.......4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted..............................................................................................................8 Sotsiaalse intelligentsuse tunnuseid...............................................................................9 Sotisaalse intelligentsi mõõtmine................................................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................12 2 Sissejuhatus
modelleerimise lähtekohast – kultuuriline heterogeensus1 tingib olukorra mille mõjul noorukid ei suuda oma hariduslikke eesmärke mõista ega realiseerida. Milliste loengus käsitletud teemadega antud artikkel seostub Antud artikkel seostub ning sobib illustreerima mitmeid kursuse käigus läbitud sotsioloogilisi temasid. Näiteks: sotsiaalne ebavõrdsus, perekond, kultuur ja ühiskond. Samuti võiks selle siduda inimese arengu ja sotisaalse keskkonna valdkonnaga. Mida artikkel mulle andis Esiteks pani see mõtlema, kuivõrd saavad erinevate teadusuuringute tulemused olla laiendatavad Eesti kontekstile. Haridusliku kihistumise ning seeläbi juba olemasoleva eliidi taastootmise teema käis hiljuti läbi ka siinsest meediast. Postimehe artiklis tõstatati teema kuidas majanduslikult paremal järjel inimestel on paremad võimalused oma järeltulijatele kvaliteetse hariduse võimaldamiseks
...........................................................................................9 Mida oskab viieaastane laps......................................................................................................11 6-aastane laps............................................................................................................................12 Mida oskab kuueaastane laps..................................................................................................14 Sotisaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus...............................................................................15 Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma
MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid · Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel · Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel. Waldorfi pedagoogika on lugude jutustamine. Ja eriti oluliseks kasvatusvahendiks peetakse muinasjuttude jutustamist.
Vastutus avalikkuse eest Lisaks aitab firma määrata poliitikat ühiskonda mõjutavates võtmeküsimustes. 6 Sotsiaalne vastutus Firmad arendavad ja täitavad sotsiaalseid programme, millel on ühiskonnas märgatav mõju ja mille täitmiseks ühiskond avaldab otsest survet. Sotisaalse lähenemisega juhtimine Firma arendab sotsiaalseid programme enne, kui ühiskond hakkab survet avaldama. TÄIELIK SOTSIAALNE VASTUTUS - Organisatsiooni kultuur - väärsuste normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. - Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangutele ja ametikohale ning mida eag-ajalt korrigeeritakse.
Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne
Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures o oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. MÄLU
ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (weber). Võim on sotsiaalne resurss, mida on igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Autoriteet käib kaasas kindla sotisaalse staatusega (politseinik). Legitiimse võimu liigid vanemate võim laste üle, tööandjate võim töötajate üle. Funktsionalistlik lähenemine võim ühiskonna tasandil, võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteooria ühe klassi võime saavutada endale seatud eesmärke Võim on sotsiaalne resurss, mis on grupi liikmete või ühiskon gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud.
tähendused. 18.10.2011 Mängud Mängud uurimisobjektina( teoreetiliste raamide muutumise kontekstis) Sünkretism Mäng kui rahvaluureliik Zanriline folkloor Usund/kombestik · laulud · tavand regilaulueelne aastakalendriga seotud regilaul sotisaalse kalendriga seotud siirdevormiline · ususnd lõppriimiline · Jutud muinasjutt muistend naljand pajatus · lühivormid Mängu ja tavandiga seotud kommete erinevused Tavand Mängud · Seotud kommete tsükliga · Suurema esteetilismeeleolulise · seotud andide kogunemisega funktsiooniga
Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Popperi 3 maailma: füüsikalised objektid; nende tajumine; muu inimmõtte poolt loodu. Õigusteadus on teadus õigusest. Kontinentaalses õigussüsteemis mõistetakse õiguse all esmalt kehtiva õiguse norme, mis vastavad õiguse ideele. Õigusteadus selgitab kehtivate normide sisu. Õiguse puhul on alati tegemist normatiivset kehtivust omava sotisaalse fenomeniga. Õigusteadust huvitav ühiskonnaelu õiglane korraldus. Iga õigusteaduslik töö lähtub sellest, et luua millestki ühtne ja metoodiliselt põhjendatud pilt õigusest. 2. Kui vana on õigusteadus? Õigusteadus on palju noored kui õiguslik elu. Õiguse eelastmed annavad tunnistust inimühiskonna organiseeritusest teatud korrareeglite alusel. Tegemist ei ole õigusega selle traditsioonilises
Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises,
Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Inimesetaju mehhanismid: identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast.
Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumusele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. 3.4. Kirjelda palun kultuuri arengut lihtsalt keerulisele, tuues välja kultuuri- ja nendega haakuvate ühiskonnatüüpide omapärad. Kultuure võib reastada vastavalt eri elementide (tehnoloogia, teadmised, mateiaalse kultuuri tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline
Pateismi järigi: nii nagu arenes inimene, kasvas taim, nii on arenenud ka kultuur. Kunsti teke on miski, mis on loodusessse sisse programeeritud. o Geenius (alati mees) oli keegi, kes suutis looduses üle olla ja kunsti edasi anda NT: Byeon, inglise kirjanik, oli geenius. o Romantismi loogika oli seega see, et kunstnik ei vastuta protsesside eest, sotisaalse tellimuse eest (turg), (helilooja ei töötanud õukonnas kus nad olid kellegi teenistuses, vaid sõltusid turus). Kunstnik pidi loodusliku palge ees vastutama. · IDEED: o Kunsti originaalsus kunst peab olema originaalne (ajastu mõttes, KORDAMATU, käsitööline on keegi, kes loob midagi mis juba on, geenius loob kordamatut) o kunsti praktile kasu pole absoluutselt tähtis.
Kui Lombroso tuli bioloogilisse kriminoloogiasse arstiteaduse poolelt, siis Ferri oli jurist ja tema mõtted on seotud rohkem süsteemi otsimisega. Ferri faktorid: - füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne) - antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid) - sotsiaalsed faktorid Ferri oma hilisemates töödes enam füüsikalistest faktoritest ei räägi. Ferri antropoloogilised faktorid: - sotisaalse kaitse vahendid (social defence) - isiku ühiskonnaohtlik seisund Millal tuvastata? Pärast kuritegu? Enne kuritegu? Mida teha? Ferris leidis, et ei peaks kuriteole mõtlema, vaid isiku ohtlikkuse seisundit. Tuleks nimetada sotsiaalse kaitse vahendiks, sest inimest ei saa seisundi eest karistada. Ka tänapäeval kasutatakse seda mingil määral (vaimuhaiged, nakkushaiged). Kui nad on selgelt endale ja ümbritsevatele ohtlikud, siis nende puhul kasutatakse sotsiaalse kaitse vahendeid
usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 14 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
Esiteks, ühiskonnas rikutakse reegleid väga sageli, kuid alles väljastpoolt märgistus muudab selle tegevuse kuriteoks. Seega võib rääkida välisest märgistusest, mida ühiskond teeb sotsiaalse kontrolli kaudu. Teiseks, selline sotsiaalne kontroll tekitab olukorra, kus inimene ise hakkab ennast hälbivaks ja kuritegelikuks pidama ehk siis sisemine märgistamine. Kui inimene tembeldatakse nt vägivaldseks ja ohtlikuks, võib ta hakata seda ennustust täide viima. Kolmandaks, igapäevased sotisaalse kontrolli süsteemid tekitavad just nagu automaatselt ühiskonda teatud hälbivusastmed. Siin tuleb vahet teha primaarse ja sekundaarse hälbivuse vahel. Esimesele kriminaalsele teole (primaarne) järgneb märgistus, mis viib kuritegeliku käitumise jätkamiseni ja karjäärini (sekundaarne). Peale indiviidide võib märgistada ka inimkollektiive. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et
4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1
annaabi.ee 
