3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses Üritati luua hädaabitöid, et töötud saaksid taas ostujõuliseks. Sotsiaalhoolekandes Toetati vaesemaid peresid, hakati hoolitsema abivajajate eest, et ostujõudu veelgi parandada. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Luua võimalikult palju töötutele abitöid ja aidati abivajajaid. Suured sisseveomaksed, et kaitsta oma maa firmasid. 3.Lõpeta laused. 1933. aastat on peetud majanduskriisi lõpuks, sest siis hakkas USA majanduslangusest üle saama.
loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisi Tööstuses Üritati luua hädaabitöid, et töötud saaksid taas ostujõuliseks Sotsiaalhoolekandes Toetati vaesemaid peresid, hakati hoolitsema abivajajate eest, et ostujõudu veelgi parandada. Lõpeta laused: 1933.aastat on peetud majanduskriisi lõpuks, sest siis hakkas USA majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal võttis kriisist üle saamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930.aastatel Roosevelti sarnaseid seaduseid kasutama.
Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist. Sotsiaalhoolekandes peab valitsema võimaluste paljusus kodu ja avahooldusest hoolekodudeni. Puuetega inimesed ei pea tundma end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond austab puuetega inimeste tahet end arendada, õppida ja elatada end oma tööga. Igaühe moraalne kohus on aidata suurendada puuetega inimeste toetamise, arengu ja suhtlusvõimalusi lapseeast peale. Neile ja nende peredele tuleb omavalitsuste abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. Teed, hooned ja ühistransport peavad
vajalik. Tevishoid on eestis tasuta, kuigi inimesel on ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Mina pean tervishoius suurimaks probleemiks seda, et inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning nad lahkuvad tööle välismaale. Probleeme on ka sotsiaalhoolekandes. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulas, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene väga kurba olukorda. Eesti riik peaks eraldama rohkem raha sotsiaalhoolekande jaoks. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel
Inimeste oodatud eluiga Üle75a- Põhja-ameerika, austraalia, Lääne-jaPõhja-euroopa, kuni40a Kagu- aafrika, afganistaan, kolumbira, gröönimaa Eesti61-74a. 1)demograafiline üleminek algas euroopas 18.dal sajandil2)tegurid, mis tingivad demograafilise ülemineku:3)riigid, mis on praegu demograafilise plahvatuse etapis: india ja suurbritannia 4)riigid, mis iseloomustavad kaasaegse rahvastiku tüüpe: nigeeria ja sierra leone 5)rahvastiku vananemine toob ühiskonnale kaasa: tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmishoolekandes, pensionipoliitikas, perekonnasuhtes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes.
Juhtumikorraldus – sotsiaaltöömeetod, kus probleemi lahendamist koordineerib üks spetsialist. Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus). Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid. Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst maavalitsustest saadud teabel ja nende esitatud ettepanekutel. Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldatakse maavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kaudu. Maavanem peab koostöös kohalike omavalitsuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega välja töötama maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika,
Kuna inimesed pole rahul poliitikatega, loovad nad erinevaid organisatsioone oma huvide kaitsmiseks. Üheks selliseks organisatsiooniks on ametiühing. Ametiühingute abil saavad inimesed enda huvid võimule kergemini arusaadavaks teha. Lisa 4 jooniselt 4 saab välja lugeda, et töötaja on märk, mida tõlgendaja ehk ametiühing tõlgendab objektile ehk valitsusele. Objekt ehk valitsus annab tagasisidet märgile ehk töötajale. (Lõhmus 2012) Eesti tööturupoliitikas, haridussüsteemis ja sotsiaalhoolekandes on hulgaliselt puudusi. Arvestades seda, kui vähe Eesti riigieelarvest igal aastal sotsiaalsfääri raha eraldab, ei ole mõeldav, et inimesed nende toetustega toime tulla saaks. Minu arvates Eesti sotsiaalpoliitika ei toimi hästi, sest selles on rohkem vajakajäämisi kui positiivseid külgi. KASUTATUD MATERJALID Kõre, J. Sotsiaalpoliitika – kellele ja kuidas? Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.10.2012. Loenguslaidid: slaid 9. Lauristin, M
Neil oli vähem õigusi kui meesetel. Romantistlikul ajajärgul tekkisid esimesed naisõiguslaste liikumised. Kuigi naiste olukorda ei suudetud palju parandada ja nende rolliks jäi põhiliselt kodu hoidmine, pani see ajastu alguse naiste õiguste eest võitlemisele. Naiste allasurutud seisund ei takistanud neid tegutsemast. Nad tegutsesid heategevuses ja avaldasid poliitilisi artikleid või isegi osalesid poliitilistes sündmustes. Suur oli naiste roll ka sotsiaalhoolekandes. Näiteks Prantsusmaal asutati mitmeid naisorganisatsioone, mille eesmärgiks oli orbude ja puudustkannatavate inimeste abistamine. Naisorganisatsioonid seisid ka ühiskonna kõrge moraail eest. Tänu hariduse ja trükikunsti arengule tuli üha rohkem naisi kirjandusse. Sageli ei kirjutanud nad küll oma õige nime all vaid valisid endale mõne mehe nime, näiteks George Sand (Judy Davis). Üks tuntuimaid romantismiajal kirjutatud teos on ,,Vihurimäe". See raamat on
rajanud vanurite maju, kus eakad inimesed saavad tubades voi korterites omaette elada ja kasutada vajalikke lisateenuseid.Samuti on loodud paevakeskusi,1) kus eakad saavad koos kaia, tegeleda huvitegevustega ja kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid;2) mis pakuvad eakatele koduteenuseid (koristamine, soogivalmistamine, maksete tasumine jne), mille motteks on toetada inimese toimetulekut tema kodus, et ta ei peaks asuma hoolekandeasutusse. 16. Kuidas toimub sotsiaalhoolekandes teenuste rahastamine?Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet: riigieelarvest,kohalike omavalitsuse eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja fuusiliste isikute vahenditest, muudest vahenditest. 17. Nimeta sotsiaaltoetusi.Eestisse ümberasuja toetus,toimetulekku toetus,täiendav toetus aluasemele . 18. Kellele on antud oigus kontrollida teenuste kvaliteeti?Maavanem, Riigikontroll, Vaidluskomisjon. 19. Nimeta sotsiaalharta eesmark
kujunemine eeldab tugevat kodanikuühiskonda, nagu ka elujõuline kodanikuühiskond vajab valitsuse tuge ja kaitset (Habermas, 1992; Lefort, 1988). Referaadi aluseks on Taanis elluviidud peamiste sotsiaalpoliitika reformide analüüs ning intervjuud 13 sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutseva vabatahtliku organisatsiooniga, mis jagunevad eneseabiühendusteks, heategevuslikeks ja oma liikmete huve esindavateks organisatsioonideks. Taani sotsiaalhoolekandes saab riigi ja vabatahtliku sektori suhteid kirjeldada nelja mudeli abil (Gidron, 1992). Esiteks duaalne mudel: nii riik kui ka vabatahtlik sektor osalevad teenuste rahastamises ja osutamises, kuid selgelt piiritletud sfäärides. Duaalne mudel domineeris Taanis 18501890. Teiseks on koostöömudel: riik ja vabatahtlikud organisatsioonid tegutsevad koos, riik eraldab teenuste osutamiseks vajalikud vahendid ning vabatahtlikud organisatsioonid on teenuste osutajateks. Koostöömudel domineeris
Roosevelti reformid: panganduses-suleti kõik pangad, ei lubatud neid taasavada loata. Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku. Põllumajanduses-põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja riik maksis vähendamise eest hüvitist ja premeeris. Riik kehtestas tootmiskoodid ja nende raames kindlad hinnad. Tööstuses-riik tegi maksusoodustusi firmadele, kes asutasid uusi töökohti. Riik korraldas hädaabi töid. Sotsiaalhoolekandes-kehtestati töötute abivahendid. Hakati maksma vanaduspensioni. Vaestele peredele hakati maksma toetusi.
veepuudus. Arenenud riikides: südame-ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, liiklusõnnetused, enesetapud, kuritegevus, kk saastatud. 6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne.Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses
Ühtsed standardid on vajalikud minu arvates. e. määrame riigihangete läbiviimiseks kompetentsikeskuste näol kesksed hankijad ja läheme üle e-hangete korraldamisele hiljemalt aastaks 2014. Osaliselt täidetud. Arvamus: E-riigis oleks üsna hea e-hangete korraldamine. 10. Omavalitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori suurem kaasamine riigivalitsemisse: anname kodanikeühendustele ja erasektorile võimaluse täita senisest suuremat rolli sotsiaalhoolekandes, kultuuri-, spordi-, keskkonnakaitse, tervishoiu- ja turvalisuse vallas, hariduses ning teistes valdkondades. Seal kus võimalik, anname riiklikke ülesandeid omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraettevõtetele üle anda halduslepingute alusel. Täitmisel. Arvamus: Idee kõlab ilusalt, aga kas selline asi ka reaalselt toimima hakkab. Muidugi oleks tore, kui toimiks, erasektoris tekiks ehk mõned töökohad juurde. KOHALIK HALDUS 11
tööturuolukorrast. Kõigist küsitletud vanemaealistest töötab 58%, sh tööealistest töötab 75% ja pensioniikka jõudnutest 33%. Töötavatest eakatest on valdav osa (92%) palgatöötajad, üksikettevõtjaid on 4%, palgatöötajatega ettevõtjaid 2% ja palgatööjõuta talupidajaid on 1%. Eakate ja tööjõu-uuringu üldkogumi hõivealade võrdluse põhjal on eakaid mõnevõrra rohkem hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, tunduvalt vähem ehituses ja kaubanduses. Muudel tegevusaladel on eakatel enam-vähem sama suur esindatus. Tihti makstakse eakatele sama töö eest väiksemat palka kui noortele, siinkohal võib rääkida diskrimineerimisest. Tööelus võib vanuseline diskrimineerimine toimuda vähemalt neljas erinevas vormis: tööle võtmisel, koolitusel, edutamisel ja suhtumises vanemaealisesse töötajaskonda. Vanusega seotud diskrimineerimise kohta on raske andmeid leida, sest sageli
töötamise ajal. 39) Juhtumikorraldus- peamiseks ülesandeks on osutada inimesele tema individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, mis tagaks teenuste ja toetuste efektiivsema kasutuse. 40) Maslow püramiid- skeem näitamaks inimese põhivajaduste rahuldamise tasemeid 41) Sotsiaalhoolekande seadus- seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. 43) Külakorda käimine- arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest 44) Sotsiaalne erivajadus- oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. 46) Hooldustalu- talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust 47) DI- protsess eesmärgiga pakkuda hoolekandeasutustes elavatele klientidele võimalikult
raketilööke. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson aga kinnitab, et otsustatut tagasi võtta ei saa. Rääkigem faktidest. Konjunktuuriinstituut ennustab, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot prognoositust vähem. Selle aasta aktsaiisilaekumise prognoosi on juba korrigeeritud 38 miljoni euro võrra väiksemaks. Need on suured arvud, mis paratamatult hakkavad tähendama puudujääke sotsiaalhoolekandes või auke koolimajakatustes. Aktsiisil on kaks pragmaatilist eesmärki: reguleerida tarbimist ja toetada riigieelarvet. Kes võimupoliitikutest ütleb esimesena avalikult välja, et kumbki neist eesmärkidest pole praegusel juhul saavutatud? Kas peame ennustatud eelarvetulu maha kandma või lootma, et rahvas joob lisaks Lätist toodud kärakale vähemalt samas mahus kodumaist juurde? Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele
või isegi väheneb. Abiellumine ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud kui varem. Laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal tõuseb (20-25%). Demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Rahvastiku vananemine- muutused toimuvad tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtuses jne. Kui eakaid on rohkem, siis suureneb vajadus arsti- ja hooldusteenuste järgi. Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta).
tarbimist. o riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon). o selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. o Pandi kinni väiksemad pangad. o Põllumajandus riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis. o Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms) o Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha) Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919
erinevate ministeeriumite haldusalasse nt haigete laste hooldekodud (koolkodud) koos täiskasvanute hooldekodudega kuulusid sotsiaalkindlustusministeeriumite haldusesse, - neile rakendati ühtset invaliididekodu statistikat; väikelastekodud olid tervishoiuministeeriumi haldusalas; muud lastekodud koos internaatkoolidega olid haridusministeeriumi hallata ja neid käsitleti koos internaatkoolidega jms kuni selleni, et puudus nii ühtse erialase terminoloogia määratlus sotsiaalhoolekandes kui ka asutuste nimetused (hooldekodu-vanadekodu-invaliididekodu jms) vahetusid pidevalt. Uuringutest selgub, et Eesti KOV puuduvad selged ja pikaajalised meetmed munitsipaaleluasemete pakkumiseks ja haldamiseks vähekindlustatud peredele jt sotsiaalse riskirühma kuuluvatele isikuteringile. Mõnedest uuringutest võib välja lugeda, et noored pered ja elluastujad noored ei saa endale kõrge üürimäära tõttu eluaset lubada
tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9 (maksupoliitilised) raamid, kuid loodab seejuures valdavalt erainitsiatiivile (va. haridussfääris, kultuurisfääris, sotsiaalhoolekandes, õiguskorra tagamises ja muudes spetsiifilistes sfäärides, mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele). Kõige olulisem on siiski era- ja avaliku sfääri põhimõtteline eristamine diktatuurid ei tunnista erasfääri olemasolu ja seetõttu ei nad politoloogiliselt analüüsitavad (Kenneth Minogue). Majandussfäär ei ole ka klassikalises mõttes erasfäär (eraelusfäär), kuigi antiikaja
Muud mõtted töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni osas: 86 4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS Rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Järgnevalt on autor välja toonud enda jaoks tähtsad märkmed sotsiaalhoolekande seadusest: Seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Mõisted: 1) sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem; 2) toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
maksmiseks, osa aga investeeritakse, et inflatsioon fondi paigutatud raha ära ei sööks, vaid juurdegi teeniks. Sotsiaalabi ehk -hoolekande põhimõtted järgmised: inimõiguste järgimine, isikuvastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest, abi andmise kohustus, isiku ja pe- rekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaalhoolekannet korraldavad Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Peale riigi ja kohalike omavalitsuste osalevad sotsiaalhoolekandes veel vabatahtlike ühendused ja kirik. Kohalikul omavalitsusel on seejuures järgmine ülesanne: sotsiaaltoetuste määramine. Valla ja linnavalitsused maksvad riigieelarvest neile eraldatud rahast toimetule- kutoetust neile, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetuleku piiri. Omavalitsused võivad maksta ka täiendavaid sot- siaaltoetusi, kuid kohaliku volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Sotsiaal-
annaabi.ee 
