glükoosamiindisahhariid koos estrite ja lämmastikuga seondunud rasvhapetega. Endotoksiin kahjustab soolte limaskesta, tekitades põletikku, vigastab veresooni, põhjustab endotokseemiat ja okki. Arvatakse, et salmonellade persisteerimine makrofaagides on seotud LPS omadustega. 2)ekso- e. enterotoksiinid - eristatakse termolabiilset (LT) toksiini, mis sarnaneb kooleratoksiiniga põhjustades vedeliku ja elektrolüütide hüpersekretsiooni epiteelirakkudest soolevalendikku. Termostabiilne (ST) toksiin on toimelt nõrgem. Osa salmonella tüvesid sünteesivad ka tsütotoksiini, mis põhjustab sooleepiteeli hävimise ja on toksiline paljudele rakuliikidele. 3)fimbriad - osalevad salmonellade kinnitumisel sooleepiteelile 4)kapsel- üldiselt puudub v.a. mõnedel tüvedel võib esineda polüsahhariidse kattena (S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5).
Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles
· Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm) · Termolabiilne enterotoksiin stimuleerib soole epiteelirakkudes ensüüm adenülaad tsüklaasi, põhjustades sellega cAMP aktivatsiooni , sekretoorse diarröa ja vedeliku akumulatsiooni soolevalendikku. Peale nende esineb veel nekrotoksiin, tsereolüsiin, fosfolipaas C 13. Millised 2 haigestumise vormi kutsuvad B. Cereuse toksiinid esile? Mille poolest need vormid üksteisest erinevad? Emeetiline vorm Diarröaline vorm Kasutatud toit Riis Liha, juurvili Inkubatsiooniperiood 1-6 tundi 1-24 tundi
3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed. Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud viirus, bakter, protozoa Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus 3 korda päevas Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Kulu alusel Äge diarröa kestus 14 päeva Püsiv diarröa - > 14 päeva Krooniline diarröa - > 30 päev Lokalisatsiooni alusel
! Toimemehhanism: sooleseina venitus aktiveerib peristaltikat. Kasutamine: soole tühjendamiseks mürgistuste korral, ühekordse lahtistina. Mitte kasutada lastel, neerupuudulikkusega patsientidel – põhjustab südame ja neuromuskulaarset blokaadi, KNS kahjustust Ei sobi kasutamiseks pikemaajaliselt!!! Laktuloos, makrogool K. Vahenõmm 2018 – Laktuloos jõuab muutumatul kujul jämesoolde, kus ta lõhustatakse soolefloora poolt madala molekulkaaluga orgaanilisteks hapeteks –Osmoosi teel soolevalendikku tõmmatud vesi muudab soole sisaldise pehmemaks, see paisub ning venitusretseptoritele avaldatud toime kaudu kiireneb peristaltika •pikaajalisel kasutamisel vähem kõrvaltoimeid, mis võiksid soolt kahjustada –Makrogool on kõrgmolekulaarne lineaarne polümeer, vees lahustuv, mis seob vesiniksidemete abil vee molekule. Selle tõttu suureneb soolesisumass, mis tekitab diarröa 3.2.1. Soole sisu pehmendavad ja mahtu suurendavad ained (vedel parafiin, hemitselluloos), kasutamine.
3. Peensooles süsivesikute seedimise põhikoht. a) Pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. See toimub pms. 12sõrmiksoole valendikus, kus on pankrease amülaasi põhihulk. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal, kus asuvate ensüümide aktiivtsentrid on suunatud soolevalendikku. b) Isomaltaas lõhustab isomaltoosi ja piirdekstriinide (1,6) sideme ning tekivad vastavalt glükoos ja maltoos. c) Glükoamülaas lõhustab amüloosi maltoosiks ja glükoosiks. Selle ja toidus oleva maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. d) Sahharaas lõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. e)Laktaas lammutab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahhariidide imendumine: Glükoos, galaktoos ja mannoos resorbeeritakse aktiivselt, sümpordis naatriumiga.
Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse. Vältida: - parenteraalse manustamisega - sublingvaalse manustamisega - osaliselt ka rektaalse manustamisega 8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu? 9. Mis on P-glükoproteiin ja mis on selle peamine füsioloogiline ülesanne? Transporterid soole enterotsüütide pinnal. Ravimid, mis PgP-le substraadid, transporditakse osaliselt tagasi soolevalendikku. 10. Kuidas esineb raviaine veres? Milline raviaine fraktsioon avaldab toimet? Nii seotult kui ka vabas fraktsioonis - tasakaal, suhe on püsiv. Toimet avaldab vaba fraktsioon. 11. Kuidas seletada ravimite koostoimeid, mis on seotud plasmavalkudega? · Kui ravim seondub 90% ulatuses plasmavalkudega, siis 10% on vaba fraktsioon. · Kui manustame teist ravimit, mis omab suurt võimet seonduda plasmavalkudega ja hõivab nt. 10% seotud plasmavalkudest, siis on toime
- ümbritseb kõhunäärmepead rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest - ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind - alumine osa paremat neeru Sapphapped jäävad esialgu soolevalendikku ja imendauvad aktiivselt - alumise ja üleneva osa ees on arteria et vena mesenterica peensoole lõpposas - alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen
Vaja vedelikuteraapiat, et vererõhk ja –maht väga ei langeks. Kui ei ole nii tõsine, võib anda NaCl ja glükoosi vesilahust – enterotoksiinid nende imendumist ei mõjuta. Bikarbonaatide kadu on ka suur (ei jõua tagasi imenduda) – tekib metaboolne atsidoos. Osmootne kõhulahtisus ehk epiteelirakkude absorptsioonivõime alanemine – viirus, bakter, protozoa. Sekretoorne kõhulahtisus ehk suurenenud vee sekretsioon soolevalendikku – bakteriaalsed enterotoksiinid, nt E.Coli. Ärevusest põhjustatud kõhulahtisus – nii loomadel kui ka inimestel, emotsionaalselt pingelistes olukordades (tugev parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine). Krooniline kõhulahtisus põhjustab dehüdratsiooni. Vesise diarröa korral võib vedelikukaotus olla nii kiire, et vedelikku tuleb manustada intravenoosselt või subkutaanselt, et vältida vere mahu ja rõhu vähenemist. 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid
vasikatel. · Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. · Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi
ärritus) Sellesse gruppi kuulub kuni 40 erinevat vormi Katarraalne soolte spasm e. enteralgia catarrhalis hobustel (söötmisreziimi rikkumine, külmetus, parasiidid). Parasümpaatilise närvisüsteemi toonus on tõusnud, soolelingudes tekivad tugevad spastilised kontraktsioonid, mis vahelduvad lõtvumisega. Spasmide vaheajal on sooleperistaltika kiirenenud ja näärmete sekretsioon intensiivistunud sage roojamine, roojamassid vedelad. Soolemeteorism (meteorismus intestinalis) soolevalendikku kuhjunud soolegaasid, mis venitavad välja soole seina, kahjustades tema talitlust. Põhjused: 1. Söötmisvead ja riknenud, kergelt kääriv sööt 2. Sekundaarse sümptoomina soole ummistuse korral · Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades silelihaskoe spastilisi kontraktsioone, valu, koolikuid. Esmalt kliiniline leid perioodiline,
· Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidset kude, mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses.
· Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidset kude, mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses.
higi- ja rasunäärmeid, võib olla kaetud karvkattega. 2. Jämesoole lihaskest ● 2-kihiline: sisemine ring- ja välimine pikilihaskihtst ● umb- ja käärsoolel omapärane pikilihaskiht, mis mood. 3 u 1cm laiust üksteisest võrdsel kaugusel asetsevat lihaspaela TAENIA, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. - lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist
luumenisse tänu HCO3- vahetusele Cl- vastu. Soolesekreedis ensüüme ei esine, 17 küll aga on enterotsüüdi pinnal lokaliseeritud ensüümid, mis valendikus oma toime kaotaksid. Luumenisse võib sekundaarselt ensüüme sattuda mukoosarakkude uuenemise käigus, kui irdunud mukoosarakud koos mikrohatu pinnal olevate ensüümidega luumenisse langevad. Peensooles on valendikusisene seedimine, mis toimub keset soolevalendikku kõhunäärme ensüümide ja anorgaaniliste komponentide osavõtul. Kontakt(membraan-)seedimine toimub peensoole seinaga vahetus kontaktis olevate ensüümidega, küümus peab olema vahetus kontaktis peensoole seina ensüümidega hariäärisel. Laktaas, maltaas sahharaas, enteropeptidaas- need ensüümid ei lahku hariääriselt (vastasel korral kaotavad oma aktiivsuse). Et küümus ei oleks pidevalt sama ensüümiga kontaktis, ongi vajalik küümuse liikumine. 8
jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile. Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut. B-subühikud seostuvad spetsiifilise retseptoriga gangliosiid G1ga sooleraku pinnal. Seejärel A1-subühik aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja tõuseb cAMP tase. See põhjustab soolade ja sellelga kaasneva vee hüpersekretsiooni rakkudest soolevalendikku. Raviks kasutatakse suu kaudu soolalahuse jootmist. Sobib lahus, kus on (g/l) glükoosi 20; NaCl- 4.2; KCl- 1.8). AB ravi (tetratsükliin). Kui olete reisil mõnes koolera endeemilises piirkonnas, siis: 1. Jooge ainult pudelivett. 2. Mitte juua jääkuubikutega jahutatud jooki, 3. Süüa ainult korralikult kuumutatud toitu. Toit, mida on kaua soojana hoitud, on ohtlik. 4. Vältida tooreid mereande ja toorsalateid. 5. Piim keeta. 6. Jäätist mitte süüa. V
düsenteeria) Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Etiopatogenees: Nakkusallikad: Haiged loomad, Viiruskandjad. Nakatumise teed: Fekaal – oraalne, Aerogeenne. Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi
coli omavad kapsulaarset K1 antigeeni ¨ Laste kolonisatsioon E. coli-ga sünnitusel on sageli, infektsioon (meningiit) harva. Escherichia coli infektsioon enterotoksigeenne (ETEC) n On sage reisijate diarröa (travelers diarrhea) ja arengumaades laste diarröa põhjustaja. Levinud kogu maailmas, nakatab täiskasvanuid ja lapsi. n Kliinilis sümptome põhjustavad termostabiilne ST ja termolabiilne LT eksotoksiin. Põhjustavad soolade ja vedeliku liikumise kudedest soolevalendikku, ilmnedes vesise diarröaga. ¨ Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva; haigus 3-4 päeva. ¨ Nõrgad sümptomid > soolekrambid, iiveldus, oksendamine, vesine diarröa, madal palavik. Levib peamselt saastunud toidu ja veega. Escherichia coli infektsioon - enteroinvasiivne (EIEC) n Invadeerub ja purustab soole epiteeli ¨ Sümptomid palavik, tugev kõhuvalu, iiveldus, verine diarröa. Roojas verd, lima, mäda. ¨ Ei esine sageli, enamasti toiduga seotud. n
Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole. SHIGELLOOS e düsenteeria. • Haigelt: roe võimalikult kiiresti pärast roojamist, eelistatult tampooniga võetud roe. Võimaluse korral teha esmaskülv vahetult pärast materjali võtmist. Uuritava materjali kiire saatmisvõimaluse
annaabi.ee 
