üle 1500 ettevõtja, mis on tööandjaks 145 000 töötajale · ametiühingutesse kuulus 2009.a alla 10% töötajatest 45 Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul
liitu; Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) - töötajate usaldusisik – valitud ettevõtte kõikide töötajate poolt esindamaks töötajaid suhetes tööandjaga, ei pea kuuluma AÜ-sse, aga peab olema töötaja. - tööandja/ühingud/liidud: - tööandjate ühing kui MTÜ Ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Kuuluvus tööandjate ühingutesse ja ametiühingutesse on Eestis madal. Eestis on viimastel kümnenditel tugevalt vähenenud nii ametiühingu liikmete osakaal töötajaskonnast kui ka, sellega seotult, töötajaskonna kollektiivlepingutega katvus. Suundumust toetavate teguritena võib välja tuua kollektiivsete töösuhete traditsiooni puudumist ja riigi
seaduse alusel lubatud. Nimetatud põhimõte on sätestatud TLS §-s 78. 10. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid. Sotsiaalpartneritel on õigus kollektiivlepingu sea- duse § 4 lõike 4 alusel omavahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada töötasu osas ning teha see kohustuslikuks kõigile töötajatele ja tööandjatele. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega töötasu alammäära sotsiaalpartnerite poolt kokkulepitud määras (TLS § 29 lõi- ked 5 ja 6). Traditsiooniliselt lepivad sotsiaalpartnerid kokku nii tunnitasu kui täistööajaga töötamise kuutasu alammäära. Tunnitöötasu kokkuleppe olemasolul on töötasu alammäära maksmise kohustus täi- detud siis, kui töötajale on makstud tunnitasu alammäär iga kokkulepitud töötunni eest. Näiteks 14-aastane alaealine, kes töötab lühendatud tööajaga 20 tundi seitsmepäevase
annaabi.ee 
