Keemia: happed, soolad, hüdroksiidid (0)

Maret  Nukke
Minu Jaapan
Tallinna 21. Kool
12C Klass
50. Lauset teosest "Minu Jaapan"
ja nende kohta kommentaarid
1) „See räägib  loojajumalatest,  õest-vennast Izanamist
ja   Izanagist,   kes   sonkisid   Taevastel   Väljadel    elades
pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle
otsast mõned  piisad , moodustades müütilise Onōgoro
saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad
lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on
väga huvitava konseptsiooniga,  eriti tore  oli  lugeda
seda   lauset.   Selles   peitub   väga   sügav   sisu   kuid
samas ka väga palju erinevaid mõtteteri.
2) „ Treeningprotsessi    juurde   kuulus   paratamatult   ka
karate    terminoloogia   omandamine   ning   ajapikku
tekkis   huvi’’   –   Ka   minule   pakuks   huvi   karate   vastu
huvi  kasvatamine  selliste põhimõtetega. Eriti veel siis
kui   käin   veel   treeningutel.   See   aitaks   huvi
kasvatamisele kaasa. 
3) „Kui   1989.   aasta   sügisel   avanes   Eestis   võimalus
jaapani keelt ja kultuuri päris tõsiselt õppima  asuda ,
olin kohe esimeste seas, kes sellest kinni haaras“ –
Uus   keel   äkitselt   eestis   ja   teatud   saavad   sellest
õlekõrrest kinni haarata? Kui aus olla, siis usun, et ka
mina oleks esimeste seas.
4) „Astusin väriseva südamega Tōkyōs lennukist maha
ja haakisin ennast teiste sildistatud tegelaste sappa“
–   Väga   vapper   tegu   üldse   üksinda   maailma   kõige
suuremas   lennujaamas   olla.   Mina   arvan,   et   mina
seda   ei   oleks   julgenud .   Eriti   veel   linnas   kus   on   üle
mitmete miljonite elanike.
5) „Sellele majale nagu  paljudele  teistelegi üürimajadele
oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ –
Jaapani   pärased   nimed   ja   ütlsued   ning   eriti   veel
nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole.
Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas
või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll
ja küll.
6) „Lumi,   mida   järgnevatel   nädalatel   üha   lisandus,   tõi
kaasa   ka   pisut   rõõmsamaid   meeleolusid.   Iseäranis
vahva   oli   jälgida   oma   kursusekaaslasi,   kes   esimest
korda   lumesõda   mängides   muutusid   lapsikult
pööraseks“   –   Oh   jah.   Lumi.   Kellele   see   küll   ei
meeldiks.   Usun,   et   need,   kes   seda   esimest   korda
üldse näevad muutuvadki lapsikult pööraseks. Kuna
igas   inimeses   peitub   omamoodi   mingis   koguses
lapsikust, mis kunagi ikka välja tuleb. Usun, et selles
situatsioonis oleksin samamoodi käitunud.
7) „Tema   jaapani- hawaii    päritolu   vanemad   olid
otsustanud   poistele   panna    iidsed    Jaapani   nimed“   –
Väga   kaval   käik   nende   poolt,   panna   lastele   iidsed
Jaapani nimed. Mina muidugi oleks ära jaotanud, ehk
osadele    pannud    iidsed   Jaapani   ja   osadele   iidsed
Hawaii nimed.
8) „...tavainimese seisukohalt on nii shintō kui  budism
pigem   praktilise   elu   osad...“   –   Sede   ma   usun.   Igal
inimesel on mingid asjad mis kuuluvad praktilisesse
või vaimsesse elu  osasse . Selle lausega nõustun ma
autoriga  täielikult.
9)   „Järgmisel   päeval   ootas   meid   ees   kogu   Abashiri
lumefestivali tähtsündmus – suusavõistlus, millest me
pidime kohustuslikus korras osa võtma“ – See tundus
päris omamoodi  vaimukas . Miks? Just seepärast, kuna
kes   paneks   kellegi   sunniviisiliselt   mingisugusest
võistlusest   osa   võtma.   Tundus   väga   imelik   kuid
vaimukas.
10)
„Kui   stardipauk   oli   kõlanud,   rühkisin   ma   koos
teistega   rajale...“   –   Tähelepanu   köitis   just   sõna
rühkima.   No   kes   rühiks   teistega   rajale?   Mina    jääks
ikka   pigem   vanamoelise   sõnavara   juurde   milles
seisab, et  jooksin .
11)
„Tolle Hokkaidō-aasta veebruari alguses üllatati
meid   ülikoolis   uudisega,   et   läheme   külastama   ühte
Sapporo   algkooli.“   –   Tundus  väga  levinud   teoviisiga
Eestis.   Ka   siin   toimub   kindlasti   selliseid
õpilasvahetusi.   Vähemalt   kindlasti   tean,   et
gümnaasiumis, kindel ma ei ole, et kas ka ülikoolis.
12)
„Kui   kirjatehnikatund   lõppes,   valmistuti
üheskoos lõunat sööma.“ – Nagu näha, siis toimub ka
sama    toitumis    viis   neil   nagu   ka   meil.   Meil   on
gümnaasiumis   nii,   et   peale   teatud   tundi,   teatud
kellaajal  on söögi- või siis lõunavahetund.
13)
„Jaapani   algkoolides   söövad   lapsed   oma
klassiruumis  ning serveerivad ja ka koristavad toidu
ise.“ – See lause selgitab, miks Jaapanlastel on väga
head    lauakombed .   Tean   seda   ise   tänu   tutvustele.
Põhjus on see, et nad serveerivad ja koristavad ise
toidu, mis jätab vägagi täiskasvanuliku mulje. 
14)
„Ka   Hokkaidō   loomariik    on   enam-vähem  sama,
mis   Eestiski,   põhilised    metsaelukad    on   hokkaidō
hirved ,   pruunkarud   ja   punarebased.“   –   Mina   ise
lootsin ,   et    Jaapanis    on   ikka   väga   palju   erinevaid
loomariike.   Madudest   kuni   meduusideni,   kuid   tuleb
välja, et seal kus  Marit  Nukke ülikoolis käis, seal oli
loomariik kodumaaga sarnane.
15)
„Parimad asjad Jaapanis olid minu jaoks mäed,
sest   ma   lausa   jumaldan   neid    looduslikke    hiiglasi,
millest   Eesti   on   kahjuks   ilma   jäetud.“   –   Olen   taas
kirjanikuga täiesti samal  meelel . Ka minul on üheks
suuremaks   fetishiks  välismaal   reisides   just   kõik
looduslikud alad ja arhidektuurilised ehitised. Ju ma
olen natukene kiiksuga ning omamoodi. Võin kuulata
jutte    nende   kohta   ja   vaadata   neid   kohti    tundide
kaupa suu ammuli ja hambad laiali.
16)
„Rõõmsalt omavahel aasides jõudsime mäe alla,
kus   ostsime   kolmepäevase   mäepileti   ja   ronisime
traatide   otsas   kõlkuvasse   gondlisse,   mis   viis   meid
üles.“   –   See   on   üks   mu   unistustest,   mida   kindlasti
soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda.
Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks.
17)
„...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot
sellises   vees   tahaks   ise   isegi   supelda.   Võib   ainult
mõttemaailma jääda, kui hea,  mõnus  ning soe seal
olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum.
18)
„See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ -
Selle    kirjutasin    just   selle   sõna   onsen   pärast   välja.
Alguses    lugesin    selle   sõna   välja   kui    nonsens ,   ning
lõigu   lõppu   jõudes,   tundus   kõik   kuidagi   imelik   ning
kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud.
19)
„Yübari   melonid   ehk   kas   valge   on   parem   kui
kollane?“   –   Selle   lause   kirjutasin   koheselt   välja   kui
seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid
ega ma eriti ei  teadnud  ega ka siiamaani tea, mida
see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris
muhe   ja   omapärane   küsimus.   Eks   meil   kõigil   tuleb
taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate
sõnastustega,   mis   ei   ole   praegusega   kindlasti   üks
ühele sama.
20)
„Meie   ikebanaõpetaja   proua   Kazuko   Ogura   oli
suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd  ausalt  ütlema peaks,
siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi
aru. Kes see ikebanaõpetaja on? Isegi internetist ma
ei leidnud vastust. Oleks minuarust võinud selle siis
lehekülje lõpus ära selgitada, kuid see selleks.
21)
„Välismaalasi,   keda   oli   seal   vähe,   võrreldes
selliste rahvusvaheliste keskustega nagu Tōkyō...“ –
Jaapanis   on   minule   jäänud   muljje,   nagu   oleks   seal
kõik kohad välismaalasi umbselt täis. Ma ei oska isegi
seletada   miks,   kuid   millegipärast   on   selline   mulje
jäänud.
22)
„Kodus   mõtlesin   asja   üle   järele   ja   mind
pahandas väga teadmine, et ühe jaapanlase arvates
olin   ma   liiga   „valge”...“   –   No   ma   arvan,   et   sellises
olukorras läheksin mina ikka päris kurjaks. Mina olen
inimene,   kes   absoluutselt   ei   talu   teise   inimese
mõnitamist ja diskrimineerimist.
23)
„Reisiplaanide
 
koostamisel
 
lähtusin
turismibrošüüridest   ja   ajalooloengutes   saadud
teadmistest...“   –   Kui   aus   olla,   siis   kes   ei    lähtuks .
Muidugi on inimesi, kes ei lähtugi, kuid enamus ikka
lähtuvad.   See   on   kindlasti   kõige   mõtekam   ja
effektiivseim viis.
24)
„Eesti  rahvariided  ja Jaapani  hamburger “ – See
pealkiri   tuli   koheselt   siia   kirja   kuna   mina   olen
hamburgeri fänn. Ohjumal, olen Eestis proovinud ja
söönud  igal pool hamburgereid. See siin on muidugi
ka  väga omapärane võrdlus  riideeseme  ja  maailma
kõige kuulsama söögi vahel. Väga ilmekas.
25)
„Istusin   jälle   rongile,   millega   loksusin   nüüd
teises suunas, reisisihiks  seekord  Ōsaka.“ – Kurb, et
ei ole täpsustatud  millisele  rongile. Kas kiirrongile või
tavalisele. Muidugi päris vaimukas on ka reisisihtkoha
nimi,   mis   tõi   mu   päeva   ikka   päris   suures   koguses
nalja .
26)
„Regulaarse   tööaja   ja   ületundide   lõppedes
suundutakse   kolleegidega   mõnda    baari ,   et   enne
kojuminekut   heas   seltskonnas   pisut   lõõgastuda.“   –
Eesti  peredes  oleks selline tegevus kindlasti halb ja
taunitav .   Kuna   meil   on   levinud   selline   asi   nagu
armukadedus.   Ehk   siis   perenaine   või   peremees
hakkaks    kindlalt   kahtlustama   sellise   teo   juures
üksteist. 
27)
„Pärastlõunasel ajal muutusid linnapargid justkui
laadaplatsideks, kus murule, õitsvate kirsipuude alla,
olid   laotatud   hiigelsuured   kiled,   millele   seltskonnad
end  istuma  sättisid ja  kust  sööke- jooke   manustama
hakkasid.“   –   Ka   kodumaal   võiks   selline   tava   täiesti
aktuaalne    olla.    Super    viis   kuidas   üksteist   paremini
tundma õppida ning oma  muresid  ning ideid teistega
jagada.   See   oleks   ka   hea   viis   uute   sõprade
leidmiseks.
28)
„Meid   viidi    Nagasakis    aatomipommi-
muuseumisse ,   mis   oli   vististi   kogu   reisi   eesmärk   ja
sügavaim   mõte...“   –   Koht,   kus   kindlasti   ka   mina
tahaksin ära käia. Ma olen kindel, et seal võib eesti
slängis öeldes ülikõva olla. Kindlasti saab kaasa palju
teadmisi ja emotsioone.
29)
„Ma olin oma Jaapanis käikude ajal üha rohkem
veendunud,   et   Jaapan   on   tõenäoliselt   üks   maailma
turvalisimaid   suurriike.“   –   Väga   kahtlane   lause.   Ma
arvan   pigem   vastupidist,   sest   Jaapan   on   nii
rahvarohke   riik,   et   ühe   inimese   kadumist  lihtsalt  ei
pandagi   tähele   ning   tavalisele   turistile   või
vahetusõpilasele  võibki see tunduda väga turvaline,
kuna ta ei pane pisidetaile tähele.
30)
„Yakuza   robinhoodilik   kuvand   rahva   silmis
tugevnes  Kōbe maavärina järel...“ – Nagu ka  eespool
mainisin ,   siis   kindlalt    kirjutan    veel   igasuguseid
Jaapani sõnasid välja. Selle kirjutasin just seepärast,
kuna see meenutab mulle jubedalt ühte motika nime.
Samas   ka   ühe   väga   tuntud   paatide   mootori   tootja
nime.
31)
„ Manga ,   mida   sageli   tõlgitakse   koomiksiks,   ei
ole   tavaliselt   mõnest   pildist   koosnev   ja   puändiga
lõppev   lühike   nali,   vaid   hoopis    keeruliste
karakteritüüpidega  sadadel  lehekülgedel   lahti  rulluv
jutustus.“ – Sain ka targemaks. Üks esimesi kordi, kus
olen   leidnud   mingile   kindlale   sõnale   raamatut
lugedes  väga  lühikese  ning samas ka selge vastuse.
Alati ei ole vaja sõnaraamatut või lehe/raamatu lõppu
tähenduse   kirjutada,   vaid   saab   ka   selle   teksti
põimida.
32)
„Jaapani  kultuurile  on kummaliselt omane seada
fookusesse   see,   kellena   sa   näid,   ja   mitte
eksponeerida   seda,   kes   sa   oled,   sest   see   jääb
inimese   privaatsfääri.“   –   Tundus   väga   kirjandi
teemaline    lause   terve   raamatu   teksti   sees.   Sellest
saaks super pealkiri ning selle järgi on väga mõnus
kirjutada, kui oled lugenud raamatut „Minu Jaapan“.
33)
„Cosplay   ehk   kostüümimängud   on   jaapani
noorte   seas   levinud   identiteedi-otsingud...“   –
Esimene   kord   kui   seda   raamatut   lugesin,   jäi   kohe
mulje, et tegu on kas koostöömänguga või ansambli
Coldplay-ga,   kuid   võta   sa   näpust.   Tegu   on   hoopiski
kostüümimängudega.
34)
„...Jaapani   riigiraudtee   JRi   eestvedamisel...“   –
Riigiraudtee,   mille   nimi   on   JR.   Pani   kohe   muigama
mind, et kas tegu on Jaapani Railway-ga, mis tundub
väga naeruväärne, kuid seda ma ei usu. Kuna selline
nimi kuulub pigem euroopa riikide hulka.
35)
„Meie   elukoht   pidi   esialgu   olema   ülikooli
külalistele   mõeldud   Waseda   Guest   House   ja   selle
viiendal korrusel asuv koguni 40ruutmeetrine  korter .“
– See ja peaks olema suur ja avar korter? Vähemalt
nii seletas  sellest järgmine  lause.  No  kohe üldse ei
usu.   See   on   peaaegu   sama   suur,   nagu   mul   kodus
köök   ja   vets   ainuüksi   on.   Kuid   nemad   suudavad
sellele   suurusele   mahutada   kõik   vajaliku.   Võib   olla
eestlane ongi  harjunud  laiutama.
36)
„„ Kuule , Markus, katsud ehk veidi püsti istuda,
mis?” küsis ta pilkaval  ilmel ...“ – Selle lause kirjutasin
välja kuna ma ei tea miks, aga mul on Markustega
terve   elu   vältel   olnud   väga   ebamugav   läbisaamine
ning  nad   tunduvad  väga  ebasümpaatsed.  Nagu  ma
näen, et teda on pilgatud ka lausa raamatus.
37)
„Kõik läheb algusest peale  viltu ...“ – Mitte miski
ei lähe iseenesest algusest peale viltu. Kõik kujundab
inimene   ise.   Kui   on   aga   kujundatud   lohakalt   ja   üle
pea käte, siis vot see võib olla põhjus mis põhjustab
millegi viltu minemise.
38)
„Kui    sushi ’ga    saime    pikapeale   õiged   nõksud
selgeks, siis muu toiduga oli asi endiselt nigelavõitu.“
– Usun, et oli nigelavõitu. Kuid mina, kes  armastab
sushit, võiks sellest toituda koguaeg. Hea ja maitsev
toit, väike rasvasisaldus, kuid ainult raske süüa. Kui
aus olla, siis mul praegu tuligi sushi isu peale.
39)
„...tuli   hankida   jahu,   piima   ja   muna   ning
küpsetada pannkooke, millele panime siis poemoosi
peale...“ – Poemoos. Ei ületa kunagi seda, mida teed
ise, koos oma  vanaemaga  koduõunadest. See on ka
kõige tervislikum, sest tead, mida sa oled sinna sisse
pannud. Poemoosides võib ükskõik mida peidus olla
peale    moosi    komponentide.    Ehtne    näide   oleks
juuksekarv või tolmurull.
40)
„Üsna varsti tutvusin ka oma  naabritega , noore
vene   perekonnaga,   kus   oli   ka    tilluke    pooleaastane
sülelaps.“   –  Nagu  näha  siis  tuleb   ka   maailma   ühes
rahvarohkeimas   riigis   osata   vene   keelt.   Sest   nagu
näha,   isegi   seal   võivad    venelased    sulle   naabriks
sattuda. Koolis tuleb vene keelt õppida!
41)
„Ühel  juulikuu  päeval  laekus  minu virtuaalsesse
postkasti kiri tollaselt Eesti suursaadikult Argolt, kes
palus    abi   Eesti   saatkonna   poole   pöördunud    Chiba
keskkooli õpetaja nimel.“ – Nagu näha, siis paluvad
eestlased   ka   üksteiselt   abi   Jaapanis.   Ning   edasi
lugedes   selgus,   et   abistatigi   üksteist.   Tore   vaadata
sellist asjade  kulgu  ja abivalmidust.
42)
„Üks neist asjadest, mida Jaapanis olles tahtsin
ilmtingimata ära teha, oli ronida Fuji mäele.“ – Oleks
tahtnud tol hetkel ise kirjaniku asemel olla. Ka mina
tahaks Fuji mäe ära vallutada kui  Jaapanisse  peaks
ma   kunagi   sattuma.   Kui   satun   kellegagi     koos,   siis
vean kindlasti ta endaga kaasa.
43)
„Fujile   mineku   eelõhtul   olime   usinalt   sisseoste
teinud ja hankinud varustuseks vajalikku kraami ning
kuulanud tähelepanelikult ka  Liisu  ja Marxi nõuandeid
ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt
retke alustades teiste näpunäiteid ja nõuandeid ning
pakiksin   ka   kogu   varustuse   kokku   koos   nende   kui
„profesionaalide“ abiga.
44)
„Kui meile näidati selle kalli raha eest lunastatud
magamiskohti, siis kohkusin ma sõna otseses mõttes
ära – nimelt pidime magama kahekordsetel  pikkadel
lavatsitel   nagu   silgud   üksteise   kõrval   nii,   et   ühe
inimese   pea   ja   teise   inimese   jalad   on   kohakuti!“   –
Palju   raha   ei   taga   alati   kindluse.   Vahest   peab   ka
ööbima   alla   igasuguste   arvastuste.   Vahel   mitte.
Lisaks veel on raha väärtuse hindamine igal pool ja
igal inimesel täiesti erinev.
45)
„Astusime   üle   Goraikōkani   läve   musta
pimedusse  ning tundsin kohe, kuivõrd kargeks oli õhk
Fuji mäel muutunud.“ – Arvestades, millise mäega on
tegu,   siis   ma   isegi   ei   imesta.   Tegemist   on   ju
geograafilise   protsessiga.   Loodan,   et   autoril   pea
valutama    ei   hakanud.   See   on   ju   sellisel   protsessil
täiesti tavaline nähtus.
46)
„Aeg-ajalt tundus koguni, et ta magas püstijalu.“
– No vot see pani mu laginal  naerma . Kuidas  magada
püstijalu?   Täiesti   ebaloogiline   ütlus   igalt   poolt
analüüsides   seda   lauset.   No   mina   ei   saa   aru.   Kuid
vähemalt on see vaimukas omamoodi.
47)
„...üürisime   endale   Ueno   rongijaama   lähedal
Minowas   asuva   tillukese   korteri,   mille   eest   tuli
muidugi tappev summa välja käia.“ – Siit tuleb jällegi
küsimus, et kelle jaoks on tegu tapva summaga kelle
jaoks   mitte.   Autori   jaoks   võis   jah   olla,   kuid
Jaapanlaste    jaoks   täiesti   tavaline   igapäevasumma.
Inimesed on ju täiesti erinevad ja mõistavad selliseid
asju täiesti erinevalt. Sama asja mainisin ka  lauses
number 44. Kuid see on tõsi.
48)
„Fuji vallutamise teine katse“ – Oi, ma muigasi
seda lugedes. Kuna mul on suhteliselt kõrge ego, siis
olen kindel, et mina oleks küll selle esimese korraga
ära vallutanud. Just  tahtejõu  ja põhimõtte pärast.
49)
„Varajasel   hommikutunnil,   umbes   kella   viie
paiku,   ärkasime   hirmuäratava   rappumise   peale.“   –
Rappumine paistab olevad nagu äratuskell. Ega ma
arvan et mina nii vara ilma mingi rappumiseta üles
end ei suudakski ajada. 
50)
„Jaapani-Igatsus“ – Kes ei igatseks riiki, mis on
talle hingelähedane olnud väga pikka aega. Usun et
sellist inimest ei leiduks. 
*Mõnede lausete taha või ette oli pandud kolm punkti ’’…’’ see tähendas,
et   ma   kirjutasin   selle   lause   välja   poolikult   ehk   lause   jätkub   raamatus
tegelikult edasi.